Söödatehnoloogia kordamisküsimused 1)Mullaviljakus ja maade hindamine Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee, õhu ja toitainetega. Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel rohumaadel 10-20 hindepunkti
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
Tallinna Teeninduskool PORGAND Juhendaja: Tallinn Sisukord · Sissejuhatus · Porgandi kasvatamine · Porgand · Porgand dieettoidus Sissejuhatus Porgand ehk aedporgand (Daucus carota sativus, Daucus sativus Roehling) on kõikjal maailmas levinud juurvili.Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai alguse Ees-Aasiast I aastatuhandel pKr. Enne seda tunti porgandit ravimtaimena. Eestisse levis porgandi kasvatamine mõisaaedade kaudu, jõudes 19. sajandi lõpuks paljudesse taluaedadesse.Porgand on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal kasvatab ta lehekodariku ning juurvilja
*poolsuhkrupeet 10% Maltsaliste sugukond *söödapeet 5-7 % *söödakaalikas Ristõieliste sugukond *söödanaeris Söödaporgand- Sarikaliste sugukond Kaheaastane kultuur Söödejuurviljade seemnete ehitus Liik Vili või Kuju Pind Värvus seeme Ribiline, Porgand Seeme Ovaalne teravate hallikaspruun ogadega Ebakorrapärane 1.seemneline peet Vili Ebatasane Kollakaspruun , viienurgaline Mitmeseemneline Vili Ebakorrapärane Ebatasane Kollakaspruun peet
Porgand ehk Daucus Tarvi Langus 6.Klass Porgand Tarvi Langs 6.Klass Sisukord · Sissejuhatus · Kasvunõuded · Millest koosneb porgandi juurvili · Ajalugu · Maailm ja Eesti · Tarvitamine · Pilte porganditest Sissejuhatus Aedporgandit (Daucus carota L. ssp. sativus) kasvatatakse väga paljudes maailma riikides. Aedporgand kuulub sarikaliste (Apiaceae) sugukonda. Aedporgand on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja juurvilja. Teisel aastal kasvavad mulda istutatud juurikast kõrged ja tugevasti hargnenud varred, millel arenevad õied ja valmivad seemned
Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: · 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse; · 1750 1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades; · 1800 1840 kartulikasvatuse levik taluaedadesse; · 1840 1850 kartulikasvatuse levik põldudele; · 1850 1870 kartulikasvatuse ulatuslik laienemine; · 1870 1880 suureviisiline kartulikasvatus. · 20 sajandi alguses (1900-1913) oli eestis kartuli külvipind 70 000- 80 000 hektarit ja saagikus 10-12 tonni hektarilt. · Kartuli kasvupind moodustas ligi 25% kogu põllumaast. Kartulisaagi kasutus
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 B
Teineteist mittetaluvateks kultuurideks peetakse näiteks järgmisi paare: oder nisu; suhkrupeet raps; lina hernes; kapsas raps; söödapeet raps Oder ei sobi eelviljaks nisule, küll aga nisu odrale. Teised eeltoodud paarid on mõlemas järgnevuses teineteist mittetaluvad. Vastastikku stimuleerivad: sibul söögipeet; kartul mais; kartul aeduba; kartul põlduba. Ei sobi koos kasvatamiseks: sibul salat; hernes päevalill; porgand till Ebameeldiv naabrus: linatuder lina; orashein raps, teraviljakultuurid; tatar orashein, ahtalehine kõrvik, üheaastane nõianõges; kaer põld-harakalatv, malts, kukeleib; peet äiakas; nisu kesalill, valge karikakar Tagetes hävitab harilikku orasheina, harilikku kassitappu ja põldosja, mõjub tõrjuvalt ka nematoodidele. Mõjub soodsalt roosidele ja õunapuudele. Raiheinad tõrjuvad orasheina. NB! Näiteks
Kõik kommentaarid