Raku ehitus ja talitlus (11)

Mikroskoop leiutati 18. Sajandil Robert Hook ’i poolt.
Tsütoloogia – teadusharu , mis uurib raku ehitust ja talitlust.
Loomaraku uurija: T. Schwann ; Taimeraku uurija: M Schleiden.
Rakuteooria põhiseisukohad: kõik organismid on rakulise ehitusega, iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
Rakud jagunevad: Eeltuumsed e. prokarüoodid – tuuma asemel pärilikkusaine. Päristuumsed e. eükarüoodid – protistid taimed, loomad.
Ainult loomarakule omane organell:
Tsentrosoom – paikneb tuuma juures, võtab osa raku paljunemisest.
Ainult taimerakul:
Vakuool – membraaniga ümbritsetud põieke, on veemahuti , sisaldab toitaineid ja jääkaineid, on kaitseorgan, sest jääkained võivad olla mürgised, halva maitse või lõhnaga (peletavad putukaid)
Rakukest – koosneb tselluloosist ja orgaanilistest ühenditest ( valgud , lipiidid , sahhariidid ). Noor rakukest: suur veesisaldus , õhuke, elastne, palju poore. Vana rakukest: paksem , väike veesisaldus, poorid ahenenud, pole elastne, ainevahetus aeglustub (peatub), tekib korp (surnud rakud). Ülesanded – tugifunktsioon (toestab taime, moodustab puidu- ja niineosa ), kaitsefunktsioon ( tselluloos ).
Plastiidid – ovaalsed organellid, mis sisaldavad pigmente: Kloroplast – rohelised (klorofüll), toimub fotosüntees, ehitus sarnane mitokondriga, ümber on kaks membraani – välismembraan kaitseks, sisemembraan moodustab lamelle, mille vahel on ribosoomid . Kromoplast : kollased, punased, oranžid, sisaldab karotinoide. Leukoplast: värvitu, sisaldavad varuaineid (tärklis)
Turgor – taime siserõhk rakkude vahel (taim seisab püsti)
Mõlemal:
Tsütoplasma – poolvedel aine, mis täidab tervet rakku (90 % vett; anorgaanilised ained , mis osalevad biokeemilistes reaktsioonides, tagavad püsiva pH; orgaanilised ained – lipiidid, sahhariidid, valgud). On pidevas liikumises, seob rakuorganellid ühtseks tervikuks.
Rakutuum – seda ümbritseb kaks membraani ( poorsed ); sees on tuumake , mis tegutseb raku paljunemisel; tuuma täidab karüoplasma. Ülesanne: reguleerib raku elutegevust. Tavaliselt on rakus üks tuum, erandid on kingloom (suur ja väike tuum), vöötlihasrakk (2-10 tuuma). Selles on pärilikkusaine DNA.
Rakumembraan – oligosahhariidid , fosfolipiidid , valgud, kolesterool . Ülesanded: ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaiseb rakku kahjulike mõjutuste eest, selle vahendusel toimub aine- , info- ja energiavahetus. Ainetransport toimub passiivselt (difusiooni või osmoosi teel, pole vaja energiat) või aktiivselt (läbi transpordivalkude)
Fagotsütoos – rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse bakteri molekuli.
tsütoplasmavõrgustik – membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternide süsteem, on üle terve raku laiali. Jaguneb kaheks: siledapinnaline, karedapinnaline (rakutuuma ümber, küljes ribosoomid). Ülesanne – ainete transport raku sees.
Golgi kompleks – koosneb tsisternidest, seal jõuab lõpule valkude töötlemine. Ül: energia- ja ainevahetus.
Mitokonder – rakuaku, seda ümbriseb kaks membraani, välise sees on sepistunud sisemembraan, mille küljes on ribosoomid – toodavad ainult mitokondrile vajaminevat valku. Ül: raku varustamine energiaga, võtab osa raku hingamisest.
Tsütoskelett – raku tugi- ja liikumissüsteem, koosneb valgust, moodustab rakuskeleti, toestab rakku.
Ribosoomid – kinnituvad karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku külge, toodavad rakule valku.
Lüsosoom – ühe membraaniga ümbritsetud põeke. Ül: kuna sisaldab ensüüme, toimub seal ainete ensümaatiline lõhustumine.


