-Minu ema ja isa lahkusid mitu aastat tagasi.Praegu ma elan emaga,isa elab teise naisega.Ema arvab ,et isa peab aitama mind materiaalselt, sest ta ongi minu isa ning emal on miinimumpalk ja ta ei saa kõik mu kuulutusi katta.Isa teenib aga palju rohkem ja küll võimeline minule raha anda, et ma saaksin osta endale, mis on tõesti vaja.Selle naisega, kellega ta elab, ei ole mul väga head suhted, sellepärast ma kardan isalt midagi paluda, ma armastan teda väga aga see naine ütleb, et nendel on oma laps ja ta ei pea mind aitama.Ema alati räägib mulle sellest, et ta peab aitama aga mina kardan, et isa hakkab mõtlema, et mul on vaja ainult raha... -Kas sa mõtled, et probleem on seotud selle naisega? -Arvan küll.Isegi mina kardan ted, kardan temaga rääkida,küsida midagi.Talle alati midagi ei meeldi, kui minu isa minuga räägib.Ta dikteerib temale kuidas ta peab end käituda minuga ja tema kuulabki teda, arvan et ta kardab teba...Miks see on niimod...
Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11. Teadmine kui tuttav olek- Tean, mis on kõrvavalu ( st olen kõrvavalu tundnud) Teadmine kuidas- Tean, kuidas pannkooke teha ( oskan neid valmistada) Tean, kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme). Teadmine- et Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud) Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Polanyi- filosoof, kes on lahendanud järgmiselt: a) osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele- et , kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nime...
Psühholoogia Sigmund Freud ja Carl Gustav Jung 10 fakti 1. Freudi võib pidada klassikalise psühhoanalüüsi leiutajaks/aluse panijaks. Jung kui tema õpilasena arendas seda teooriat ning pani aluse analüütilisele psühhoanalüüsile. 2. Freud jagas psüühika teadvustatuse alusel kolmeks: teadvuses (psüühika aluspinnal), eelteadvuses (teadvuse piirimaal) ja alateadvuses (psüühika sügavamates kihtides). 3. Arendati välja ka jagunemine motiveerivate jõududega: · Id sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid, seotud füsioloogiliste protsessidega · Ego otsustab, milliseid vajadusi ja mis viisil rahuldada · Superego kultuurinormide ja väärtuste kogum, mis omandatakse (süütunne tähtis) 4. Psühhodünaamika on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg. Tähendab, et tunded ja emotsioonid on koguaeg aktiivsed ning bilansist välja minnes tekib tu...
Kriisipsühholoogiaalase artikli refereering Sissejuhatus Järgnevalt refereerin Julie Q. Morrissoni 2007nda aasta artiklit ,,Social validity of the critical incident stress management model for school-based crisis intervention", milles tutvustatud ning arvustatud CISM (Critical Incident Stress Management) mudeli rakendamist kriisiabiks koolis. Artikkel pälvis minu tähelepanu, kuna CISM-i lähenemisviis probleemile tundub mulle sümpaatne, huvitav ning perspektiivikas ja koolisüsteemi teemasse kaasamine on emotsionaalselt lähedane aines. 2 CISM mudel kooli kriisiabis CISM mudel töötati Jeffrey T. Michelli poolt esmalt välja päästeteeninstuse töötajate nõustamiseks. Nüüdseks on seda katsetatud erinevatel katserühmadel, nagu näiteks sobilikkus kriisiabiks koolis. (Morrisson: 765) Kriisiabi on koolides viimaste aastatega arenenud. Samas on selle sotsiaalsest paikapidavusest vähe te...
Kunstiteraapia psühhiaatrias V. Karkou ja P. Sanderson defineerivad oma raamatus ,,Arts Therapies" kunstiteraapiat kui uute seoste, uute suhete ja tähenduste avastamist turvalises ja eelarvamustevabas keskkonnas, mis võimaldab kliendil leida alternatiive elus ja teistega suhtlemise võimalusi. Kunstiterapeudi roll selles on luua alus protsessi alustamisele ja toetada jätkamist. Kunstiteraapia mõjutab inimest tervikuna, kaasates sensomotoorikat, taju, kognitiivset, emotsionaalset, füüsilist, sotsiaalset ja vaimset aspekti. Areng kunsti läbi on isiksuse areng tervikuna. Kunstiteraapiat hinnatakse kui tervendavat potentsiaali omavat tegevust, mis võib mõjuda elumuutust vallandava kogemusena. Osteri (2004) järgi annab kunstiteraapia võimaluse sekkuda pehmelt, mitte konfronteerival moel, annab võimaluse probleeme visualiseerida tuua nähtavaks, eksternaliseerida vaadata probleemidele kõrvalt, annab võimaluse fokuseerida teema arutlusel...
Peamised probleemid liikumisõpetuses Viitsimatus ja motiveerimatus. Tänapäeva laste füüsiline aktiivsus on hakanud järjest vähenema. Kindlasti võime tuua selle põhjuseks aina kõrgemale areneva tehnoloogia televiisorid, arvutid, mobiilid. Tuntud on ju fakt, et multifilmid ja arvutimängud on lihtsamini leitavad lapsehoidjad. See kõik aga õõnestab tervisliku eluviisi rolli lapse kasvamis- ja arenemisprotsessis. Perekondades, kus lapsevanemad ei väärtusta liikumist ning sportlikku eluviisi, ei oska ka laps ennast ise selle kõige poole suunata. Antud juhul peab selle töö ära tegema lasteaed või kool. Lasteaias - koolis aga ei oska sellised lapsed keskenduda, liikumistegevustes kaasa lüüa, sest neil puudub motivatsioon ning tihti väidetakse, et lihtsalt ei viitsi. Motiveerimatust võib ka põhjustada ülekaalulisus, teistest maha jäämine, nõrgem olemine või ärevushäired. Laps, kes ei ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
