Referaat rind- ja põimlause (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

docx

LIITLAUSE

Vajatakse lapsele hoidjat, kes oskab süüa teha. -Kui kõrvallause asub pealause ees, algab pealause öeldisega. Et naabreid mitte segada, keerasin raadio vaiksemaks.  -Kui kõrvallause on pealause järel, asub öeldis tavaliselt kõrvallauses teisel kohal nagu lihtlauseski, harva ka lõpus. Turistid uskusid, et nad jõuavad varsti hotellini. *Sageli kasutatakse tekstides mitmeosalisi ja keerulisemaid liitlauseid, kus segunevad rind- ja põimlause või mitmeastmelised kõrvallaused. Saatejuht tutvustas külalisi, luges ette vaatajate kirju ja alles siis alustas intervjuud mehega, kes oli teistest palju tagasihoidlikum. ________, _________ ja _________, kes___________ . Bussijuht keeras kiirteelt kõrvalteele, mida ääristasid männipuud, mis kõrgusid taevasse, kus säras päike. I II III

Eesti keel

2

doc

Liitlause

Vrd Ta otsustas, enne kui oli jõudnud järele mõelda. *Kui, nagu puhul võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist. Kui järgneb öeldis, on tegemist põimlausega ja koma on olemas! Nt Ta on ilus nagu nukk. Vrd Ta on ilus, nagu oleks ta nukk. * Kui nagu esineb tähenduses näiteks, pannakse tema ette koma: Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakuid. *Rind- ja põimlause võivad olla ka segunenud: Saatejuht tutvustas külalisi, luges ette vaatajate kirju ja alles siis alustas intervjuud mehega, kes oli vaikinud kuus aastat. Põimlause võib olla mitmetasandiline: Bussijuht keeras maanteelt kõrvalteele, mida ääristavate kõrgete mändide okstel veiklesid päikeselaigud, mis lummasid reisijaid, kes nägusid vastu aknaklaasi surusid, et looduse imedest paremini osa saada.

Eesti keel

2

rtf

Eksami kordamine

jõudnud järele mõelda. Vrd Ta otsustas, enne kui oli jõudnud järele mõelda. Kui, nagu puhul võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist. Kui järgneb öeldis, on tegemist põimlausega ja koma on olemas! Nt Ta on ilus nagu nukk. Vrd Ta on ilus, nagu oleks ta nukk. Kui nagu esineb tähenduses näiteks, pannakse tema ette koma: Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakuid. Rind- ja põimlause võivad olla ka segunenud: Saatejuht tutvustas külalisi, luges ette vaatajate kirju ja alles siis alustas intervjuud mehega, kes oli vaikinud kuus aastat. Põimlause võib olla mitmetasandiline: Bussijuht keeras maanteelt kõrvalteele, mida ääristavate kõrgete mändide okstel veiklesid päikeselaigud, mis lummasid reisijaid, kes nägusid vastu aknaklaasi surusid, et looduse imedest paremini osa saada.

Eesti keel

1

doc

Lauseliik

Lihtlause Liitlause Sisaldab ainult ühte öeldist ja kõiki mõistmiseks Liitlause koosneb mitmest öeldisest. tarvilikke komponente. Lihtlausete ühendamine liitlauseks: Minul on õde. 1.Komaga Sa jalutad koeraga. Mina käin koolis, ema käib tööl, vanema on kodus. Minu isa töötab pangas. 2. a)sidesõna ei nõua koma ja, ning, ehk, või, kui. b)komaga et, sest, siis, aga, kuid, vaid. 3.Siduv määrsõna kuhu, kus, kuidas,miks, kas,millal 4.Siduv asesõna mis, kes, millega, kellega, mitmes... Koondlause Rndlause On lihtlause millesse on koondatud mitu ühele ja

Eesti keel

6

docx

Lausete liigid

Rindlause Rindlause osalaused on omavahel rinnastatud ning süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed. Rindlause osalaused võivad olla seotud: · rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne), nt Mati ei oska kitarri mängida, kuid klaverit mängib ta hästi. · koma, semikooloni, kooloni või mõttekriipsuga, nt Ema keedab kohvi, isa loeb ajalehte. Rindlauses peab öeldis olema igas osalauses, vastasel juhul on tegemist koondlausega. Põimlause Põimlause osalausete vahel on alistusseos, see tähendab, et üks osalause on alistatud teisele. Alistuv osalause ehk kõrvallause on pealausega seotud sidendi abil. Sidendiks võivad olla · alistavad sidesõnad (et, sest, nagu, kui, sellepärast jne), nt Ta ei söö herneid, sestneed ei maitse talle. · siduvad asesõnad (kes, mis, kumb, millal, missugune jne), nt Ütle mulle palun, miskell on!

Eesti keel

5

doc

Eesti keele kirjavahemärgireeglid

2.2 Põimlause- liitlause, mis koosneb pealausest (iseseisev lause) ja kõrvallause(te)st (pealausest sõltuv lause). Kõrvallause võib asuda pealause ees, taga või keskel. NB! Kõrvallause eraldatakse pealausest alati komadega! Poiss jälgis, kuidas kass hiirele ligemale hiilis. Kui olin ukse enese järel kinni tõmmanud, märkasin ema kohkunud pilku. Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummalisena. 2.3 Segaliitlause- liitlause, mis sisaldab nii rind- kui põimlauseid. NB! Kui segaliitlauses satub kõrvallause rindlause keskele, siis pannakse koma ka sidesõnade ja, ning, ega, või ette, kuna kõrvallause tuleb pealausest alati eraldada. Ta arvas, et oht on möödas, ja tuli peidust välja. Selle lause skeem on: pealause, pealause jätkub. kõrvallause, Siin on rindlause pealauseks, sellepärast satub kõrvallause

Eesti keel

11

odt

Rind- ja põimlause

Muhu Põhikool RIND- JA PÕIMLAUSE Referaat Autor: .klass Juhendaja: Muhu 2014 SISUKORD Ilukirjanduslik tekst......................................................3 1 Teaduslik tekst.....

Eesti keele lauseõpetus

2

docx

-lik ja -likkus , häälikuühend , kirjavahemärgid

-LIK; -LIKKUS Liitliide -likkus (-lik + -us) tuletab nimisõnu ja kirjutatakse alati kahe k-ga. : võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus, tootlikkus, teadlikkus ning jätkusuutlikkus. ametlikkust, asjalikkust, avalikkus, maanteeameti heatahtlikkusele, armastuse heitlikkus, inimlikkus, kohusetundlikkust ja täpsust, ei vähenda kõlblikkust, leidlikkus, lõplikkus, mehelikkus ja naiselikkus, muutlikkus, mõistlikkuse piirides, sõltub tellija nõudlikkusest, säästlikkus, tagasihoidlikkus, teadlikkus, terviklikkus, tulemuslikkus, sõrmede tundlikkus k-de arv sõna lõplik peakäänetes: lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) : lõplikesse (ehk lõplikkudesse),ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke ja tervislikke

Eesti keel

Kommentaarid (0)