Mikroskoop leiutati 18. Sajandil Robert Hook’i poolt.
Tsütoloogia – teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust.
Loomaraku uurija: T. Schwann; Taimeraku uurija: M Schleiden.
Rakuteooria põhiseisukohad: kõik organismid on rakulise ehitusega, iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
Rakud jagunevad: Eeltuumsed e. prokarüoodid – tuuma asemel pärilikkusaine. Päristuumsed e. eükarüoodid – protistid taimed, loomad.
Ainult loomarakule omane organell:
Tsentrosoom – paikneb tuuma juures, võtab osa raku paljunemisest.
Ainult taimerakul:
Vakuool – membraaniga ümbritsetud põieke, on veemahuti, sisaldab toitaineid ja jääkaineid, on kaitseorgan, sest jääkained võivad olla mürgised, halva maitse või lõhnaga (peletavad putukaid)
Rakukest – koosneb tselluloosist ja orgaanilistest ühenditest (valgud, lipiidid, sahhariidid). Noor rakukest: suur veesisaldus, õhuke, elastne, palju poore. Vana rakukest: paksem, väike veesisaldus, poorid ahenenud, pole elastne, ainevahetus aeglustub (peatub), tekib korp (surnud rakud). Ülesanded – tugifunktsioon (toestab taime, moodustab puidu- ja niineosa), kaitsefunktsioon (tselluloos).
Plastiidid – ovaalsed organellid, mis sisaldavad pigmente: Kloroplast – rohelised (klorofüll), toimub fotosüntees, ehitus sarnane mitokondriga, ümber on kaks membraani – välismembraan kaitseks, sisemembraan moodustab lamelle, mille vahel on ribosoomid. Kromoplast: kollased, punased, oranžid, sisaldab karotinoide. Leukoplast: värvitu, sisaldavad varuaineid (tärklis)
Turgor – taime siserõhk rakkude vahel (taim seisab püsti)
Mõlemal:
Tsütoplasma – poolvedel aine, mis täidab tervet rakku (90 % vett; anorgaanilised ained , mis osalevad biokeemilistes reaktsioonides, tagavad püsiva pH; orgaanilised ained – lipiidid, sahhariidid, valgud). On pidevas liikumises, seob rakuorganellid ühtseks tervikuks.
Rakutuum – seda ümbritseb kaks membraani (poorsed); sees on tuumake, mis tegutseb raku paljunemisel; tuuma täidab karüoplasma. Ülesanne: reguleerib raku elutegevust. Tavaliselt on rakus üks tuum, erandid on kingloom (suur ja väike tuum), vöötlihasrakk (2-10 tuuma). Selles on pärilikkusaine DNA.
Rakumembraan – oligosahhariidid, fosfolipiidid, valgud, kolesterool. Ülesanded: ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaiseb rakku kahjulike mõjutuste eest, selle vahendusel toimub aine- , info- ja energiavahetus. Ainetransport toimub passiivselt (difusiooni või osmoosi teel, pole vaja energiat) või aktiivselt (läbi transpordivalkude)
Fagotsütoos – rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse bakteri molekuli.
tsütoplasmavõrgustik – membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternide süsteem, on üle terve raku laiali. Jaguneb kaheks: siledapinnaline, karedapinnaline (rakutuuma ümber, küljes ribosoomid). Ülesanne – ainete transport raku sees.
Golgi kompleks – koosneb tsisternidest, seal jõuab lõpule valkude töötlemine. Ül: energia- ja ainevahetus.
Mitokonder – rakuaku, seda ümbriseb kaks membraani, välise sees on sepistunud sisemembraan, mille küljes on ribosoomid – toodavad ainult mitokondrile vajaminevat valku. Ül: raku varustamine energiaga, võtab osa raku hingamisest.
Tsütoskelett – raku tugi- ja liikumissüsteem, koosneb valgust, moodustab rakuskeleti, toestab rakku.
Ribosoomid – kinnituvad karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku külge, toodavad rakule valku.
Lüsosoom – ühe membraaniga ümbritsetud põeke. Ül: kuna sisaldab ensüüme, toimub seal ainete ensümaatiline lõhustumine