Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Plastide identifitseerimine ja kõvadus - sarnased materjalid

plastcoretudent, plastid, meer, termoplastide, meerid, elastsusmooduluurusj, rgema, meeride, pmma, archimedese, vadus, metalsed, rockwelli, juta, lineaarsed, eriplastid, tarbeplastid, millisesse, mbetugevus, total, bipaistvad, amorfse, raselt, termoplaste, lmetakr, praktikum, amorfne, alaliik, milineurvevalu, termoplastiks, lisandite, location
thumbnail
20
docx

Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus

View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus Started: Wednesday 16 March 2011 09:36 Submitted: Wednesday 16 March 2011 09:40 Time spent: 00:04:18 Total 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Student Response 1. Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3. Polümeerid on plastide alaliik Score: 2,7/2,7 3.

Materjaliõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Plastide identifitseerimine ja kõvadus

Total score: 93,61/100 = 93,61% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Score: 2,7/2,7 3. Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, P Score: 2,7/2,7 4. Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, P Score: 2,7/2,7 5.

Tehnomaterjalid
73 allalaadimist
thumbnail
2
doc

PLASTIDE IDENTIFITSEERIMINE JA KÕVADUS

Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 8 OT allkiri PLASTIDE IDENTIFITSEERIMINE JA KÕVADUS Töövahendid: Brinelli seade, Rockwelli Töö eesmärk seade 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus). 3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemustega. Töö käik Plastide identifitseerimine Hinnata plastide läbipaistvust. Lõigata plasti noaga ja/või proovida viilida ning hinnata materjalilõiketöödeldavust. Määrata katsekehade mass ja ruumala ning arvutada tihedus. Plasti läbipaistvust hinnataks

Tehnomaterjalid
78 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Plastide identifitseerimine ja kõvadus

määratud määratud tihedus Mass õhus Maht ­ cm3 g/cm3 Võrreldav Identifitseerit g Mass ­ g tihedus g/cm3 ud materjal (vees) 3 9,98 2,18 g 1,39 1,41 POM ­ C 9 4,41 1,19 g 1,19 1,17 ­ 1,20 PMMA 10 9,18 0,918 cm3 0,918 0,9 ­ 0,91 PP 12 23,61 1,43 g 1,43 1,43 POM ­ H 17 9,63 0,963 cm3 0,963 0,94 ­ 0,97 PE - HD Plastide kõvaduse määramise tulemused ID nr Barcol HRL HRR 6,35/60 12,7/60

Tehnomaterjalid
58 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Materjalitehnika EK3 - Plastide identifitseerimine

Punktid 20,00/20,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on enamike plastide tihedus? Vali üks: a. 500-1000 kg/m3 b. 1000-1500 kg/m3 c. 6000-7000 kg/m3 d. 8000-9000 kg/m3 Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, PET, PMMA? Vali üks: a. Tarbeplastid b. Eriplastid c. Konstruktsioonplastid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, PVC, PS? Vali üks: a. Eriplastid b. Tarbeplastid c. Konstruktsioonplastid Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Vali üks: a. ei muutu b

Materjalitehnika
70 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Materjalitehnika EK7 - Plastide identifitseerimine

Alustatud Lõpetatud Aega kulus Punktid 20,00/20,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on enamike plastide tihedus? Vali üks: a. 500-1000 kg/m3 b. 1000-1500 kg/m3 c. 6000-7000 kg/m3 d. 8000-9000 kg/m3 Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, PET, PMMA? Vali üks: a. Eriplastid b. Konstruktsioonplastid c. Tarbeplastid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, PVC, PS? Vali üks: a. Konstruktsioonplastid b. Eriplastid c. Tarbeplastid Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Vali üks: a. ei muutu b. halvemaks c. paremaks d

Materjalitehnika
228 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tehnomaterjali praktikumi aruanne 8 - Plastide identifitseerimine ja kõvadus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Materjalitehnikainstituut Nimi üliõpilaskood rühmanumber Plastide identifitseerimine ja kõvadus Praktikum nr 8 Tallinn 2011 Töö eesmärgid 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalidega (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus) 3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemusega Töökäik 1. Identifitseerimine silmaga vaadeldes, noaga lõigates ning selle järgi määratledes võimalikke materjale. 2. Kaalusime kehasi ning mõõtsime mahtu ning massi vees . See järel arvutasime tihetused, võrdlesime tabelis olevatega ning määrasime materjalid. 3. Kui said materjalid määratletud mõõtsime nende kõvadust kolmel eri meetodil(Rockwell ja Barcoli. Viimasega me häid tulemusi ei saanud, k

Tehnomaterjalid
105 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Plastide identifitseerimine aruanne

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr 8. aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud:         Töö eesmärk:  1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis­mehaaniliste  omaduste põhjal.  2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide)  kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus).  3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemustega.         Töökäik:  1. Identifitseerimine silmaga vaadeldes, küünega kraapides, noaga lõigates ning selle järgi määratledes  võimalikke materjale.  2. Kaalusime materjalid ning mõõtsime mahu ning massi veel.

Tehnomaterjalid
26 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Plastide liigitus ja omadused

Nimetatud materjalid sisaldavad vaike, mis kuuluvad looduslike polümeeride koostisse. Kõige olulisemad neist on aminoplasitid (lämmastikku sisaldavad) ­ saadakse polümerisatsiooni teel (enamasti polükondensatsioon). Oluline on nende plastide käitumine temperatuuri muutudes ­ see määrab nendest plastidest detailide/komponentide valmistamise võimalused. LIIGITUS: Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid:

Tehnomaterjalid
109 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Praktikum 8 plastid

Mass õhus Maht g/cm3 Võrreldav Identifitseeritud g cm3 tihedus materjal g/cm3 19 9,19 15 1,15 1,17-1,20 PMMA A17 8,02 15 <1 0,94-0,97 PE-HD A10 1,72 5 <1 0,90-0,91 PP A2 2,99 7 <1 1,04-1,12 ABS A4 13,98 20 1,44 1,38-1,44 PVC, suur

Materjalitehnika
18 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis ­ tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv ­ on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas ­ on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre ­ Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

Tehnomaterjalid
450 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Labori praktikumid

põhikomponendiks on polümeer ning mis töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul. Koosnevad polümeersest maatriksist(sideainest, anna vormi ja kuju) ning tugevdavast ehk armeerivast lisandist( teraline või kidmaterjal). Plastide jagunemine: a)Rakendusomadusete järgi: -tarbeplastid(PE,PVC) -konstruktsiooniplastid( PA,PC) -eriotstarbelised plastid b)Päritolu järgi: -looduslikud -modifitseeritud looduslikud -sünteetilised c)Peaaehele kuju järgi: -lineaarsed -hargnenud -ristsillatud d)Temperatuurile vastupanu järgi: -termoplastid(saab korduvalt sulatada, sisaldavad kristalliinset ja amorfset piirkonda, toatemp-l jäigad)

Tehnomaterjalid
83 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

Survevalu korral surutakse sula polümeer valuvormi ja tahkestatakse vormi õõnsuse kujuliseks tooteks (joonis 8-15). Võimaldab saada keerulise kujuga tooteid. Reaktoplastide korral kasutatakse ka survevalu, kui kõvenev polümeer on piisavalt vedel. Rohkem kasutatakse aga kuumpressimise (pressvormimise) meetodit, kus lähtematerjalist pressitakse detail kuumutatavas vormis (joon 8-16). 8.5.3 Polümeeride kasutamine Polümeere kasutatakse järgmisel kujul: - plastid (kompaktplastid ja kiled); - kummid ja elastomeerid; - kiud ja kiudmaterjalid; - liimid ja sideained; - pinnakattematerjalid; - komposiitmaterjalid jm. Plastid. Kõige laialdasem polümeeride kasutusala ongi kompaktplastide sideainena ja kilematerjalina. Plastides kasutatakse nii termoplastilisi kui termoreaktiivseid polümeere. Valmistatakse väga erinevaid detaile. Vahtplaste (peamiselt vahtpolüstürool) kasutatakse heli- ja soojusisolatsiooniks ning pakkematerjalina

Materjaliõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
56
docx

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

M – valmistamisolekut mehaanilisi omadusi määratlemata, R – tõmbetugevust, Y – tinglikku voolavuspiiri, millele järgnevad (v.a D, G, M) vastavaid mehaanilisi omadusi näitavad arvud, nt. Cu-OF – A007 (katkevenivus 7%) CuZn37 – G020 (terasuurus 20 ,um) CuZn37 – H150 (kõvadus HB või HV 150) CuZn39Pb3 – R500 (tõmbetugevus 500 N/mm2) 7.Mittemetalsed materjalid – Polümeerid, plastid, plastkomposiitmaterjalid Polümeermaterjalide liigitus, saamine, molekulaarstruktuur, kasutusalad Polümeermaterjalid jagunevad: 1) plastid, kile, komposiit 2) kiud 3) elastomeerid 4) sideained, liim 5) pinnakatted, värvid, lakid Polümeermaterjalide saadakse polümerisatsiooni käigus, mille lähteaineks on monomeerid. Polümeerid tekivad monomeeride liitumisena makromolekulideks sünteesireaktsioonis.

Tehnomaterjalid
25 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015

Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid. 3CaO*SiO2 + H2O = 3CaO*Si

Materjalide keemia
8 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33

Materjaliõpe
59 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Tehnomaterjalide stenogramm

 Vaseniklisulamid (Cu-Ni) – on suurepärase korrosioonikindlusega ja heade elektriliste omadustega. Vaseniklisulam Ni-sisaldusega 25% on tuntud mündimetallina. Tähistus Vase ja vasesulamite margitähistus põhineb ISO-l, nummerdussüsteem aga Eurostandardil (EN-l), mille järgi kasutatakse kahte tähist: - margitähist (määrab keemilise koostise), - tunnusnumbrit (materjali margi numbertähis). Mittemetalsed materjalid – polümeerid, plastid, plastkomposiitmaterjalid Polümeermaterjalid Polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid (molaarmass jääb vahemikku 1.000-2.000.000 g/mol). Liitumispolümerisatsioon- polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Polükondensatsioon- kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil ahela mõlemas otsas, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul või happe molekul, seega ei ole tema monomeer identne lähteaine molekuliga.

tehnomaterjalid
37 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid Tööriistaterased moodustavad teraste suure grupi,mida metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel iseloomustavad suur kõvadus, tugevus ja kulumiskindlus,s.o. juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu omadused, mis on vajalikud metallidelõike- ja alumiinium ja plastid. survetöötlemisel, ja võime neid omadusikuumenemisel säilitada – soojuskindlus. Puhta vase nagu alumiiniumigi mehaanilised omadused sõltuvad suuresti külmdeformeerimisest Mittesoojuskindlad ja kalestumisest ning metalli järgnevast lõõmutamisest.

Materjaliõpetus
179 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Tehnomaterjalid II KT

jahutamises, mis toimub tavaliselt õhus. Selline madalnoolutus sobib tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust, mis ei vähene kuumenemise käigus. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. 3 põhilist noolutusviisi: Madalnoolutus (kuni 200 C tööriistad). Kesknoolutus (300...400C)vedrud, puidulõikeriistad. Kõrgnoolutus (450...650 oC) konstruktsioonidetailid, masinaosad(karastus + kõrgnoolutus =parendamine e. noolutus sorbiidile) 4. Plastid: struktuur (näited mõlema struktuuriga plasti kohta). Liigitus temperatuurile reageerimise ja kasutusotstarbe järgi. Plastide kasutamise eelised ja puudused. Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad.

