Rahvaarvu kasv, inimtegevuse mõju keskkonnale (1)

Sarnased õppematerjalid

56

ppt

Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid

gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu  Rahvaarvu muutumine  Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus  Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks  1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw  rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2  

Demograafia

13

doc

Pedagoogika ülddidaktika tunniettevalmistus

1.____________________________ 2. ____________________________3. ____________________________4. _____________________________ b) 3 aspekti, mis mõjutavad rahvastikutüübi väljakujunemist: 1.____________________________ 2. ____________________________3. ____________________________ c) d) Selles demograafilises etapis hakkavad sündimus ja loomulik iive langema - ___________________________________________________________ e) Kiire rahvaarvu kasv - __________________________ f) Kaasaegset rahvastikutüüpi iseloomustab: kõrge sündimus, madal suremus / madal sündimus, kõrge suremus / madal sündimus ja suremus g) Iga ühiskond siirdub madala sündimuse ja suremusega tüübilt kaasaegsele tüübile - ______________________________________________________ 2) Arutle lühidalt järgnevate küsimuste üle kirjalikult: a) Millised on tänapäeval olulisemad surmade põhjused?

Ühiskond

32

doc

Geograafia riigieksam 2006

Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.  Selgita globaliseerumise mõju üht positiivset ja üht negatiivset külge vähemarenenud riikidele.  Selgita globaliseerumise ühte positiivset ja ühte negatiivset külge majanduslikult kõrgelt arenenud riikidele.  Globaliseerumist mõjutavad tegurid: tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine, kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus, transpordivahendite ja side areng, majandusorganisatsioonide kasv

Geograafia

13

pdf

Eksam

Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; RAHVASTIK JA ASUSTUS 8. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu, selgitab selle põhjusi ja selle tagajärgi; miljard 10 Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured).

Geograafia

29

doc

Geograafia

Eeldused infoühiskonna kiireks arenemiseks: Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2  Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:

Geograafia

29

doc

Maailma ühiskonnageograafia

Eeldused infoühiskonna kiireks arenemiseks: Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2  Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:

Geograafia

29

doc

Geograafia eksamimaterjalid

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks

Geograafia

23

doc

Geograafia eksamimaterjal

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (1)