5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
157 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A_n_n_a
Õppematerjali autor
mida võib öelda selle inimese eneseväärikuse kohta? Need, kes solvuvad – probleemid enese minaga. On probleeme esesearmastusega. Kui sa oled tubli inimene, keegi ütleb lollakas, siis sa ei jookse ruumist nuttes välja... Märksõnad, mis kuuluvad suhtlemisoskuse arendamise juurde: Teadvustamine – mõtlemine „sellest mida teed“ Valikuvabadus – nii sinul kui teistel on õigus teha valikuid. Sund suhtlemise toob endaga kaasa enamasti negatiivseid tagajärgi. Inimene ei taha üldiselt sundi, teine inimene õpetab teisi inimesi. Eesmärk? - Mida ma sellise käitmisega saavutan. Inimene teadvustab, miks ta midagi teeb. Mis tagajärjed mingi käitumine toob. Õpetaja peab sellepeale mõtlema. Teise inimesega arvestamine – loobumine liigsest enesekesksusest. Elu ei ole õnnelikum, kui oled enesekeskne. On sageli kavalad, agressiivsed. Sageli on nad rikkad, jõulised, tugevad.
on vajalik selleks, et üldpedagoogikat toetada. Sotsiaalpedagoog aitab õpetajal õpetada. Toetab üldpedagoogikat. On kasvatamine hariduse jaoks. 2 ÜLDPEDAGOOGIKA: Üldpedagoogika olemus on sotsiaalpedagoogiline. Sotsiaalpedagoogika on üldpedagoogika osa. Sotsiaalpedagoogika ja üldpedagoogika Oluline on sihtrühma küsimus, et mis on fookuses. Sotsiaalpedagoogilist mõtlemist võib vaadelda pedagoogilise mõtteviisi ilmnemisena erilises kontekstis Fookuses mitte üksnes indiviidi arengu seaduspärasused, vaid nende seos ühiskonda integreerumisega. Sotsiaalpedagoogika sihtgrupp on spetsiifilisem. Sotsiaalpedagoogika ja eripedagoogika Erinev ettevalmistus, rollid. Sageli aetakse need sassi. Eripedagoogika sihtrühm on spetsiifilisem (andekad kui ka raskemad lapsed), sotsiaalpedagoogika sihtrühm on laiem. Sotsiaalpedagoogiline tegevus ei tohiks piirduda riskirühmadega kaasata tuleb kõiki
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 30.09.2017 Teine loeng LAPSE SOTSIAALNE ARENG Sotsiaalsed oskused-võime reageerida antud väliskeskkonnas sellisell viisil, mis loob, säilitab ja õhutab positiivset interpersonaalset mõju inimeste vahel.. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng Kolm kiindumuse tunnust
Õpilaste probleemne käitumine ja võimalused sellega toimetulekul 26.04 Antisotsiaalne käitumine – on kirjeldav termin iseloomustamaks ekstrniseelitud tegevuste alamklassi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ka ühiskonnna õigusi. Nii ebaseaduslikud aktid kui ka väljapoole seadust java käitumine, mille eest ei saa süüdi mõista lapsi. Antisotsiaalne – heaolu väheneb Kõrvalekaldumine aktsepteeritud reeglitest ja normidest. Aktsepteeritud erinevas kontekstis: kodu, kool, kogukond, ühiskond. Prosotsiaalne – heaolu suureneb Suunatud vara vastu või destruktiivne seostub ennast- Suunatud kahjustava teiste inimeste käitumisega vastu Varavastane Agressiivne õigusrikkumine käitumine varjatud aval
Juba algusaegadest 2 erinevat suunda, mõistet (Mager VS Diesterweg) Erinevad lähenemised: 1) Sotsiaalpedagoogika VS üldpedagoogika Sotsiaalpedagoogika olemus on üldpedagoogiline (Kraft) VS üldpedagoogika olemus on sotsiaalpedagoogiline (Merten) Sotsiaalpedagoogika toetab üldpedagoogikat (Kraft) VS sotsiaalpedagoogika on üldpedagoogika osa (Merten) 2) Sotsiaalpedagoogika ja üldpedagoogika: Sotsiaalpedagoogilist mõtlemist võib vaadelda pedagoogilise mõtteviisi ilmnemisena erilises kontekstis (Winkler) Sotsiaalpedagoogika fookuses mitte üksnes indiviidi arengu seaduspärasused, vaid nende seos ühiskonda integreerumisega Sotsiaalpedagoogika sihtrühm spetsiifilisem (?) 3) Sotsiaalpedagoogika ja eripedagoogika: Eripedagoogika sihtrühm on spetsiifilisem, sotspedag sihtrühm laiem. Probleemide valdkond teine Sotsiaalpedagoogiline tegevus ei tohiks piirduda riskirühmadega, kaasata
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Laps ja lap
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid