Pärilikud ja mittepärilikud haigused

Pill, Henri

Pärilikud ja mittepärilikud haigused (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

TALLINNA TEENINDUSKOOL

Pärilikud ja mittepärilikud haigused inimestel
Annili Pill
021K

Juhendaja : Ülle Toots .

TALLINN 2010
Sisukord
3
Sissejuhatus 3
Pärilikud haigused. 4
Kromosoomhaigused: 5
Downi sündroom e. Mongoloidne idiotism e. 21- trisoomia . 5
6
“ Kassikisa ” sündroom 6
Geenihaigused : 6
Hemofiilia 6
Hemofiilia A 7
Hemofiilia B 10
14
Mittepärilikud haigused 14
14
Tuulerõuged 14
Mumps 15
Salmonelloos 17
Kokkuvõte: 19
Kasutatud kirjandus: 20

Sissejuhatus

Selles referaadis uurin ma, mis on pärilikud ja mittepärilikud haigused. Kuidas need haigused kanduvad edasi põlvest põlve.

Pärilikud haigused.

Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve.
Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest , mis manifesteeruvad näiteks väärarengutena ja pärilikust eelsoodumusest.
Geenmutatsioonid on väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid
Kromosoommutatsioonid - muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris
Genoommutatsioonid - muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses

Pärilikud haigused
Huntingtoni tantstõbi Down’i sündroom
Marfani sündroom Kassikisa sündroom
kurttummus Klinefelteri sündroom
hemofiilia Turneri sündroom
soomustõbi
Sh päriliku eelsoodumusega:
suhkruhaigus
reuma
lühinägelikkus
skisofreenia
Pärilike haiguste ravi:
Asendusravi – organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone. Nt. insuliini suhkruhaiguse korral.
Dieetravi – rakendatakse pärilike ainevahetushaiguste korral.
Kirurgiline ravi – kõrvaldatakse pärilikud väärarengud.
Geeniteraapia – organismis asendatakse defektne geen tervega.

Kromosoomhaigused:

Downi sündroom e. Mongoloidne idiotism e. 21-trisoomia.

Põhjus: liigne 47. kromosoom (21. kromosoom on kolmekordne )
Esinemissagedus 1:800 (kõige sagedasem kromosoomhaigus)
Keskmine eluiga: harva üle 30. eluaasta.
Iseloomulikud tunnused: lai lame nägu, viltuse lõikega silmad, lühikene nina, suur lõhedega keel, hammaste anomaaliad , deformeerunud ja madala asetusega kõrvad, nn. ahvivagu peopesas, kaasasündinud südamerikked, lihastoonuse alanemine, luude arengu defektid jt. anomaaliad. Tõsiseim puue on vaimne alaareng, mille raskus varieerub debiilsusest idiootsuseni, esineb ka immuunsüsteemi häireid, mistõttu nad on vastuvõtlikumad haigustele, sageli esineb hüpotüreodismi, ägedat leukeemiat või katarrakti.
Sündroomi kirjeldas esmakordselt dr. J. Langdon Down 1866. aastal.

“Kassikisa” sündroom

Põhjus: teatud osa 5. kromosoomi lühikesest õlast on kaduma läinud.
Esinemissagedus: 1:45 000; kõige sagedasem deletsioonisündroom
Iseloomulikud tunnused: väikelapse kassi häälitsemist meenutav nutt, mis on põhjustatud kesknärvisüsteemi häiretest ning kõri anomaaliast, raske vaimne alaareng ja hüpotoonia, mis täiskasvanueas asendub hüpertooniaga, väike pea, ümarik “kuunägu”, hüpertelorism, antimongoliidne silmalõige, madalal asetsevad deformeerunud kõrvad, kõõrdsilmsus jt. näo ja pea mikroanomaaliad, vahel südamerikked, kasvu ja üldise arengu peetus , väga vara hallinevaid juukseid.
Esmakordselt kirjeldas sündroomi J. Lejeune 1963. aastal.

Geenihaigused:

Hemofiilia

Definitsioon:
Hemofiilia on pärilik veritsustõbi. Haiguslik kalduvus verejooksude tekkeks ja mittetõkestumiseks. Põhineb vere puudulikul hüübimisprotsessil.
Põhjused, esinemissagedus ja riskifaktorid :
Normaalne vere hüübimine on kompleksne protsess, milles osaleb 20 erinevat plasmavalku, mida tuntakse vere hüübimisfaktorite nime all. Normaalsetes tingimustes toimub rida keemilisi protsesse, mille käigus kasutatake ära hüübimisfaktorid fibriini moodustumiseks, mis peatab veritsuse. Kui esineb teatud hüübimisfaktorite osaline defitsiit või need puuduvad, siis vere hüübimine on takistatud ja tekivad erineva raskusastmega veritsusprobleemid.
Mõned veritsushaigused on olemas juba sündides ning on põhjustatud harvaesinevatest pärilikest haigustest. Teised veritsushäired on tingitud teatud haigustest nagu vitamiin K defitsiit ja äge maksahaigus , või antikoagulantsete ravimite tarvitamisest.
Sümptomid:

Suured verejooksud
Suured verevalumid
Kergesti tekkivad veritsused
Ninaverejooksud
Ebanormaalne menstruaalverejooks

Hemofiilia A

Definitsioon:
Pärilik vere hüübimissüsteemi haigus, mille põhjuseks on plasmavalgu- VIII faktori aktiivsuse vähenemine, mis mõjutab vere hüübimisomadusi.
Põhjused, esinemissagedus ja riskifaktorid:
Hemofiilia on grupp pärilikke veritsushaigusi, mille korral esineb spetsiifiliste vere hüübimisfaktorite defitsiit.
Eristatakse hemofiiliat A ja hemofiiliat B. Hemofiilia A on kõige sagedasem nendest haigustest ja on tingitud VIII hüübimisfaktori puudulikkusest. Haigus pärandatakse x-liitelisel retsessiivsel teel. Haigust kandev geen asub x- kromosoomil .
Naised on haiguse kandjad. 50%-l nende poeglastest esineb hemofiilia ja 50% tütarlastest on haigusekandjad. Kõik hemofiiliahaige tütred on haiguse kandjad.
Sümptomite raskus on varieeruv ning rasked haigusvormid ilmnevad varakult. Haiguse peamine tunnus on veritsus , mis võib esineda juba imikueas . Kerged haigusjuhud võivad jääda märkamatuks, kuni tekivad veritsusprobleemid operatsiooni- või traumajärgselt.
Sisemine verejooks võib tekkida kõikjal organismis; kõige sagedasem on liigesesisene veritsus. Riskifaktoriteks on veritsuse esinemine perekonnas ja meessugu.
Hemofiili A esinemissagedus on 1 juht 10 000 mehe kohta aastas.
Vältimine:

Geneetiline nõustamine
Prenataalne intrauteriinne diagnostika vajadusel raseduse katkestamisega

Sümptomid:

Suured verevalumid lihastesse
Iseeneslik veritsuse tekkimine
Veritsus liigestesse, sellega kaasnev valu ja paistetus
Mao-sooletrakti ja kuseteede verejooks
Veri uriinis või väljaheites
Pikaajaline veritsus vigastatud kohtadest, hamba tõmbamise ja operatsioonide järgselt

Uuringud:
Kui veritsushaigus diagnoositakse perekonnas esmakordselt, on vajalikud mitmesugused hüübimissüsteemi uuringud. Kui defekt on kindlaks tehtud, diagnoositakse teistel pereliikmetel haigus juba kiiremini.

Pikenenud aktiveeritud osaline tromboplastiiniaeg
Normaalne protrombiiniaeg
Normaalne veritsusaeg
Normaalne fibrinogeeni tase
VIII faktori aktiivsuse vähenemine
Seerumi VIII faktori antigeeni määramine

Ravi:
Ravi seisneb VIII faktori kontsentraadi süstimises, et asendada defektset hüübimisfaktorit. Süstitav faktori kogus sõltub veritsuse raskusest, kohast ja patsiendi kehakaalust.
Hemofiilia kerget vormi võib ravida krüopretsipitaadi või desmopressiiniga (DDAVP). Viimane põhjustab olemasoleva VIII faktori varu vabastamise organismis.
Veritsusest hoidumiseks õpetatakse hemofiiliahaigele või pereliikmetele VIII faktori kontsentraadi manustamist kodus esimeste veritsustunnuste tekkimisel. Raske haigusvormiga inimesed võivad vajada regulaarset profülaktilist ravi.
Sõltuvalt haiguse raskusest võidakse manustada desmopressiini või faktorikontsentraati enne hamba tõmbamist või kirurgilisi protseduure veritsuse vältimiseks. Veritsuse vähendamiseks tuleks kasutada antifibrinolüütilisi ravimeid (traneksaamhape, aminokaproehape).
Toetusgrupid:
Haiguse stressi võib sageli vähendada ühinedes toetusgrupiga, mille liikmetel on sarnased kogemused ja probleemid (Eesti Hemofiilia Ühing).
Prognoos:
Raviga on prognoos hea; enamus hemofiiliaga inimesi elavad suhteliselt normaalselt. Osal hemofiiliahaigetel tekivad VIII faktori-vastased inhibiitorid ja neil võivad tekkida eluohtlikud verejooksud.

Tüsistused:

Kroonilised liigesmuutused, mis on tekkinud korduvatest liigesesisestest verejooksudest
Korduvad verekomponentide ülekanded tõstavad hepatiidiviirusega või inimese immuundefitsiitse viirusega (HIV) nakatumise ohtu; praegu kasutusel olevad faktorikontsentraadid on suhteliselt ohutud
Ajusisese verevalumi tekkimise oht, mille tagajärjed võivad olla eriti rasked

Hemofiilia B

Definitsioon:

Pärilik vere hüübimissüsteemi haigus, mille põhjuseks on plasmavalgu- IX faktori aktiivsuse vähenemine, mis mõjutab vere hüübimisomadusi.
Põhjused, esinemissagedus ja riskifaktorid:

Hemofiilia on grupp pärilikke veritsushaigusi, mille korral esineb spetsiifiliste vere hüübimisfaktorite defitsiit. Eristatakse hemofiiliat A ja hemofiiliat B. Hemofiilia A esineb 5 korda sagedamini kui hemofiilia B.
Hemofiilia B on tingitud IX hüübimisfaktori puudulikkusest. Haigus pärandatakse x-liitelisel retsessiivsel teel. Haigust kandev geen asub x-kromosoomil. Naised on haiguse kandjad. 50%-l nende poeglastest esineb hemofiilia ja 50% tütarlastest on haigusekandjad. Kõik hemofiiliahaige tütred on haiguse kandjad.
Sümptomite raskus on varieeruv ning rasked haigusvormid ilmnevad varakult. Haiguse peamine tunnus on veritsus, mis võib esineda juba imikueas. Kerged haigusjuhud võivad jääda märkamatuks, kuni tekivad veritsusprobleemid operatsiooni- või traumajärgselt.
Sisemine verejooks võib tekkida kõikjal organismis; kõige sagedasem on liigesesisene veritsus. Riskifaktoriteks on veritsuse esinemine perekonnas ja meessugu.
Hemofiilia B esinemissagedus on 1 juht 50 000 mehe kohta aastas.
Vältimine:

Geneetiline nõustamine
Haiguse kandjad on võimalik kindlaks teha spetsiaalsete uuringutega.
Sümptomid:

Ninaveritsus
Suured verevalumid lihastesse
Iseeneslik veritsuse tekkimine
Veritsus liigestesse, sellega kaasnev valu ja paistetus
Mao-sooletrakti ja kuseteede verejooks
Veri uriinis või väljaheites
Pikaajaline veritsus vigastatud kohtadest. Nt: hamba tõmbamise ja operatsioonide järgselt.

Uuringud:
Kui veritsushaigus diagnoositakse perekonnas esmakordselt, on vajalikud mitmesugused hüübimissüsteemi uuringud. Kui defekt on kindlaks tehtud, diagnoositakse teistel pereliikmetel haigus juba kiiremini.

Pikenenud aktiveeritud osaline tromboplastiiniaeg
Normaalne protrombiiniaeg
Normaalne veritsusaeg
Normaalne fibrinigeeni tase
Seerumi IX faktori tase on vähenenud

Ravi:

Ravi seisneb IX faktori kontsentraadi süstimises, et asendada defektset hüübimisfaktorit. Süstitav faktori kogus sõltub veritsuse raskusest, kohast ja patsiendi kehakaalust.
Veritsusest hoidumiseks õpetatakse hemofiiliahaigele või pereliikmetele IX faktori kontsentraadi manustamist kodus esimeste veritsustunnuste tekkimisel. Raske haigusvormiga inimesed võivad vajada regulaarset profülaktilist ravi.
Sõltuvalt haiguse raskusest võidakse manustada faktorikontsentraati enne hamba tõmbamist või kirurgilisi protseduure veritsuse vältimiseks. Veritsuse vähendamiseks tuleks kasutada antifibrinolüütilisi ravimeid (traneksaamhape, aminokaproehape).
Toetusgrupid:

Haiguse stressi võib sageli vähendada ühinedes toetusgrupiga, mille liikmetel on sarnased kogemused ja probleemid (Eesti Hemofiilia Ühing).
Prognoos:

Raviga on prognoos hea; enamus hemofiiliaga inimesi elavad suhteliselt normaalselt. Osal hemofiiliahaigetel tekivad IX faktori-vastased inhibiitorid ja neil võivad tekkida eluohtlikud verejooksud.
Tüsistused:

Kroonilised liigesmuutused, mis on tekkinud korduvatest liigesesisestest verejooksudest.
Korduvad verekomponentide ülekanded võivad tõsta hepatiidiviirusega või inimese immuundefitsiitse viirusega (HIV) nakatumise ohtu; praegu kasutusel olevad faktorikontsentraadid on suhteliselt ohutud.
Ajusisese verevalumi tekkimise oht, mille tagajärjed võivad olla eriti rasked

Mittepärilikud haigused

Mittepärilikud haigused on nakkushaigused. Nakkushaigusi e. viirusi saab kergemini läbipõdeda, kui on tehtud vaktsineerimine.

Tuulerõuged

Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka – Varicella -zoster- viirus , mis mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut.
Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede – monotsüütide – sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet.
Sümptomid:
Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka – Varicella-zoster-viirus, mis mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede – monotsüütide – sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet.
Ravivõimalused:
Haiglaravi vajatakse siis, kui kratsimise tagajärjel on lisandunud naha infektsioon ehk nakkuslik põletik, mis võib viia väga tõsise haigestumiseni. Samuti siis kui kaasuvad teised haigused nagu kopsupõletik, tserebelliit või väga harva esinev entsefaliit ehk ajupõletik.
Palaviku alandamiseks kasutatakse tavalisi palavikualandajaid nagu paratsetamool või ibuprofeen . Sügeluse vähendamiseks kasutatakse antihistamiinikume ehk allergiaravimeid, näiteks tavegüül, dimedrool. Lööbe infitseerumise korral on vajalik antibiootikumravi, sest põletikku põhjustavad bakterid . Teisiti ravitakse haigeid, kes oma kroonilise haiguse - immuunpuudulikkus , leukeemia – tõttu põevad tuulerõugeid väga raskelt . Nemad saavad raviks spetsiaalset viirusevastast ravimit – atsükloviiri. Atsükloviiri saavad ka rasedad ja vastsündinud.

Prognoos:
Tuulerõugetest paranetakse üldiselt hästi. Kuigi haigus paraneb , jääb viirus tegelikult organismi elama. Ta jääb pesitsema seljaaju tagumistesse ganglionidesse ehk närvisõlmedesse (närviraku kogumikesse), ja võib isegi aastakümnete pärast puhkeda teistsuguse haigusena – vöötohatisena ( Herpes zoster)

Ennetamine:
Tuulerõugete vastane vaktsiin on maailmas juba olemas, aga selle laiemalt kasutusse võtmise otstarbekus on küsitav, kuna haigus on tavaliselt väga kerge ja paraneb hästi.
Vajalik on vaktsiin neile inimestele, kelle immuunsüsteem on mingil põhjusel nõrgem ja kes põevad ka tuulerõugeid väga raskelt, need on immuunpuudulikkusega haiged, leukeemiahaiged, samuti rasedad ja vastsündinud, kelle perekonnas on tuulerõugehaige.
Täiskasvanud, kes ei ole lapsepõlves tuulerõugeid põdenud, peavad vältima haigega kokkupuudet, sest ka täiskasvanueas põetakse tuulerõugeid tunduvalt raskemalt kui lapseeas .

Mumps

Kergesti nakkav viirushaigus , mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna.
Levik:
Haigus levib piisknakkusena nakatunud inimeselt tervele. Tavaliselt põevad haigust lapsed ja noorukid . Mumps on kergesti nakkav, levides süljepiiskadega. Viirus eritub nakatunu organismist juba paar päeva enne ja 7 päeva peale sümptomide teket.
Peiteperiood:
Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad) 16-18 päeva (kuni 3 nädalat). Tekib palavik . Süljenääre muutub valulikuks, paistetab. Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks võib olla süljenääre, ajukelmed, munandid , kõhunääre või süda. Põletik võib olla nii ühe- kui kahepoolne . Neelamine muutub valulikuks, eriti valus on hapude jookide joomine. Kui haigestumine on peale puberteediiga , võib tekkida ka munandi põletik, mis avaldub valu ja punetusena ning võib tüsistuda sigimatusega.
Tüsistused:
Mumpsi tüsistusena võib tekkida meningoentsefaliit ehk peaaju kestade põletik, mis avaldub peavalu, halva enesetunde ja oksendamisena. Sümptomid algavad 2-10 päeva peale süljenäärme põletikku ja kestavad 3-4 päeva. Raskemaks tüsistuseks on entsefaliit ehk peaaju põletik, millest võib jääda püsiv kahjustus, surevus on 2%. Mumpsiga võib kaasuda kõhunäärme, kilpnäärme või rinnanäärme põletik. Kui nakatutakse raseduse I kolmandikul, võib tekkida abort või lootekahjustus.
Ravi:
Haigust ravida ei saa. Leevendatakse haiguse sümptome kasutades valuvaigisteid ja palavikku alandavaid ravimeid (ibuprofeen, paracetamol).
Prognoos:
Mumps paraneb iseeneslikult nädala või paariga. Mumps paraneb tavaliselt iseeneslikult. Kui haigusel ei teki tüsistusi on prognoos hea. Kahepoolse munandite põletiku korral tekib 2 % meestest steriilsus ehk viljatus . Entsefaliit võib jätta püsiva neKergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna.uroloogilise kahjustuse. uroloogilise kahjustuse.

Salmonelloos

Tekkepõhjused:
Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad . Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonelladsäilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes , munades, piimas, joogivees.
Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke.
Sümptomid:
Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus , peavalu, oksendamine , äge kõhulahtisus, väike palavik. Tavaliselt paranetakse 2-3 päevaga ilma ravita. Väljaheitest võib aga baktereid leida isegi mitmeid nädalaid peale sümptomite kadumist.
Imikutel , raukadel ja raske immuunpuudulikkusega AIDS-i haigetel võib aga salmonella -enteriit väga raskelt kulgedaja isegi surmaga lõppeda.

Diagnoosimine:
Salmonelloosi kindlaks tegemiseks otsitakse baktereid väljaheitest.
Kasutatakse ka salmonella vastaste antikehade määramist verest.
Toidumürgituse kahtlusel püütakse bakterit leida ka toidujääkidest ning oksemassidest.
Ravi:
Salmonellaenteriidi puhul on oluline jälgida, et eriti imikutel ja eakatel inimestel ei tekiks organismis vedelikupuudust. Kui varem arvati, et kergematel juhtudel antibiootikumidega ravimine haiguse kulgu ei lühenda, siis viimasel ajal soovitatakse ka ägeda salmonelloosi puhul kasutadaantibiootikumravi - fluorokinoloone.
Salmonellakandjate - kaebusteta inimesed, kellel on kindlaks tehtud bakterikandlus - ravimiseks on tõhus antibiootikum tsiprofloksatsiin.
Prognoos:
Haigus kulgeb raskemini imikutel, raukadel ning nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel, kuid tavapäraselt ei kujuta endast suurt ohtu.
Ennetamine:
Salmonellad on ka üheks reisikõhulahtisuse põhjustajaks. Vahemeremaades ja SRÜ riikides on salmonelloosiohu tõttu turvalisem mitte süüa omletti ega vähekeedetud kanamune. Ka majoneesist või teistest toorest muna sisaldavatest toitudest võib saada salmonelloosi.
Turistikõhulahtisuse ohtu võib tunduvalt vähendada toitu ja jooki hoolikalt valides ning käte- ja toitumishügieeni jälgides.

Kokkuvõte:

Tänu sellele uurimustööle sain ma teada, kuidas levivad edasi pärilikud ja mittepärilikud haigused.
Haiguste kohta uurida on veidike hirmutav, samas alati on kasutlik saada uusi teadmisi.

Kasutatud kirjandus:

http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=796&idr=WEMZ4U6kg7ywg2xzEVWe7vy00X5 http://et.wikipedia.org/wiki/Tuulerõuged
http://www.inimene.ee/?disease=d&sisu=disease&did=564
http://www.inimene.ee/?disease=h&sisu=disease&did=573
http://www.annaabi.com/materjal-40495-kassikisa-s%C3%BCndroo m
20

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Pärilikud ja mittepärilikud haigused #10

Pärilikud ja mittepärilikud haigused #11

Pärilikud ja mittepärilikud haigused #12

Pärilikud ja mittepärilikud haigused #13

Pärilikud ja mittepärilikud haigused #14

Pärilikud ja mittepärilikud haigused #15

Pärilikud ja mittepärilikud haigused #16

Pärilikud ja mittepärilikud haigused #17

Pärilikud ja mittepärilikud haigused #18

Pärilikud ja mittepärilikud haigused #19

Pärilikud ja mittepärilikud haigused #20

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

50 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Henri Pill Õppematerjali autor

Referaat

pärilikud haigused mittepärilikud haigused haigused

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Hemofiilia

Hemofiilia Teised nimetused: Koagulopaatiad; Hemorraagilised diateesid Definitsioon: Vere hüübimissüsteemi haigused, mille korral esineb veritsustendents tingituna ebaadekvaatsetest hüübimisfaktoritest. Põhjused, esinemissagedus ja riskifaktorid: Normaalne vere hüübimine on kompleksne protsess, milles osaleb 20 erinevat plasmavalku, mida tuntakse vere hüübimisfaktorite nime all. Normaalsetes tingimustes toimub rida keemilisi protsesse, mille käigus kasutatake ära hüübimisfaktorid fibriini moodustumiseks, mis peatab veritsuse. Kui esineb teatud

Bioloogia

doc

Pärilikud haigused

Kiviõli I Keskkool PÄRILIKUD HAIGUSED Referaat Koostaja: Elina Sergunina Kiviõli 2009 PÄRILIKUD HAIGUSED -on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest, mis manifesteeruvad näiteks väärarengutena ja pärilikust eelsoodumusest. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt:

Bioloogia

docx

Pärilikud haigused

Pärilikud haigused Saku Gümnaasium Koostaja:Kristina Pähn 9.c klass Juhendaja :Laive Jürimaa Sisukord Sissejuhatus Fenüülketonüüria -tekkepõhjus -sümptomid ,kirjeldus -ravi Hemofiilia -sümptomid ,kirjeldus -ravi Suhkurtõbi -tekkepõhjused -ravi Skisofreenia -sümptomid -ravi Kõrgvererõhutõbi -sümtomis -tekkepõhjus -ravi Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus- Räägin pärilikest haigustest kuna tean neist vähe. Selles töös räägin ma 5 pärilikusest haigusest 1: fenüülketonuuria,2: hemofiilia,3: suhkurtõbi,4:

Bioloogia

docx

BIOMEDITSIIN

Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng Postnataalne areng - vananemine lapseiga puberteet reproduktiivne iga vanadus Biomeditsiin (morfoloogia; füsioloogia;)

Biomeditsiin

docx

C hepatiit

- Tuberkuloosi haigustekitaja võib organismis peituda aastakümneid enne kui järgneb haigestumine. 17 - Suurimas ohus on haigega pidevas lähikontaktis olevad isikud, eriti perekonnaliikmed. - Haigestumisel omab tähtsust inimese organismi üldseisund – haigestumist soodustab vaegtoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus (sh HIV-nakkus). - On vastupidavad kuivamisele, eluvõime pimedas ruumis kuni aasta, hävib päikese valguses PEITEPERIOOD: 2 kuni 12 nädalat. HAIGUSNÄHUD:  Haigusvormidest esineb sagedamini kopsutuberkuloosi, harvemini täheldatakse kopsuväliseid haigusvorme nagu miliaarset- ning kesknärvisüsteemi tuberkuloosi. SÜMPTOMID: sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud. - üle 3 nädala kestev köha

Kategoriseerimata

pdf

KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele

Difuusne ja migreeruv kõhuvalu diabeetiline ketoatsidoos, äge reumaatiline palavik, nodoosne polüarteriit ja teised vaskuliidi vormid, äge intermiteeriv porfüüria, äge leukeemia Küljevalu püelonefriit, herpes zoster Alakõhu valu tsüstiit, puusaliigese patoloogiad Äge mittespetsiifiline kõhuvalu: Saab püstitada diagnoosiks kui kirurgilised, günekoloogilised ja muud orgaanilised haigused on välistatud. Tavaliselt on isemööduv. Tavaliselt on mittespetsiifilise kõhuvalu taga diagnoosimata viirusinfektsioonid ja kerged bakteriaalsed infektsioonid, psühhosomaatiline valu, helmintoosid. Ravi: Sõltub etioloogiast (kirurgiline, endoskoopiline, medikamentoosne, jälgimine). Kõik ägeda kõhuvaluga patsiendid nõuavad adekvaatset valuravi. Sokis patsient vajab adekvaatset toetavat ravi (infusioonravi, vajadusel intubeerimine jne). 6. Peritoniit. Klassifikatsioon

Meditsiin

odt

Haigusõpetuse eksami küsimused

3 põhilist aneemia tüüpi: liigsest verejooksust (hemoraagia ehk verejooks) tingitud, liigsest verekudede lagunemisest (hemolüüs) tingitud. Er puudusest tingitud (ebaefektiivne vereloome). RAUAVAEGUSANEEMIA: fe vähesus veres. Organism ei saa toota piisavalt Hgb. Kabused: kahvatu nahk, ärrituvus, õhupuudustunne, madal vererõhk, söögiisu vähenemine, haprad küüned jne. Ravi: dieedi muutused, Fe prep (pantohemageen kapslid, kelsinfe) eelistada biokompakseid tooteid. KROONILINE ANEEMIA: haigused võivad põhjustada vereloome muutsi , mis viib Er eluea lühenemisele, Fe sialduse lngusele vereseerumis, luuüdi akt. Vähenemisele. Areneb kerge või mõõdukas aneemia.Põhjustavad: bakteriaalne endokariit, osteomüeliit (luuüdi põletik), reumatoitartiit, põletikuline soolehaigus, reuma, neerupuudulikkus. Ravi ja uuringud: hematokrit, hgb madal, retikulotsüütide Bret (mitteküpsed ER) hulk madal. S-ferritiini tase , S-fe sisaldus, rausidumisvõime, kr haiguste või inf ravi

Meditsiin

docx

Nahahaigused

KAS NAKKAB? ekseemi puhul on tegemist nahaärritusega olgu põhjus sisemine või välimine, kuid see ei ole nakkav. Ohatis - Herpes Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke.Villid armistuvad ja paranevad iseenesest. Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress, traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus. Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed lööbenähud peale nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Tekivad uued villid ja haavandid. Suguelundite ohatise kordumist võivad provotseerida suguühe, nahatrauma, menstruatsioon, füüsiline või psüühiline stress

Iluteenindus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Pärilikud ja mittepärilikud haigused (0)

Lõik failist

Sissejuhatus

Pärilikud haigused.

Kromosoomhaigused:

Downi sündroom e. Mongoloidne idiotism e. 21-trisoomia.

“Kassikisa” sündroom

Geenihaigused:

Hemofiilia

Hemofiilia A

Hemofiilia B

Mittepärilikud haigused

Tuulerõuged

Mumps

Salmonelloos

Kokkuvõte:

Kasutatud kirjandus:

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Hemofiilia

Pärilikud haigused

Pärilikud haigused

BIOMEDITSIIN

C hepatiit

KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele

Haigusõpetuse eksami küsimused

Nahahaigused

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti