8. tulemuste interpreteerimine; 9. uurimisaruande (artikli) koostamine. Uuringu kõigis etappides tuleb järgida eetikanõudeid! 12. Uurimistöö erinevad allikad. (loeng, õpik) Üldiselt saab jagada kolmeks 1. Käsiraamatutud, kogumikud 2. Teaduslik perioodika ehk ajakirjad Ülevaate artiklid Empiirilised artiklid 3. Referatiivajakirjad (sh. elektronversioonid) Autorite tsiteeringud Artiklite lühikokkuvõte Mitmesugused uurimismeetodid 13. Tähtsamad elektroonsed andmebaasid ja otsingu tegemine neis. (loeng, õpik) EBSCO PsycINFO 14. Millistest osadest koosneb tüüpiline empiiriline artikkel? Iga osa iseloomustus, mida sisaldab jms. Harilikult koosneb psühholoogiaajakirja artikkel seitsmest osast: 1. Pealkiri ja autor(id). Pealkiri peab olema suhteliselt lühike ja andma olulist informatsiooni sisu kohta, eriti sõltuvate ja sõltumatute muutujate osas. Autorile peaks
Keeleuurimise meetodid, sügis 2014 Eksamiks kordamine 1. Mõista teema, uurimisküsimuse ja hüpoteesi olemust ja nende iseärasusi keeleteaduses. Osata leida neid teiste uurimustest ja sõnastada ise. Miks on küsimus uurimustööks oluline? Küsimusest oleneb, milliseid andmeid on vaja, mis meetodeid ja andmeanalüüsi kasutada. Konkreetselt sõnastatud küsimused tagavad uurimuse parema kvaliteedi. Mis vahe on küsimusel, teemal ja hüpoteesil? Hüpotees on oletuslik põhjendus mingi nähtuse olemuse ja toimumise seletamiseks. Sõnastatud väitena, mida tuleks uurida ja kinnitada või ümber lükata. Küsimus on laiem ja uurivam kui hüpotees. Küsimus peaks olema sõnastatud nii, et sellele saaks vastata ainult lähemalt uurides. Teema on laiem valdkond, mida uuritakse. Kuidas/kust leida küsimus (3 võimalust)? Kirjandusest – küsimuse võib leida lugedes või oma teemaga seonduvatest raamatutest arvustust kirjutades Eelnevalt olemasolevast te
1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks. Uurija moodustab populatsioonist valimi. Populatsioon ehk üldkogum on inimeste või objektide hulk, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Meetodi tugev külg on võimalus saada vastuseid faktiküsimustele, samuti võimaldab see hinnata teatud omaduse levikut populatsioonis. Ankeetide tüübid - isetäidetav ankeet pos
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria nin
Teaduslik psühholoogia – mõistete täpne defineerimine, mõõdetavus, tulemuste korratavus, süsteemsus. Reliaablus – usaldatavus statistiliselt, sõltumatus juhuslikkusest. Testi korduv tegemine annab sama vastuse ehk korratavus (mitu korda samale inimesele sama testi tegemine annab sama tulemuse) Valiidsus – usaldusväärsus ehk kas test mõõdetav tulemus on usaldusväärne (mõõtis seda, mida oli vaja) Psühholoogia uurimismeetodid: - Test – psühhodiagnostiline. Võimekustestid (intelligentsus, vaimsed võimed, arengutase, teadmised, oskused, vilumused), isiksusetestid (isiksuse mitmesugused omadused). Jagunevad: 1. Objektiivtest: loeb kiirsus, täpsus, õige vastuse valimine. Ei selgitata katseisiku psüühilisi omadusi. 2. Projektiivtest: katseisik projekteerib ennast etteantud kujundisse. Hinnangutest, tõlgendamis ja konstrueerimistestid. 3
struktuuri rolli kogemustes. Walter Doyle esitas 1977 a. paradigma, mille järgi kognitiivsed ehk tunnetuslikud protsessid on õpetamise vahendajaks õpetaja ja õpilase vahel. Seega kasutatakse spordipedagoogikas nii psühholoogia teoreetilisi kui praktilisi seisukohti. Viimastel aastatel on hakatud uurima kuidas õpilased tajuvad õpikeskkonda ja õpetaja tegevust, sest viimane mõjutab suuresti õpitulemust. 2. Spordipedagoogikas kasutatavad uurimismeetodid ja kasutatavad paradigmad Kvalitatiivne uurimismeetod hakkas levima 1980. a alguses. Tunnused: 1. loomulik olukord otsene andmete kogumise allikas ja uurija on võtmeisik. Nt. uurija läheb kooli, võimlasse, mänguväljakule... ja kogub andmeid ning vestleb loomulikes tingimustes. 2. kvalitatiivne uuring on kirjeldav kirjeldab osavõtjaid, uuritavat tegevust, osavõtjate vahelist tegevust ja suhtlemist, kasutades nende sõnavara. Kasutatakse ka
S. Knowles´lt, kes tugineb oma töödes paljudele erinavate teadusharude teoreetikutele ja praktikute poolt aastatel 1960-1980 läbi viidud uurimustele. Kogutud andmed võimaldasid tal formuleerida andragoogika eeldused, printsiibid ja strateegiad. Oma töö esimesel perioodil vastandas Knowles andragoogikat ja pedagoogikat, aga lõpuks jõudis ta tõdemuseni, et andragoogika võtteid saab kasutada laste õpetamisel nii nagu mõnikord on vaja õpetada täiskasvanuid pedagoogika reeglite järgi. Otsustavaks pole mitte õppija vanus ja sotsiaalne staatus vaid eesmärgid, mis õppija ja õpetaja on endale püstitanud, õpetatav valdkond, keskkond, kus õpetamine toimub, õpetaja/õppejõu kvalifikatsioon jm kriteeriumid. 3. PEDAGOOGILISE JA ANDRAGOOGILISE MUDELI VÕRDLUS 4. ANDRAGOOGIKA PÕHIPRINTSIIBID 5. ELUKESTEV ÕPE NING ELUKESTVA ÕPPIMISE VAJADUS 6. ANDRAGOOGIKA PÕHIPROBLEEM: TÄISKASVANU KUI ENESEARENGU SUBJEKT. SUBJEKTSUSE TEGURID
avastanud neurobioloogid 13. Näide käitumise vallandumise uurimisest (kaelus-turteltuvide sigimiskäitumine). Kui emane jääb sigimisajal ilma isaseta, ei hakka ta munema. Kui näidata talle elusa isase asemel kosimisrituaali etendava isase varju mattklaasil, hakkab ta munele (kuigi need jäävad viljastamata). Emane hakkab ka munele, kui talle süstida serotiini. 14. Pilk käitumise evolutsiooni uurimisse. Probleem selles vallas, peamised uurimismeetodid. Evolutsiooni uurimine on raske, sest käitumine ei jäta endast eriti jälgi. Uuritakse mutantide vaatluse teel, liike võrreldes, kunstliku valiku eksperimentide teel. 15. Näide käitumise evolutsiooni uurimisest (gupide käitumise evolutsioon). Gupid on röövkaladerohkes tiigis ettevaatlikumad ja liiguvad parvedes. Kui nad panna tiiki, kus ei ole röövkalu ega muid vaenlasi, muutuvad nad põlvkondade vältel julgemaks. 16. Pilk käitumise funktsiooni uurimisse
Kõik kommentaarid