Tehnomaterjalid
135 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Tehnomaterjalid eksam

teel valmistatud sulam. Kergsulavad: Tina, Plii (madala sulamistemperatuuriga) 61. Mis on polümeerid? Polümeeriahelate tüübid. See on kõrgmolekulaarne ühend, mille makromolekul koosneb korduvatest väiksematest omavahel kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest monomeeridest -elementaarlülidest. Ahelakuju: – homoahelaga / C põhiahelas on ühte liiki aatomid - heteroahelaga / mitut liiki elemendi aatomid - lineaarne - hargnev - ruumiline 62. Mis on plastid? Plastides kasutatavad lisa- ja abiained? Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värvained. 63. Mis on termoplastid ja termoreaktiivid ehk reaktoplastid? • Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud polümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis

tehnomaterjalid
119 allalaadimist
thumbnail
30
docx

TEHNOMATERJALIDE EKSAM

12. Polümeerid. Polümeeride liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautšuk), modifitseeritud looduslikud ja sünteetilised (naftast, maagaasist, kivisöest) Peaahela kuju järgi: lineaarse, hargnenud ja ristsillatud ahelaga Polümeeride struktuur Ahelpolümeerid ja võrestikpolümeerid Plastid. Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi, kasutusvaldkonna järgi. Plastid jaotatakse temperatuurile reageerimise järgi: Termoplastid - on polümeerid, mis koosnevad lineaarsest või hargnenud ahelast, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid on füüsikalised sidemed. Termoreaktiivid ehk reaktoplastid - muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu.

tehnomaterjalid
48 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Tehnomaterjalid-Eksam

Esmene metall oli kuld . See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus. Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid ,komposiitmaterjalid ja keraamilised . 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. a. Metalli aatomi ehitus- Metalli aatomid paiknevad kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre b. Kristallivõred- Metallide kristallivõred on kuubi ja prisma kujulised, millede tippudes ja tahkude tsentrites paiknevad aatomid. Neid iseloomustab erinev aatomite arv võres ja võre serva pikkus ehk aatomite vaheline kaugus

Materjaliõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Materjaliõpetus

heitgaaside torustikes jm mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed vedelikud on kõik naftasaadused, kemikaalide vesilahused, mineraalväetiste lahused, vasksulfaat, propaniidid jms. Samuti tahked mineraalväetised põhjustavad teraste keemilist korrosiooni. Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. Metalsed katted on näiteks tsink, kroom, raud jt , mittemetalsed katted on värvid, plastid, fosfaadid jt. Elektrokeemiline korrosioon Tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga. Terase pinnal moodustub elektrolüüdiga kokkupuutel galvaanielement, mille anoodiks on ferriit ja katoodiks süsinik. Anoodi- ja katoodireaktsioonide tulemusena ferriit lahustub ning moodustab elektrolüüdi ainetega korrosiooniprodukti rooste. Elektrokeemiline korrosioon tekib õhus, vedelikes ja

Materjaliõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Põhiliste plastide leiutamine ja ajalugu

Bioloogia (Merebioloog- keskkonnaspetsialist) Õppejõud: Kalle Truus Tallinn 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on plastid (plastmassid)? .....................................................................................................4 Plastide leiutamise ajalugu..........................................................................................................5 Plastitööstus Eestis....................................................................................................................20 Kokkuvõte................................................................................................

Looduskaitsebioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus

malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimaalne kogumass on 61 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi? Student Response Answer:90.6 Units:N/mm2 Score:3/3 11. Kuidas muutub kristalliinsete termoplastide elastusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri? Student ResponseFeedback A. Elastsusmoodul suureneb B. Elastsusmoodul väheneb. C. Elastsusmoodul ei muutu. Score:3/3 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg?

Tehnomaterjalid
140 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Metallide tehnoloogia kontrolltöö kordamiseks

Põhjusi, miks plaste kasutatakse on mitmeid: -madalam töötlemistemperatuur kui metal- lidel ja keraamikal, seega madalm energia- kulu, -nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), -viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, -hea töödeldavus, -korrosioonikindlus, -hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus) Plastide liigitus ja omadused Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 6 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- meerideks, mis ei sula ega lahustu.

Materjalitehnika
37 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

materjalid ­ tehnomaterjalid ­ ongi enamikus nii- viisist. sugused materjalid. Materjaliõpetus, mis moodustab käesoleva Masinates ja aparaatides, mistahes tehno- õpperaamatu esimese osa, käsitleb peamiselt seda, seadmetes ja -riistades on peamised materjalid missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis metallid, plastid, keraamilised ja komposiitmaterjalid. ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus Nendre liike ja sorte on väga palju. Enam levinumalt ja teised omadused. Teine osa on metallide kasutatakse näiteks vähemalt 400 sorti terast ja tehnoloogia, milles vaadeldakse metallide ja nende malmi, samapalju värvilismetallide sulameid, üle 200 sulamite tootmist, töötlemisviise ja otstarbekat liigi plaste, 50 keraamilise materjali liiki jne. rakendamist

334 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus

tinglik voolavuspiir Rp0,2 Score: 6/6 10. Sild paigutatakse soojuspaisumisega seotud liikumiste kompenseerimiseks malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimaalne kogumass on 143 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi? Student Response Answer: 212 Units: N/mm2 Score: 3/3 11. Kuidas muutub kristalliinsete termoplastide elastusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri? Student Response Feedback A. Elastsusmoodul suureneb B. Elastsusmoodul ei muutu. C. Elastsusmoodul väheneb. Score: 3/3 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg? Student Response Feedback A. Ei, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. B

Tehnomaterjalid
213 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tehnomaterjalide III kontrolltöö kordamine

5. Polümeerid, polümeeridest valmistatavad tooted. Liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid (polymers) on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. NB! Kõik plastid on polümeerid, aga kõik polümeerid ei pruugi ollaplastid (kummid, liimid, pinnakattematerjalid) Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeertooteid: Plastmassid (polümeerid, mida saab valada) Kiud Elastomeerid (kummid) Liimid (adhesiivid) Pinnakattematerjalid Komposiitmaterjalid Päritolu järgi: Looduslikud- nt. tselluloos, kautsuk, vill, puuvill, nahk jne. Modifitseeritud looduslikud- struktuur säilib peale keemilist töötlemist. Nt. Viskoos (toodetakse puidu tselluloosist)

Tehnomaterjalid
135 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Materjalide mehaanilised omadused. Tugevus, plastsus ja löögisitkus

tõmbeteimikutele algpikkuste märkimiseks kasutatav joonlaud oli määrdunud, millest võis olla tingitud ebatäpsus; tõmbeteimikute asend masina vahel võis olla ebatäpne, kuna neid sättisid paika tudengid, kes polnud varem seda teinud. Tõmbetugevus: Tõmbetugevuse katsetulemuste põhjal saan öelda, et kõige suuremat jõudu materjali purunemiseks nõudis teras, sellele järgnesid komposiidid, plastid ning polüestervaik. Plastidest talus suuremat jõudu PMMA, komposiitidest komposiit X. Küll aga, kui võrrelda materjalide eritugevust, on näha, et suure tiheduse tõttu jääb teras komposiitidele alla. Kõige suurema eritugevusega on komposiit X, millele järgnevad komposiit II, ABS, PMMA, ning alles seejärel teras C20. Katkevenivuse näitaja oli suurim ABS-il (57%), millele järgnes teras C20 (14%), kusjuures, terase pikenemiseks võtsin enda mõõdetud tulemuse, kuna tabelis

Tehnomaterjalid
65 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Gaasilised ja vedelad dielektrilised materjalid

polüpropüleen jt.) kogukasutus metallide omale ning plastide kasutusalad laienevad pidevalt. Põhjuseid, miks plaste kasutatakse on mitmeid: madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu, nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, hea töödeldavus, korrosioonikindlus, hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastid on painduvad, lihtsalt töödeldavad ja suurepärased isolatsioonimaterjalid. Enamik polümeere on suurepärased isolaatorid. Neid kasutatakse elektrikaablite isolatsiooniks, elektripistikute korpustes, ühenduspesades ja elektriliste aparaatide ehitusel (Ashby, Shercliff, Cebon 2007: 319). 1.1. Plastide liigitus ja omadused

Elektrimaterjalid
46 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ehitusmaterjalide vastused

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltu

Ehitusmaterjalid
145 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsad (primitive, simple) ­ aatomi

Materjaliõpetus
194 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun