üle arutleda. kujunemine kommunikatsioon - - Rakendamine on võime kasutada õpitud kehakeel seaduspärasusi ja mudeleid teisel viisil või uutes oludes. - Analüüs - võime jaotada vaadeldav informatsioon osadeks. - Süntees - terviku loomine komponentidest. - Hindamine - kognitiivsete õpitulemuste kõrgemaks astmeks. Suutlikus hinnata vahendite ja meetodite sobivust püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Kuivõrd rahuldavad vahendid ja meetodid hindamiskriteeriume. Nõrkuseks – sisuline külg jäi kajastamata
seisneb see künesuhtlemisprotsess? Milles on häda? Keeleteadus analüüsib keelt formaalselt, (nt lauseliikmed jne) agga kui palju see mistmisele kaasa aitab? Pragmaatilisele tähendusele peaks pöörama töhelepanu. Mitte keeleteaduse ajalugu tervikuna, vaid psühholingvistika asjad... on meie eesmärgiks! I. Stserba ei piisa formaalsest grammatikast, Kõne mehhanism e mis meil peas toimub, Ja olemasolevate teksite (materjali) analüüs. Ekperimentide seas kasutas nt Verifitseerimist enesekontrolli eeldus on see - Stserbal oli olulisel kohal. Meil on vaja õpetada lapsi vigu leidma ja neid parandama ja otsustama, mis on õige, mis on vale. Igal ühel on meil ,,Individuaalne keel". Igal ühel oma sõnavara, sõnatähendused erinevad, suur osa on küll ühiist, aga alati on midagi individuaalset. Et ka õpetaja juttu mõistab inimene veidi erinevalt.
mõtlemises kasutada. See kõik loob baasi selleks et mõtlemine ei saa olla päris tavapärane. Mõtlemise kui protsessi arengus on omad iseärasused, nn aspektid, mis on lastele mõtlemises rasked. Analüüs-sünteesi probleemid. Need on paarisoperatsioonid, mis mõtlemises kõige baasilisemad. Kõigelihtsamad, kasutatakse keerukamate operatsioonide aluseks. Kui siin midagi valesti, keerukamad operatsioonid kannatavad. On leitud, et analüüs ja sünteesi oskus nendel lastel on kahjustunud. Mis ilmneb analüüsi uurimisel – analüüs on süsteemitu. Pildi järgi jutustamisel nimetavad suvalisi objekte. See iseloomustab kogu analüüsiprotsessi. Kui jälgida lapsi 1-2 , kuidas nad tegutsevad objektidega, lapsed peaksid asju lahti võtma ja kokku panema. Alguses suvaliselt võetakse lahti ja kokku ka suvaliselt
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi
1. Iseseisvus on oskus näha ja püstitada küsimusi, probleeme ja lahendada need 2. Paindlikkus on oskus muuta esialgselt kavandatud ülesande lahendamise plaani 3. Kiirus otsustamine (Teichmann 2004). 8 2.2 Mõtlemisoperatsioonid ja vormid 2.2.1 Mõtlemisoperatsioonid Mõtlemisoperatsioonideks nimetame võtteid, mida inimene oma mõttetegevuses kasutab. Mõtlemine sisaldab järgmisi mõtlemise operatsioone / funktsioone: · analüüs, · süntees, · võrdlemine, · abstraheerimine, · üldistamine (induktsioon), · konkretiseerimine (deduktsioon)(Sõerd 1992: 158), · teadmine, · mõistmine, · tähelepanemine, · vaatlemine, · hindamine, · süstematiseerimine (klassifitseerimine), · rakendamine jmt.(Õppida mõtlema 2005). Analüüs ja süntees on kõige olulisemad mõtlemisoperatsioonid. Need on omavahel tihedalt seotud.
PMCSQ-2 (Perceivad Motivational Climate in Sport Questionnaire-2). Lisaks on uuritud treeneri/õpetaja käitumist ning mõju üksikisikule jne. Paradigmad uurimustes kasutatavad paradigmad: 1. Empiiriline analüütiline paradigma on olemas teooria, millele tuginedes püstitatakse hüpotees ning katsetega kontrollitakse hüpoteesi paikapidavust - kogemuslik meetod. 2. Interpreteeriv paradigma tulemuste analüüs ja teaduslik tõlgendamine. Ei piisa vaid nähtuse/probleemi kirjeldamisest, tuleb avada ka olemus, põhjused ja seosed teiste protsessidega tulemuste teoreetiline läbitöötamine. 3. Sotsiaal- kriitiline paradigma keskendutakse sotsiaalsele õiglusele, võrdsusele, tegevusele kaasahaaramisele ja sotsiaalsetele muutustele. Valdkonnad: · sotsiaalsete tingimuste osakaal teadmiste omandamisel · sotsiaalsete tingimuste mõju haridusasutustele, õpetajatele, õpilastele
ettevalmistatud tund saab tehtud aga aega on veel üle. Ka lisa ülesanne tuleb panna konspekti kirja. Kodust tööd tunni lõpus tegema hakata pole mõttekas. See las jääda koduseks tööks et harjutada töö tegemise harjumust. Mõtle parem välja mõni muu teemaga haakuv ülesanne. Mitte kunagi ei jäeta nende laste puhul koduseks tööks tekstülesanne! Võib jääda vaid siis, kui kogu analüüs on tehtud aga koju jäävad ainult arvuline pool. Konspektis peab ära fikseerima kuidas sa tööd individualiseerid. Kui klassis on IAK laps, siis mida teeb tema ja mis tasemel. Protokollimine: paned kirja kõik selle, mida õpetaja täpselt ütles ja mida lapsed ütlesid. Protokoll on selleks, et praktikant, kes tundi annab, saaks ka pärast oma vigu lugeda. Protokollimise oskus tuleb ka tulevikus väga palju kasuks, sest olles kunagi ise juhendaja pead samuti seda tegema
Kõik kommentaarid