a. Uuralites, Votkinski külas. Tema isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal omandas, oli ühekülgne. 1952.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele
aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Tema isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal omandas, oli ühekülgne. 1952.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna
TAEBLA GÜMNAASIUM Koostaja: Katrin Koppel Klass: XI Õpetaja: Kaja Avila Giuseppe Verdi ja Pjotr Tsaikovski Võrdlev Referaat 24. Mai 2010 Sissejuhatus Kirjutasin referaadi kahest kuulsast heliloojast: Giuseppe Verdist ja Pjotr Tsaikovskist. Selles referaadis püüan anda ülevaate neist ja püüan neid võrrelda. Iseloomustan nende loominguid ja toon ka näiteid. Iseloomustan nende varajast elu ja nende elu lõppsündmusi. Samuti toon ka pildid kõrvale, et nad oleksid pareimini silmade ees. Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (1813-1901) Itaalia helilooja. Verdi sündis Itaalia külas, nimega Roncole, aastal 1813.
aprillil , uue järgi aga 7. mail 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Tema isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Helilooja iseloomu kujundajaks võis pidada põhiliselt tema perekonda. 1849. a. kolis pere Peterburgi. Kümneaastane Pjotr pandi õigusteaduste kooli , kus tema klaveriõpetajaks oli C. Carell (eestlane!) Ülikooliajal hakkas ta tegelema tõsisemalt muusikaga, õpilased kogunesid tihti muusikatuppa, et kuulata Tsaikovskit, kes mängis väga ilmekalt ja imroviseeris tihti. 1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis.
.............................................5 Balletid...................................................................6-7 Muud teosed...............................................................8 Kokkuvõte..................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................10 Lisad..........................................................................11 Sissejuhatus Valisin Pjotr Tsaikovski loomingu oma referaadi teemaks, sest ta on üks tuntumaid Vene heliloojaid. Ta oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning seetõttu ka väga hinnatud helilooja. Tema stiiliks oli romantism, mille läbi ta püüdis väljendada isiklikke hingelisi läbielamisi-õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Uurimuse käigus püüan rohkem õppida P. Tsaikovski mõttemaailma tundma ning saada juurde teadmisi tema ooperite ning balletide kohta
Tsaikovski sündinud loomiseks Pjotr Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uraalides, kus tema isa, mäeinsener, oli tehase direktor. Esimesed muusikalised muljed on Tsaikovskil seotud lauludega, mida ta kuulis lapsepõlves oma emalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi. Kümneaastane Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Just siin hakkas ta tõsiselt tegelema muusikaga, mida anti soovijatele. Õpilased kogunesid tihti muusikatuppa ja kuulasid seal Tsaikovskit, kes mängis väga ilmekalt erinevaid lugusid ja ka improviseeris. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. 1862. a. astub Tsaikovski vastavatud
romansse. Tema loomingusse kuuluvad kõrgelt hinnatud teosed. Alustades ooperitega ,,Jevgeni Onegin" või ,,Padaemand" ja lõpetades ballettidega ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar" ning ,,Pähklipureja". Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas haritlaste perekonnas. Tsaikovski geniaalne musikaalsus avaldus varakult. Nende perekonnas õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid just Pjotr oli teistest andekam, kohusetundlikum ning suhtus muusikasse tõsisemalt. Nagu on teada, oli just Pjotr see imelaps, kelle peas ,,mängis muusika". Olles 9. aastane kolis Tsaikovski perekond Peterburgi, kus Pjotr läks õigusteaduste kooli, seal hakkas ta tõsiselt tegelema muusikaga. Sealsed õpilased kogunesid tihti muusikatuppa, et kuulata fantastilise õpilase mängu. Ta mängis kõiki muusikapalasid nii ilmekalt, et teistel ei jäänud muud üle, kui kadestada
1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Tsaikovski ja Haapsalu lk 5 4. Looming lk 6-9 5. Muud huvitavat lk 10 6. Kokkuvõte lk 11 7. Kasutatud materjalid lk 12 2 Sissejuhatus Pjotr Iljits Tsaikovski(joonis 1) sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tsaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise zanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Tsaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele.
Kõik kommentaarid