Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgade ümebrkujundamise võimaluse: 1. Kohustuse täitmise tähtsaja pikendamine 2. Osadena täitmine 3. Kohustuse vähendamine PÜSIV MAKSEJÕUETUS - PANKROT Pankrotimenetlust kohaldatakse nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute suhtes. Erisused: Kindlustusandjate ja Krediidiasutuste pankroti osas. Piiriülene maksejõuetusmenetlus – kui võlgu on Euroopa liidu kodanik, kaks määrust. Pankroti mõiste- Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus Maksejõuetuse tunnused ■Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei
05. 18:00 Iseseisev töö referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasutatavad Cash flow test ja Balance sheet test.
§ 48 Õiguskantsler 53 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. juriidiline distsipliin – uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) – horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) – vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik – õiguslikuna? 1. Õigussuhteid 2. Normid 3. Toimingud 4
I redaktsioon jõustus 1993. aastal. Seni reguleeris EV seadus Reguleerib panga tegevust. EP seaduse puhul võib öelda, et kehtiv redaktsioon (juuli 2006) on tähtsam, mis vastu võetud EURO´le üleminekuks Enne vastu võtmist käis läbi ka Euroopa Keskpangast Üldpõhimõtted: Eesti Pank on Euroopa keskpankade süsteemi liige Seaduses reguleeritud, et EP õigusjärglane: 1. 1991. aastal õigusjärglus toodi seetõttu välja, et muidu poleks EP kulda tagasi saanud 2. EP on õigus saada tagasi kõik need kinnisvarad, mis EP 1940 aastal oli. Kui varem oli lähtumine ainult PS ja teistest seadustest, siis nüüd peab lähtuma ka Euroopa keskpanga seadustest. Tähtis on see, et EP õiguslikku staatust saab muuta ainult EP seaduse muutmise kaudu. EP eesmärk ja ülesanded EP üks esmaseid ülesandeid on tagada hindade stabiilsus. Kui saame Euro ala liikmeks, siis tuleb veel rohkem ülesandeid juurde. Eraldi on seaduses ära toodud ka muutus. EP sõltumatus
Viimased muudatused mis pankrotiseaduses tehtud on lähendanud pankroti olemust võlgniku huvide kaitsmise ideele. PankrSs on defineeritud, mida mõistetakse maksejõuetuse ja pankrotina (§1). Maksejõuetuse ja pankroti määratlusi ei tule käsitleda kõikehõlmavate definitsioonidena, eesmärgiks on selgitada, millises tähenduses neid mõisteid seaduse tekstis kasutatakse. Võib muidugi väita, et pankrot on objektiivne nähtus, sõltumata sellest, kas see on kohtu poolt välja kuulutatud või mitte. Seaduses on lähtutud sellest, et pankrotist üldisem kategooria on maksejõuetus, mis objektiivselt iseloomustab majanduslikku olukorda, ,,pankrotile" on aga antud seaduses juriidiline tähendus - see on üksnes kohtu poolt tuvastatud maksejõuetus. Seega pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus.
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria!
Pankrotiseadus 1. Kirjuta lahti mõisted: pankrot ja võlgniku maksejõuetus. Lisa juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse täiendav alus (PankrS § 1). * Pankrot – võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. * Maksejõuetus – Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine. 2. Kirjelda võlausaldaja pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 10. * avaldus – põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu ; Tõendid nõude suuruse aluse, täitmise tähtaja kohta. 3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1
Kõik kommentaarid