Püramiid (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

pdf

8. klassi raudvara: PTK 5

V=0,28m 2m=0,56m =560l 34.Püramiid - ruumiline kujund; üks põhi, see Ül.1225 on hulknurk; külgtahud: ühise tipuga Teada on külgservade ja põhiservade kolmnurgad; külgservad: kolmnurkade ühised erinevus, põhi on korrapärane kuusnurk, küljed, põhiservad: hulknurga küljed; kõrgus: ümberringjoone raadius on R=2cm, leida põhja keskpunkti ja tipu vaheline lõik; servade pikkused. korrapärane püramiid: põhi on korrapärane põhiserv x cm hulknurk ja kõrguse aluspunkt on selle külgserv 3x cm hulknurga keskpunkt; korrapärase püramiidi NB n=6 korral põhiserv=ümberringjoone tipust tõmmatud külgtahu kõrgus on püramiidi raadius apoteem põhiserv 2cm vaata külgserv 3 2cm=6cm NB näiteks torni katus, heinakuhja varikatus 35.Püramiidi pindala - täispindala St=Sk+Sp; Ül.1236

Matemaatika

1

doc

Püramiid

Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika ­ Püramiid Püramiidiks nimetatakse hulktahukat, mille üks tahk (põhi) on kumer hulknurk ja kõik ülejäänud tahud (külgtahud) on ühise tipuga kolmnurgad. Kui püramiidi põhjaks on n-nurk, siis nimetatakse püramiidi n-nurkseks püramiidiks. Kõrguseks nimetatakse püramiidi tipu kaugust põhjast ja vastavat sirglõiku. Püramiidil ei ole diagonaale. Diagonaallõike saame, kui lõigata püramiidi tasandiga, mis läbib püramiidi tippu ja üht põhja diagonaali

Matemaatika

18

pdf

8. klassi raudvara: PTK 6

V=0,28m 2m=0,56m =560l 34.Püramiid - ruumiline kujund; üks põhi, see Ül.1225 on hulknurk; külgtahud: ühise tipuga Teada on külgservade ja põhiservade kolmnurgad; külgservad: kolmnurkade ühised erinevus, põhi on korrapärane kuusnurk, küljed, põhiservad: hulknurga küljed; kõrgus: ümberringjoone raadius on R=2cm, leida põhja keskpunkti ja tipu vaheline lõik; servade pikkused. korrapärane püramiid: põhi on korrapärane põhiserv x cm hulknurk ja kõrguse aluspunkt on selle külgserv 3x cm hulknurga keskpunkt; korrapärase püramiidi NB n=6 korral põhiserv=ümberringjoone tipust tõmmatud külgtahu kõrgus on püramiidi raadius apoteem põhiserv 2cm vaata külgserv 3 2cm=6cm NB näiteks torni katus, heinakuhja varikatus 35.Püramiidi pindala - täispindala St=Sk+Sp; Ül.1236

Matemaatika

34

pdf

Geomeetria stereomeetria

V  Sp  H A B C Kaldprisma S t  2S p  S k Ristlõige Kü lg pindala S k  P  l V  Sp H H l Korrapärane püramiid St  S p  Sk nar Pr 3a 2 Põhja pindala S p    2 2 4 H C m nam Pm Kü lg pindala S k   a 2 2 1

Geomeetria

9

doc

Mõisted, valemid ja joonised

1. harilik murd Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu sellist osa on võetud. 2. kümnendmurd Kümnendmurd on komaga arv. N: 23,4 ;14,1 ; 3,8 ; 10,5 3.murru taandamine Hariliku murru taandamiseks nimetatakse murru lugeja ja nimetaja jagamist ühe ja sama nullist erineva arvuga. 4.Astmete korrutamine Ühe ja sama arvu astmete korrutamisel astendajad liidetakse. 32 · 31 = 32 + 1 = 33 = 3 · 3 · 3 = 27 5.Astmete astendamine Astme astendamisel astendajad korrutatakse. 6.Astmete jagamine Ühe ja sama arvu astmete jagamisel astendajad lahutatakse. a m : a n = a m-n 7.Negatiivne astendaja Murd, mille lugejaks on arv 1 nimetajaks sama aste positiivse astendajaga. 1 a -n = n , kus a 0 a 8.Arvu standardkuju Kui arv on esitatud kahe teguri korrutisena, millest üks jääb arvude 1 ja 10 vahele ning teine arvu 10 aste, siis öeldakse, et arv on kirjutatud standardkujul. N: 20000 = 2 *10 4 5000000000 = 5 * 10 9 9.Ligikaudse arvu tü

Matemaatika

1

doc

Prisma

Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika ­ Prisma Prismaks nimetatakse hulktahukat, mille kaks tahku on paralleelsed kumerad hulknurgad ja kõik ülejäänud tahud on rööpkülikud, millel on kummagi hulknurgaga üks ühine külg. Paralleelseid hulknurki nimetatakse prisma põhjadeks, nende külgi prisma põhiservadeks. Rööpkülikuid nimetatakse prisma külgtahkudeks ja külgtahkude ühiseid servi prisma külgservadeks. Kui prisma põhjaks on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Prisma külgservad on võrdsed ja paralleelsed. Püstprismaks nimetatakse prismat, mille külgservad on risti põhjaga. Kaldprismaks nimetatakse prismat, mille külgservad ei ole risti põhjaga. Prisma kõrguseks nimetatakse prisma põhjadevahelist kaugust ja seda määravat ristlõiku. Prisma diagonaaliks nimetatakse lõiku, mis ühenda

Matemaatika

13

ppt

Hulktahukad

HULKTAHUKAD  Hulktahukas · Keha, mis igast küljest piirdub tasandiga · Keha, mille pind koosneb hulknurkadest · ... ehk polüeeder · Tahkkeha · Kumerad · Mittekumerad  Hulktahuka osad · Tahud- hulktahukat piiravad hulknurgad · Servad- hulknurkade küljed · Tipud- hulknurkade tipud · Diagonaal- lõik, mis ühendab kaht mitte ühel tahul asetsevat hulktahuka tippu · Diagonaaltasand- tasand, mis läbib hulktahuka kahte mitte ühele tahule kuuluvat serva · Diagonaallõige- hulktahuka ja tema diagonaaltasandi ühisosa  Kumerad hulktahukad · Kogu hulktahukas jääb oma iga tahu tasapinnast ühele poole · Iga kahte punkti ühendav lõik jääb hulktahuka sisse · EULERI teoreem: Kui kumeral hulktahukal on T tippu, S serva ja R tahku, siis T+R-S=2  Korrapärased hulktahukad · Platoonilised kehad · Kumer hulktahukas, mille kõik tahud on omavahel võrdsed korrapärased hulknurgad ja kõik mitmetahulis

Matemaatika

3

docx

Koonus

Koonus Koonus on keha, mille moodustab ühe oma kaateti ümber pöörlev täisnurkne kolmnurk. Kaatet BC, mille ümber pööreb koonust moodustav täisnurkne kolmnurk, on koonuse teljeks. Kolmnurga hüpotenuus AB on koonuse moodustajaks. Koonuse moodustajat tähistatakse tavaliselt tähega m. Pöörleva kolmnurga teine kaatet CA moodustab ringi, mida nimetatakse koonuse põhjaks. Lõiku CA, mis on koonuse põhja raadius, tähistatakse ka tähega r. Kolmnurga hüpotenuus moodustab pöörlemisel koonuse külgpinna. Punkti B nimetatakse koonuse tipuks ning tipu kaugust koonuse põhjast (lõiku BC) koonuse kõrguseks ning tähistatakse tavaliselt tähega H.  Koonuse pinnalaotus Valemeid Koonuse täispindala Koonuse täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahu pindala Sp summa St = Sk + Sp Koonuse külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja

Matemaatika

Meedia

Kommentaarid (2)