Põhjasõda ja Eesti pärast Põhjasõda (0)

Sarnased õppematerjalid

7

odt

Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale; 1631. aastal sai Tartu gümnaasiumist Tartu ülikool. J.R. Patkul-ümberkorraldustel Liivimaal tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks; haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik; osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Karl XI-1660. aastal sai Rootsi troonile nelja-aastane Karl XI; oli Rootsi kuningas 1660­1697; alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni, pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest. Pulli Hans-Tartu eesti kaupmees, kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks (eestlaste tõusmine tähtsaks kaupmeheks võis olla vaid suur erand, sest kõigis linnades peale paljurahvuselise Narva domineeris saksa kaupmeeskond). B.G

Eesti ajalugu

2

doc

Põhjasõda

· SÕJA KÄIK: 1. Läänemeremaad sõja eel: ­ Rootsi kuningriik oli 17. sajandi II poolel oma võimsuse tipul ­ Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ­ 1699. aastal sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Venemaa tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu, kokkuleppe kohaselt pidid Eesti- ja Liivimaa minema võidu korral Poola võimu alla 2. Sõja algus: ­ Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) ­ 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima ­ 1700. aasta sügisel koondusid vene väed Peeter I juhtimisel Narva alla ning alustasid oktoobri teisel poolel pommitamist ­ 1700

Ajalugu

3

rtf

Õpiku konspekt.

Hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse. Rahvahariduse edendamine. Maalaste lugema õpetamisel pandi lootusi köstritele. Lugemisoskus levi vaevaliselt, sest köstreid oli väha ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle raske töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius. Ta alustas talupoiste tasuta õpetamist. 1684. Aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsak õpetajaks oli seal Forselius. 1686. Aastast kasutati tema enda koostatud, trükis ilmunud aabitsat. Ta määrati Eesti-ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks. 1687. Aastal oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada koolis ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Koolide kõrval omas lugemisoskuse omandamisel olulist osa ka koduõpetus. Eestikeelne kirjasõna

Ajalugu

4

docx

Ajalugu, Vara-Uusaeg

Stefan Batory ­ 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Jam Zapolski ­ koht Pihkvamaal, kus sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Pljussa ­ 1583.a sõlmitud vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel, mis jättis Rootsi kätte nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. Poola-Rootsi sõjad ­ Altmargi vaherahu ­ 1629.a sõlmitud vaherahuga jäi kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla. Brömsebro rahu ­ 1645.a sõlmitud rahuga, pidi ka Taani oma Saaremaa alad, Rootsile loovutama. Põhjasõda ­ Sõja põhjuseks, oli 1699.a välja kujunenud Rootsi-vastane liit. Poola, Taani ja Venemaa sõlmisid omavahel liidu ­ nad polnud rahul Rootsi ülemvõimuga. Põhjasõja sündmused algasid 12. veeb 1700.a, kui Poola kuningas August II Saks ründas Riiat ­ algas Riia piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal ­ rootslased

Eesti ajalugu

5

doc

Põhja sõda

Vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle ja venelaste relvastus konfiskeeriti. Rootsi väed jäid talvituma Laiuse ordulinnusesse ja kevadel kandus sõjategevus peamiselt Leedu ja Poola aladele. 1701 suvel algasid venelaste uued rüüsteretked ja nende esimene edukas lahing toimus Erastvere mõisa juures. 1703 Asutas SanktPeterburgi (Peeter I). 1704 Venelased alustasid korraga Tartu ja Narva piiramist, mis lopes vallutamisega, mitu aastat kestis olukord, kus Eesti idapoolsed alad olid venelaste käes ja ülejäänu rootslaste käes. 1708Tartu, Narva ja Valga kodanikud küüditati Venemaale ja Tartu lasti õhku. Sellest sündmusest räägib Eesti esimene kunstluuletus Puhja Köstri, KäsuHansu nutu laul " Oh ma vaene Tardo liin". Venelased saavutasid võidu Vinni lahingus, mis jäi viimaseks suuremaks välilahinguks Eesti alal. 1709 Poltava lahing (Ukrainas), kus Peeter I purustas täielikult rootslaste pea väe.

Ajalugu

8

doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

· 1704 juuni ­ Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli ­ Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. ­ Vallutati Narva linn · 1708 ­ Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni ­ Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 ­ Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29. sept. ­ Harku kapitulatsioon (kogu Eesti kubermang Venemaa) · 1721 ­ Uusikaupunki rahu Sõja tagajärjed: · Venemaa Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000­140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine

Ajalugu

16

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) ­ põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks"

Ajalugu

7

docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

ESIAEG Hominiidid ­ inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul  o Irdmuistised ­ tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised ­ Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad

Ajalugu

Kommentaarid (0)