ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe
PRANTSUSMAA Referaat 11. A 2011 RIIGIKAART Minu joonis Tegelik kaart Minu põhiliseks veaks oli eksimine riigi väliste kontuuridega. Unustasin kaardile märkida ka saare. Selle põhjuseks võis olla kehv mälu. ANDMED Prantsusmaa asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Prantsusmaa naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa piirneb kagust Vahemerega loodest Atlandi ookeaniga. Prantsusmaa on tähe kujuline. Prantsusmaa pikkus ja laiuskraadid: 45 kraadi pl ja 5 kraadi ip. Pariisi geograafilised kordinaadid: 48.856667°N 2.350833°E. Pariisi kaugus minu kodulinnast on 1863 km. Kellaaja erinevus Eesti ja prantsusmaa vahel on 1h. Prantsusmaa aeg on Eesti ajast 1 tunni võrra taga.
Prantsusmaa Sisukord 1. Prantsusmaa üldandmed 2. Geograafiline asend 3. Prantsusmaa loodus 4. Majandus 5. Suuremad linnad 6. Turism 7. Huvitavaid fakte 8. Pilte Prantsusmaa ehitistest 9. Kasutatud kirjandus Prantsusmaa üldandmed Pealinn: Pariis ( 2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 miljonit Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6. mai 2007.a.) Peaminister: François Fillon Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn : "Marseljees" Allons enfants de la Patrie... Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17
poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna- Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid
................................................................................................23 Kokkuvõte.................................................................................................................................24 Kasutatud allikad.......................................................................................................................25 2 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks valisin Prantsusmaa, kuna mind on see riik alati huvitanud, eriti selle riigi arhitektuur ja kultuur .Eesmärgiks olen seadnud endale Prantsusmaa uurimise eri valdkondadest lähtuna.Uurimistöö koostamiseks kasutasin internetis leiduvat infot.Esimeses peatükis räägin riigi üldiseloomustusest ja keskendun riigi geograafilisele poolele.Teises peatükis räägin Prantsusmaa arengutasemest, keskendudes riigi arengutaseme iseloomustamisele.Kolmandas peatükis keskendun Prantsusmaa majandusorganisatsioonidele
.............................................................. 7 1.3 Vetevõrk.....................................................................................................................................7 2.Rahvastik...................................................................................................................................... 8 Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Üldandmed Riigikeel prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon 547 030 km² Pindala Prantsusmaa embleem Rahvaarv (2007) 64 102 000 Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn marseljees Üladomeen .fr Maakood 33 Prantsusmaa lipp Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi
ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe
Kõik kommentaarid