Mustela putorius furo koduTuhkur Triin Rannak Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Taksonoomia: Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Alamhõimkond: Selgroogsed (Vertebrata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kärplased (Mustelidae) Perekond: Kärp (Mustela) Liik: Tuhkur (Mustela putorius) Tunnused Pikk torujas keha, lühikesed jalad Selg väga painduv Kael pikk ja jäme Küüsi ei saa sisse tõmmata Isastel kehamass 2x suurem Karvkatte värvus erinev (valgest mustani) Karvavahetus 2x aastas Koonu ots ning silma ja kõrvalesta vaheline ala valge (mask) Nahk paks ja tihe (higinäärmed puuduvad) Pärakunäärmed Elupaik (Metstuhkru) Väiksemates metsades Veekogude kaldaaladel (ka soistel aladel) Põlluservadel Inimasulais. Vajadusel kraabib ise uru. (teise looma valmistatud urus; lihtsas varjes) eluviis Öine Üksiklane Toitu
Tubakatooted Reio Saarniit KBp-12 TUBAKATOOTED Läbi aegade on tubakat peamiselt suitsetatud, kuid üha rohkem on hakatud tarbima ka suitsuvabu tubakatooteid. Tubakatooted jagunevad kahte kategooriasse: suitsetatavad tubakatooted ja nö suitsuvabad tubakatooted, mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise või mingil muul teel. TUBAKAS JA TERVIS Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud. Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. PASSIIVNE EHK KAUDNE SUITSETAMINE Tubakasuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega, isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inim
India Geograafiline olustik Induse tsivilisatsiooni kujunemine Induse tasandik Gangese jõgikond 3 aastatuhat eKr. Arenes niisutuspõllundus Kujunes Pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Induse tsivilisatsioon Harappa, Mohendžo Daro, Lothal 3 aastatuhandel eKr Elanikkond ~ 40 000 Põlluharijad Nisu,oder, datlid Puuvillakasvatus Loomasöödaks Tekstiilitooraine Linnad Kindlustatud tsitadell Templid, keskküttega saun, suured hooned (võimalik,et paleed) Viljahoidla( keskpank) Korrapärane põhiplaan Tänavad, teed paralleelsed Linnad Käsitöö, kaubandus Kindlustatud sadamad Sidemed läänenaabritega Eluiga ~ 1000 aastat Üleujutused Maavärinad Sissetungid Mohendžo Daro tänapäeval Aarjalased Loodest Indiasse Indoeuroopa keel Hindude esivanemad Kujunes sanskriti keel Tänapäev
Üldandmed Pindala: 8 300 km2. Saare pikkus idast läände on 260 km, väikseim laius 12 km ja suurim 57 km. Rahvaarv: 600 000 Saare keskus: Iraklion Suurimad linnad: Hania, Rethymnon Károlos Papoúlias Talved on leebed Suviti temperatuur 20º-35ºC vahele. Kliima Sügisel muutub kõik roheliseks Vahemere vöönd Platood Lasithi Maastik Omalos Nidha Mäed Koopad Psiloritis (2456 m) Diktaioni Lefka Ori (2452 m) Idaion Dikti (2148 m) Kedros (1777 m) Thripti (1489 m) Samaria kuristik Majandus Põlluharimine Karjakasvatus Oliivikasvatus Turism Kalandus Maavarad: Magneesium Asbest Nikkel Boksiid Kasvavad Kreetal Banaanid Laimi
ROOTSI Mart Mardõkainen ja Ander Allikvee Üldinfo Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Rahvaarv 2008 aasta seisuga 9,2 milj. Riigihümn Du gamla, Du fria Riigikord konstitutsiooniline monarhia Rahaühik rootsi kroon (SEK) Riiki valitseb kuningas Carl XVI Gustaf Euroopa Liidu liige 1995. aastast Click Click icon to icon addtopicture add picture Rootsi Kuningriik paikneb Skandinaavia poolsaarel. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Sümboolika Lipp
Lisaks karjadele on üksikhundid, kes on karjast välja tõrjutud (vanad ja põdurad). 6 Kari on territoriaalne (40-50 000 ha). Karja suurus Eestis on 5-6, max 10-15 isendit. Võivad moodustada erinevaid gruppe, ei pea kogu aeg karjana koos olema – kuid hoiavad koos ühte territooriumi. Territooriumi märgistavad uriinilaikudega või häälitsusega. Karjaline eluviis on talvepoolaastal hulkuv, suvepoolaastal on kari alfapaarist eraldunud. Emasloom toob ilmale 5-8 kutsikat. Välimus Hundi jälg on piklikum kui koeral Kui esimeste ja tagumiste jalatakkude vahele saab panna tiku ning ei lõika neid, siis on tegu hundi jäljega. Sigimine ja jooksuaeg Jooksuaeg on jaanuari lõpus- veebruaris. Jooksuala lõpetavad nad ulgumise. Toitumine Sõralised – uluksõralised (metskits, metssiga) või kodusõralised.
Siil 2009 Sisukord Miks valisin.....................................................................3 Siilist...............................................................................4 Kaitse..........................................................................4-5 Suhtlemine ja harjumused..........................................5-6 Paljunemine................................................................6-7 Siil kui söök.....................................................................7 Pildid..............................................................................8 Mida sain teada?............................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................10 Miks valisin? Mina valisin enda teemaks siili, sest siil on väga põnev ja huvitav loo
Magevee ja pinnasevormid, riimvee ja merevorme leidub vaid üksikuid. Harilik vihmauss, harilik mullauss, harilik valgeliimukas. KLASS KAANID e hirudiniidid: Keha ees- ja tagaosas iminapad. Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda. Lihastik on hästi arenenud, keha väga paindlik. Verdimevad ektoparasiidid ja röövtoidulised vabaltelavad liigid. Hermafrodiidid. Areng otsene nt Apteegikaan hobukaan, kalakaan KLASS KIDAVAGLAD: Kotikujuline keha, kaevuv eluviis. Parapoode pole, vaid mõni kimp harjaseid. Merevormid. Bonella viridis HÕIMKOND ÜMARUSSID e nematoodid Lülistumata kehaga, ümara ristlõikega ussid. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Kolm ökoloogilist gruppi: 1. Vabalt elavad ümarussid 2. Taimeparasiidid: kiduussid (kartuli-, ristiku-, kaera-kiduuss)
Kõik kommentaarid