TALLINNA
TEHNIKAKÕRGKOOL
UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES
Referaat
Isikukaitsevahendid
Ehitusteaduskond
Õppeaines:
Töötervishoid ja
-ohutus.
Õpperühm:
Tallinn 2009a
Sisukord
Näidatakse konkreetselt, milliste ruumide ja jaotuskilpide uksed peavad olema lukus, kelle käes on võtmed ja kellele neid välja antakse. Elektritööde tegemisel on töökoha selgeks määratlemiseks ja tähistamiseks vaja vastavaid vahendeid. Käidukavas tuleb seetõttu näidata, millised ohukirjadega lindid, tõkked, suunavad ja hoiatavad sildid on olemas, kus neid hoitakse ja kuidas tagatakse nende korrasolek. Näidatakse, millised elektritöödeks ettenähtud tööriistad, seadmed ja kaitsevahendid on olemas, kus neid hoitakse, kuidas hooldatakse, millise ajakava järgi kaitsevahendeid teimitakse ja kes nimetud vara ja toimingute eest vastutab. Elektritööde teostamisel vastutab töötoimingute ohutuse eest töö juhtija. Kui elamul on rohkem kui üks elektrik, näidatakse nimeliselt, kes võivad tööjuhtijateks olla. Keeruka töötoimingu kava peab olema kirjalik (näiteks töökäsu kujul). Selle vorm, kasutamise kord ja täitmise näidis esitatakse käidukava selles jaotises.
töötervishoiualaste nõuete järgimine isikukaitsevahendite valimisel ja kasutamisel kõigis AS Tallinna Sadam (edaspidi: Selts) struktuuriüksustes. 1.2 Mõisted Isikukaitsevahend on seljas, peas, jalas või käes kantav või hoitav töötaja tööga seotud õnnetuse, elu ja tervist ohustava teguri, haigestumise või kutsehaigestumise eest kaitsmiseks konstrueeritud ja standardi nõuetele vastavalt valmistatud ning sellekohaselt märgistatud, isiklikuks kasutamiseks ette nähtud kaitsevahend, varustus või riietus (eririietus, -jalanõu jmt). Struktuuriüksus käesoleva korra tähenduses on divisjon, osakond, grupp, laev. 1.3 Reguleerimisala Käesolev kord käsitleb isikukaitsevahendite valimist, kasutamist ja registreerimist Seltsis. 2 Sisu 2.1 Üldist Kord on välja töötatud „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ ja Vabariigi Valitsuse määruste „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ ning „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Sten Lepamaa KEE-14 Pingealused tööd REFERAAT Õppeaine: Elektriohutus Juhendaja: Hergi Kruusimaa Koostaja: Sten Lepamaa Tallinn 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................... 2. PINGEALUSTE TÖÖDE ÜLDNÕUDED....................................... 3. TÖÖTAJATE VÄLJAÕPE JA KVALIFIKATSIOON ......................................
A. Isikukaitsevahendid A. Isikukaitsevahendid A. Isikukaitsevahendid . Isikukaitsevahendid 3. Millal on isikukaitse- 1. Mis on 2. Mis on vahendi kasutamine isikukaitsevahend? ühiskaitsevahend? vajalik? Teadlikkus Teadlikkus Teadlikkus A. Isikukaitsevahendid A. Isikukaitsevahendid A. Isikukaitsevahendid 6. Milliste
paikadesse Näidatakse konkreetselt milliste ruumide ja jaotuskilpide uksed peavad olema lukus kelle käes on võtmed ja kellele need välja antakse elektritööde tegemisel on töökoha selgeks määratlemiseks ja tähistamiseks vaja vastavaid vahendeid. Käidukavas tuleb näidata millised ohukirjadega lindid, tõkked suunavad ja hoiatavad sildid on olemas, kus neid hoitakse ja kuidas tagatakse nende korrasolek. Näidatakse, millised elektritöödeks ettenähtud tööriistad seadmed ja kaitsevahendid on olemas, kus neid hoitakse, kuidas hooldatakse, millise ajakava järgi kaitsevahendeid taadeltakse ja kes nimetatud vara ja toimingute eest vastutab. Elektritööde teostamisel vastutab töö toimingute ohutuse eest elektritöö juhtija. Käidutoimingud Käidutoimingud jaotatakse: 1. Tavakäidutoiminguteks 2. Töötoiminguteks 3. Hooldustöödeks Tavakäidu toimingute kirjeldamisel näidatakse millise ajagraafiku alusel toimuvad korralised
LAOMAJANDUSE SEADMED JA TÖÖOHUTUS 1. Sagetasemad rikked ja põhjused , mis lühendavad akumulaatorite kasutusiga. Niiskus, külm. 2. Levinuimad isikukaitsevahendid, mida saab kasutada erinevate tööde teostamisel. Iskukaitsevahendid Isikukaitsevahend on kandja seljas, peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja elu ja tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs
töötajate tervisele. Kui riskihinnangut pole tehtud, on võimalik nõu küsida oma töödejuhatajatelt, pädevast ohutusfirmast ning töötervishoiukonsultantidelt, mille eest peaks kinnas kaitset pakkuma. Oluline on meeles pidada, et kaitsma ei pea ennast ainult väga tõsiste vigastuste eest ka kerge korduv kontakt võib vähendada käe liikuvust ning piirata nende tunnetust. Seejärel peaks välja selgitama, missugustele nõuetele peavad vastama kaitsevahendid. Töö- ja kaitsekindad on kasutusotstarbelt jaotatud kolme kategooriasse: I kategooria kindad on mõeldud minimaalsete riskide puhuks, need on lihtsad kaitsevahendid, mida kasutatakse enamike üldtööde tegemisel (näiteks perenaisele aia- ja majapidamistöödel, ehitusel, laotöödel, pakkimisel jne). Toode peab vastama kaitsekinnaste üldnõuetele (EN 420 standardile) ning olema varustatud CE märgistusega.
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE 6 o
Kõik kommentaarid