50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
PeepPeep
Õppematerjali autor
miljonit meest). Vene armees ei jätkunud aga püsse ja mürske. Inglismaa plaan nägi ette oma sihtide saavutamise võõraste kätega. Briti Impeerium pidi aitama finantseerida liitlaste sõjalisi tellimusi. Mandrile saadetava Inglise armee suurus oli ainult 70 000 meest. Läänerinne. 2. augustil okupeeris Saksa armee Luksemburgi. 21. augustil tungis sisse Belgiasse. Hakkas aga ilmnema, et sõda võib pikemaks osutuda, kui algul arvati, kuna Belgia osutas samuti vastuseisu. 21.-25. aug. 1914 toimus nn. piirilahing. 250 km pikkusel rindel kohtusid 5 Saksa armeed 3 Prantsuse ja ühe Inglise armeega. Kõik ründasid, siis olid aga inglased ja prantslased sunnitud taganema. Kaotused olid suured. Sakslastel tekkis arvamus, et prantslased on jõuetud ning Saksamaa suunas kerge võidu lootuses väed Pariisi peale. Otsustaval momendil võeti aga 2 korpust rindelt ära ja saadeti itta
Türklased peatasid aga inglaste edasitungi ja aasta hiljem olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. Esimese maailmasõja lõpp: 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. 8. augustil 1918.a
suri · 1916 Saksa väejuhatus plaanis vaenlase kiiret hävitamist, kohaks valiti Verduni kindlus, 10 kuune lahing algas veebruaris, PRANTSLASED VÕITSID · juuli-november Prantsuse-Inglise vägede pealetung Somme'i lahing, kasutati lennuväge ja tanke, Saksa rinnet läbi murda ei suudetud · 1917 nov-dets inglaste edutu tankirünnak Cambrais linna lähistel idarinne · 1914-1917 · Vene väejuhatuse eesmärk vallutada Ida-Preisimaa, algul oli edukas · augusti lõpul Tannenbergi lahingus purustati üks kahest Vene armeest · Venemaa oli sundis Austria väed taanduma Karpaatidesse · ei kujunenud välja positsioonisõda · 1915 Saksa pealääk idarindel, et Venemaa lõplikult purustada , aga ei toimunud läbimurret · 1917 sept vallutas Saksamaa Riia, okt okupeerisid Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa Teised sõjatandrid · Balkanil sõdisid Austria-Ungari ja Serbia
Entente cordinale inglismaa ja prantsusmaa vahel sõlmitud kokkulepe 1904.a. Antant inglismaa, venemaa, prantsusmaa kolmikkokkulepe. KolmikliitKeskriikide poolt loodud liit 1882.aastal. I Maroko kriisToimus 1905.1906.a. Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.Prantsusmaa ja Saksamaa tahtsid Marokot oma kolooniaks muuta. Aga Maroko jäi iseseisvaks aga ikkagi prantsusmaa mõju alla. II Maroko kriisToimus 1911.a. osalesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Maroko. Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost. Prantsusmaa sai maroko enda kaitse alla. Saksamaale anti osa Prantsuse kongost. ProtektoraatKaitse all Tripoli sõda Itaalia viis ellu oma ammuse vallutusplaani hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika.Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta. 1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõdaPuhkes 1912.a. Toimus Serbia, Bulgaaria, Montenegro ja Türgi vahel.Türgi kaotas
Saksamaal, Austrias, Poolas, Soomes ja Argentiinas tekkis sõja lõpus ning mitmel pool mujal varsti pärast sõja lõppu rev. marksistlik partei. Peale Venemea toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versaille-Washingtoni lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge. Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3568000 meest) ja Antandi poolel (6179000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73515000 meest, neist Antandi riikides 48355000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25160000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.
Esimene maailmasõda, mis algas 28 juulil 1915 ning lõppes 11 november 1918, oli üks ajaloo veelahkmeid. See tegi lõpu Euroopa globaalsele ülemvõimule ning hävitas Vene, Austra-Ungari, Saksa ja Osmanite impeeriumi. Sünge väljakurnamissõja käigus mobiliseeriti 65 miljonit meest, kellest hukkus 6 miljonit ning üle ühe kolmandiku said haavata. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriigiks. Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.
sunnitud poolsaarelt lahkuma. Esimese maailmasõja lõpp 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. 8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi
Türklased peatasid aga inglaste edasitungi ja aasta hiljem olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. Esimese maailmasõja lõpp 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. 8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid