SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elu- ja töötempo, kõrge vastutustase ning suur töökoormus tekitavad stressi. Leidub mitmeid organisatsioone, kus tööstress põhjustab ettevõtte produktiivsuse langust ning tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub. Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema. Tööstressiga toime tulemiseks (tegelemiseks) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja avaldumisviise, sellepärast jagan ainetöö kahte suuremasse teemapunkti: tööstre...
käitumisviis omandatakse ilma välise tasustamisega, *uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavast tagajärjest- karistust püütakse vältida. Kognitiivne Stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon Õppimise kognitiivsed käsitlused 1950ndateks sai selgeks, et inimese ja tema käitumise seletamine on keerulisem, kui biheiviorismile jõukohane on. Kognitiivsete õppimisteooriate areng on võimalikuks saanud tänu kognitiivse psühholoogia arengule. Peamised seisukohad, mida kognitiivsed õppimisteooriad eeldavad, ning mis erinevad biheivioristlikest õppimisteooriatest, on: · Õppija on aktiivne, õppija tegutseb õppimise nimel · Õppimine sõltub oluliselt õppija olemasolevatest teadmistes, uskumustest ja hoiakutest. · Muutuse käitumises kutsub esile muutus teadmistes ja mõtlemises. · Inimesed õpivad kogu elu seega ei saa inimestele lihtsalt midagi ära õpetada ja nii jääb.
Õppimine algab juba sünniga ning kestab terve elu. Pöörame sellele rohkem tähelepanu siis, kui teeme seda teadlikult, näiteks kodutööde tegemine. Julgen arvata, et veel sagedamini tegeleme õppimisega siis, kui ise seda endale täielikult ei teadvustagi, näiteks söögitegemine või raamatu lugemine. Õppimine leiab aset juba siis, kui me millegi korduva läbitegemisega suurendame oma vilumust. Ka sügavad läbielamised õpetavad meile nii mõndagi, nii head kui halba. Päevast päeva mällu lisanduvad tähelepanekud, tõdemused ja pisiavastused kujundavad psüühikas aegamisi uusi hoiakuid ja teadmisi ning nende toimel hakkab edaspidi muutuma ka meie käitumine. endale teadvustades või mitte, moodustab õppimine märkimisväärse osa meie ärkvelolekuajast. Kõige hea kõrval õpitakse elus ka uimasteid kasutama, interneti- ja kasiinosõltuvust. Me oleme sündinud õppijad- me peame olema, sest ellujäämiseks on meil vaja tunda oma keskkonda ja sellega kohaneda. Õpp...
Eetika Küsimuste vastused: 1. Indias on tehtud vaktsiini- ja ravimikatsetusi mille tagajärjel hukkus nelja aasta jooksul 1725 inimest. Tehakse hiirte ja rottide geneetiliselt modifitseeritud mudeleid 2. F 3. Ma arvan,et sarnane asi võiks olla külm sõda,ehk võidurelvastumine.Selle käigus läheb palju raha nende tootmisele ning neid ei ole otseselt vaja läinud.Lõppkokkuvõttes on sellest inimestele kahju. 4. Ta arvab,et inimkatsetused on kasulikud ja vajalikud,küll aga kellegile võib need katsed põhjustada valu.Et pääasta paljusid puudega inimesi,tuleb proovida leida ravim ja ilma neid proovimata ei saagi kunagi teada, kuidas ja kas sellega saaks ravida paljusid või mitte.Katsed on suurema elamnikkonna päästmiseks vajalikud. 5. Ma arvan,et kui tal oleks võimalus valida,siis ta võtaks kolm tervislikku implantaati...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
