Prantsusmaa
Metsamajandus ja metsatööstus
Prantsusmaal on ~15 mln ha metsi ning see katab 27,1 % kogu
pindalast. Enamus metsadest kuulub eraomanikele. Domineerivad
metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad,
võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab , lepp, vaher , saar, pappel , kuusk, pärn, kastan ja sarapuu.
Lehtmetsade juurdekasv hektari kohta on 5-10 m3 ja
segametsadel 2-3 m3. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3
paberipuud aastas.
Metsaga seotud probleemiks on ulatuslikud tulekahjud , mida on küll
suudetud järjest enam ära hoida ja kontrollida.
Prantsusmaa metsaalad:
kogu metsaga kaetud ala 15341 ha
loodusliku metsaga ala 14380 ha
istandustega kaetud ala 961 ha
ilma metsata ala 176 ha
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
97 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Katrina Rappu PRANTSUSMAA referaat Tartu 2006 2 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................3 2. Administratiivne jaotus...........................................................................5 3. Elanikkond.........................................................................................6 4. Elatustase..............................................................................
ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe
1. Mitu protsenti Eesti territooriumist on metsade all? Vastus: Eesti metsasus oli 2005. a 52% (2,28 mln ha). Võrdluseks mõnedes teistes Euroopa riikides: Rootsis 68%, Saksamaal 31%, Hollandis 8%, Soomes 69%, Venemaal 52%. 2. Millised metsatüübid on levinud Eestis? Vastus: okas- ja segametsad. 3. Millised puuliigid on levinumad Eesti metsades? Vastus: mänd, kuusk, kask. 4. Millistes maailma riikides paiknevad suuremad metsamaad? Euroopas: Soome, Rootsi, Venemaa; Poola, Saksamaa, Prantsusmaa Põhja-Ameerikas: Kanada, USA Lõuna-Ameerikas: Brasiilia, Peruu, Kolumbia, Venezuela Aasias: Indoneesia, Birma, Korea Aafrikas: Kongo, Nigeeria, Kamerun PILDID: 1. Parasvöötme okasmetsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas Puuliigid: kuusk, mänd, seeder, tsuuga, nulg, kask Tähtsus: Peamine tarbepuiduallikas 2. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Aastane juurdekasv: segametsad 2-3 m3/ha aastas, lehtmetsad 5-10 m3/ha aastas Puuliigid: lehtmetsades – tamm, pöök, vaher
Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika - loomakasv
koosseis suurem kui okasmetsadel, kuid okasmetsad ja segamets suudavad kasvada karmimates tingimustes, kui lehtmetsad 4. Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? Metsamajandamise põhinõue on, et metsa tuleb raiuda sama palju kui on aastane juurdekasv 5. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopas: Rootsi, Soome, Hispaania, Prantsusmaa, Norra, Ukraina, Poola Aasias: Venemaa, Hiina, Indoneesia, India, Birma Põhja-Ameerikas: USA, Kanada Lõuna-Ameerikas:Peruu, Mehhiko, Columbia, Boliivia, Venezuela Aafrikas: Kongo DV, Angola, Zambia, Tansaania, Mosambiik 6. Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa? Miks? Qatar, San Marino Malta, Bahrain,Maldiivid. (Nende kujul on peamiselt tegu saartega, või väga väikeste riikidega),
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
Poola, Suurbritannia, Colombia, Kuuba metsanduse ja metsatööstuse võrdlus Hüpotees Arvatavasti on kõige rohkem metsa Colombias, sest riik asub vihmametsa piirkonnas. Ilmselt on riigil metsa palju, kuid metsatööstus pole arenenud, sest ei ole vahendeid tööstuste ja tootmiste arendamiseks. Arvan, et metsa pindala väheneb kõikides riikides, Arvan, et kõige targemalt majandab oma metsaga arenenud riik. Ehk siis ilmselt on kõige paremini metsatööstus arenenud Poolas või Suurbritannias. Joonis 1. Metsa pindala 1000 hektari kohta Graafikult on näha, et kõige suurem metsa pindala 1000ha kohta on Colombias. Colombias on metsamaad 60 499 000 hektarit. 1000ha kohta on Colombia metsa pindala 60 499. Poolas on kogu metsa pindala 1000ha kohta 9337 hektarit. Suurbritannia ja Kuuba on metsa pindala poolest küllaltki võrdsed. Suurbritannias on 1000 hektari kohta metsa 2881 ja Kuubas 2870 hektarit. Joonis 2. Metsasus protsentides Tulpdiagrammilt on näha, et mets
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid