Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriit
„Madame Bovary“ G.Flaubert 1.Iseloomusta Emmat: kirjelda tekstinäiteid kasutades keskkonda, milles ta elab; tema unistusi teistsugusest elust; tema suhtumist oma abikaasasse ja armukestesse. -Emma on raamatu peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust. On romantiliselt meelestatud ja üsna salakaval. -„Emma läks ülemise korruse ruume vaatama. Esimene oli möbleerimata ja teises, mis oli määratud abielupaari magamistoaks, seisis punaste eesriietega alkoovis mahagonipuust voodi.“ -„Tema meelest vajas armastus erilist temperatuuri. Õhkamised kuupaistel, kuumad sülelused, pisaranired kalli kätel, kellest tuleb lahkuda, kõik ihu erutused ja hella rauguse tunnid polnud seepärast üldse lahutatavad uhkete lossipalkonite jõudeelust, siidkardinatega ja paksu vaibaga buduaarist, keset vohavat lilleküllust poodiumil seisvast voodist, kalliskivide sädelusest ja livreede akselbantid
1865 Gustave Flaubert Koostanud E.Valdma Gustave Flaubert´i elu · Gustave Flaubert sündis Roueni arstiperekonda. · Noormees alustas kirjutamisega juba kooliajal, inspireerituna suures osas armastusest temast kümme aastat vanema abielunaise Elisa Sclesingeri vastu. · 1843. a. õppis Pariisis juurat. · 1844. a. ilmnes tal närvihaigus, peale mida pühendus kirjanik täielikult raamatute loomisele. · 1857. a. toimus teose üle kohtuprotsess, sest seda süüdistati ebamoraalsuses. · Samal aastal tutvus Falubert oma õetütre õpetajanna Juliet Herbertiga. Nad pidasid vahekorda hoolega salajas, ka veel siis, kui Herbert naasis oma kodulinna Londonisse. Suhe püsis arvatavasti kuni kirjaniku surmani. · 1858. a. Reisis Falubert PõhjaAafrikas, et koguda ainest oma Rooma ja Kartaago ainelisel konfliktil põhineva teose "Salambo" jaoks. · Flaubert suri küllatki vaesena 1881.
Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove
Prantsuse realism 1. Millal valitses realistlik kirjandusvool? Algab 19. sajandi keskpaigast, kõrgperiood aastail 18501880. 2. Mida sõna ,,realism" tähendab? Res ld k asi, realis esemeline, realism faktide poeesia, tõetruu eluvaatlus. 3. Millest realistid huvitusid? Realistid huvitusid kaasajast, lähemast ümbrusest, harilikest inimestest, argielust. 4. Mis oli realismi tekkimise eelduseks? 1)poliitiline tagurlus. 2)tööstuse tormiline areng, töölisliikumine. 3)tööstuse arenguga kaasnes linnastumine, mis lõhkus inimeste sidemed loodusega ja arendas endisest sotsiaalsemat eluviisi.
Hiljem ei tähitanud mitte ainult luulet, vaid ka proosateost. Klassikaline kirjandus 19.saj siiski ei taandunud. Klassikalised zanrid taanduvad. Juba eelromantismis hakkas sõna ,,romantiline" kasutuses olema igasuguse fantastilise ja salapärase kohta. Muutusid ka luule ja poeesia oluliseks elemindiksl Kolm võtmesõna: romantiline, maaliline, gootipärane. Tähistavad uusi esteetilis väärtusi, on vastuolus klassitsismi mõistusepärasusega. Esimene ism oligi romantism. Hiljem tulid juba realism, sümbolism, dekadents jne. Enne väga tõelisest kirjandusest rääkida ei saanud. Esimene samm ühtsema kultuuripildi poole, esimene maailmavool. Samas räägime tervikust väga üldises mõttes. Mida romantism endast kujutab? Seda on harjutud vaatama kui reaktsiooni. Arvati, et uue ilmakorraga läheb elu paremaks. Alguses loodeti palju prantsuse revolutsiooni peale, kuid puhkes hoopis tapmine. Pärast 1789ndat aastat hakkas levima suur pettumuse laine inimeste silmade
Realism on tuntud kunstimeetodina antiikkirjanduses(realis - tõeline, esemeline, materiaalne) Tähendas vastasseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu saj. vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Jäädvustab tegevust, kombeid sellest ajastust. Aeg 1830-1870 Prantsusmaalt. Esimene realism on romantismi sugemetega. Teine realism on modernsete sugemetega. Eesmärk oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta, ilustusteta. Eelkõige tuua välja sotsiaalne olustik, et seda tõepäralt kujutada. Etüüdid ja kroonikad = romaanid. Tunnused: 1. Tuua välja elu kõige tumedamad küljed. 2. Tegelased olid lihtrahvas peamiselt, Kuid ka teisi ühiskonna kihte. 3. Kuidas hakkama saada rahaasjadega. 4. 19
Walter Scott kuulub ka romantikute hulka. Tema teeneks on ajalooline romaan. Ta oli suur Goethe austaja. Kirjutas alguses ballaade. „Waverly“ on tema romaan, mille ta avaldas anonüümselt ja mida peetakse esimeseks ajalooliseks romaaniks. Scott on kirjutanud ka „Ivanhoe“. Scott kinnistas lineaarse narratiivi. Ta on palju panustanud ka hilisema realistliku žanri välja kujunemisse. Näiteks ka Balzac on öelnud, et ta on palju toetunud Scottile. 13. loeng 30.11.15 – realism Realism kasvab välja ajaloolisest romantismist. Realismis on kinnitatud lineaarne tegevusviis. Nii Scotti kui Cooperi teosed kujutasid lähiminevikku. Elu tuleb kujutada ilma fantaseerimata ja nii nagu ta on. See ei sobi küll definitsiooniks, aga on realismi juhtmõtteks. Jane Austen – kirjutanud ka gooti romaani paroodia. Austen räägib naisteprobleemidest, mis aga ei olnud nii eripärane, kuna ka näiteks Richardson ja Rousseau rääkisid sellest teemast
Kõik kommentaarid