Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärnu jõgi - esitlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Pärnu jõgi - esitlus #1 Pärnu jõgi - esitlus #2 Pärnu jõgi - esitlus #3 Pärnu jõgi - esitlus #4 Pärnu jõgi - esitlus #5 Pärnu jõgi - esitlus #6 Pärnu jõgi - esitlus #7 Pärnu jõgi - esitlus #8 Pärnu jõgi - esitlus #9 Pärnu jõgi - esitlus #10 Pärnu jõgi - esitlus #11 Pärnu jõgi - esitlus #12 Pärnu jõgi - esitlus #13 Pärnu jõgi - esitlus #14 Pärnu jõgi - esitlus #15 Pärnu jõgi - esitlus #16 Pärnu jõgi - esitlus #17 Pärnu jõgi - esitlus #18 Pärnu jõgi - esitlus #19
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jamnesus Õppematerjali autor
powerpointis

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
doc

Kalade referaat

elavate angerjate maimud arenema ühes kohas ­ Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu

Bioloogia
thumbnail
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

3.Iirimaa 17% -pinnamood 4.Rootsi 16% -lähtekivim 5.Kanada 14% 5.Indoneesia 13,6% Eestis on kõige enam soid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa Lääne-Eesti rabad Ida-Eesti rabad -järsu rabarinnakuga -kumer -keskosa tasane -vee äravool hea -vesi liigub raba servas -puisrabad -keskel lageraba, puud rabanõlvadel -hanevits -raba-jänesvill Soode teke

Eesti elustik ja elukooslused



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun