50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 80 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
poisike2
Õppematerjali autor
Topograafia Kompass. 1 Kompass Kompassi kasutatakse kaardi orienteerimiseks, ilmakaarte määramiseks ja vajalikus suunas liikumiseks. KOLM PÕHJASUUNDA On olemas kolm erinevat põhjasuunda. 1. Tõeline põhjasuund. 2. Kilomeetervõrgu põhjasuund. 3. Magnetiline põhjasuund. 3 · Tõeline põhjasuund on suund teie asukohast põhjapooluseni. 4 Kilomeetervõrgu põhjasuund. Kilomeetervõrgu põhjasuund on põhjast lõunasse kulgevate koordinaattelgede suund kaardil 5 Magnetiline põhjasuund. · Magnetiline põhjasuund on suund, millele osutab kompassinõela põhjapoolne ots. Magnetilist põhjasuunda määrataksegi magnetkompassi abil. · Magnetiline põhjapoolus ei asu mitte geograafilisel poolusel, vaid sellest ligi 1500 km lõuna pool, Kanada ranniku lähedal Bathursti saare juure
Linnakaart Maanteede kaardid Topograafilised kaardid Orienteerumiskaart Identifitseerimisandmed 1. KAARDILEHT O-35-67-CD 2. SEERIA N757 3. TRÜKK 1 Eesti baaskaart 1:50 000 Mõõtkava väljendub: 1. SUHTARVUNA 1:50 000 2. MURDARVUNA 1/50 000 3. SELGITAVA TEKSTINA 1 cm kaardil vastab 500 m maastikul 4. SKAALANA Mõõtkava kasutamine Mitmele kilomeetrile maastikul vastab 4 cm 1:50 000 kaardil? Mitmele sentimeetrile 1:50 000 kaardil vastab 6 km maastikul? N757 skaala Mõõtesirkliga mõõtmine Skaala kasutamine Paberiribaga mõõtmine Mõõteskaala kasutamine 1. Asetage paberiserv mõõteskaalale nii, et punkt B jääks põhijaotusele ja punkt A jääks kümnendik jaotusele 2. Loe vahemaa punktist B punkti A 3 km + 0,5 km = 3,5 km Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kauguste hindamine kaardil ÜLESANDED Kauguste mõõtmine Aerofoto Räpinast Sama maastikuala kaard
Nimi: ........................................ SÕJATOPOGRAAFIA Topograafia on teadus kaartidest. Et edukalt sõdida, peame oskama liikuda vajalikku maastikupunkti või mööda vajalikku marssruuti. Samuti peame oskama määrata ja edastada nii iseenda, kui vaenlase asukohti ning hinnata kaardi abil maastiku põhiiseärasusi, ise kohapeal viibimata. Topograafilised teadmised ja oskused on seega väga olulised kõigile väeliikidele ja sõjaväelastele. Kaart Kaart on maapinna vähendatud ja üldistatud mõõtkavaline ja tasapinnaline kujutis. Sõjategevuse planeerimisel ja juhtimisel on topograafiline kaart praktiliselt asendamatu abivahend. Valmistatakse erinevaid kaarte. Tsiviilstruktuurid vajavad näiteks maa katastrikaarte, geodeetilisi kaarte, turismikaarte. Meresõiduks ja ka mereväes kasutatakse merekaarte, õhusõidukites lennukaarte. Kaitsevägi
Orienteerumine. Orienteerumine - see on aktiivse puhkuse suurepärane vorm, üks kõige meeldivamaid, huvitavamaid ja värskendavamaid füüsilisi tegevusi. Sellega võivad tegeleda inimesed igas vanuses ning erineva füüsilise ettevalmistusega. See spordiala ei pane üksnes lihased liikuma, vaid ka aju tööle. Tänu sellele tekib tõeline rõõm, mis paneb unustama igapäevased mured. Orienteerumine nõuab mõningaid teadmisi topograafias, oskust lugeda spordikaarti ja maastikku ning neid teadmisi omavahel siduda. On vaja osata valida ratsionaalne teekond, mis nõuab sportlaselt kiiret ja täpset olukorra analüüsi suure füüsilise pinge all. Orienteerujal kujunevad sellised vajalikud omadused nagu tähelepanelikkus, vastupidamine, tahtejõud ja oskus orienteeruda halbades tingimustes. Sportlik orienteerumine maastikul - see on intellektuaalne spordiala, mis vajab optimaalse tee valikut punkti leidmiseks ja selle võtmiseks. Sellest lähtudes saab välja tuua orienteerumise kasu
TOPOGRAAFIA, KARTOGRAAFIA, KAART, PLAAN, KAARDIPROJEKTSIOONID Topograafia - maapinna kirjeldamine Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum – geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, joonise koostamine, dešifreerimine. Kartograafia - õpetus maakaartide koostamisest, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega Kaart - vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (st, et arvestab Maa kumerust) ja mida kirjeldatakse leppemärkidega. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist. Plaan - suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et
Ehitiste mõõdustamine; EKSAMIKÜSIMUSED 1. Ehitiste ja ehitisosade mõõtmesüsteem. Mõõtesüsteemi eesmärk on lihtsustada: ehitiste projekteerimist, eelvalmistatavate toodete detailide projekteerimist ning nendega toodete planeerimist ja pakkumist. Võimaldada komponentide valmistamist lattu ja samas ka kiirendada toote projekteerimist valmistamist eritellimuse puhul. Lihtsustada ja täpsustada ehitusmõõdistust ja detailide paigutust. Tagada eelvalmistatavate toodete sobivus oma kohale ja liiteosade toimimine ilma sobitamatta. Tagad piisavalt mõõtmetäpne ehitis, mille pidamine (muutmine, kasutus) on majanduslik ja põhjustab võimalikult vähe häireid. Võimaldab detailide taaskasutust. Mõõtmesüsteemi sisu: 2. Sidumismõõtmed, tolerantsid. Igale tootele, detailile, ehitusosale määratakse sidumismõõtmed. Selles sisaldub osale vajalik ruum, paigalduseks vajaminev ruum, mõõtmehälve
Maamõõtmise eksami kordamisküsimused 1. Kordinaatide määramine 1:50000 kaardi pealt (1:50000 tähendab et 1 cm kaardil vastab 50 000 cm looduses ehk 1 cm = 500 m looduses ehk 1 cm = 0,5km looduses) Geodeetilised kordinaadid on punkti laius B ja pikku L - Neid määratakse kordinaatide järgi, et saada kordinaadid peame selleks tõmbama sirged jooned läbi punaste ristide, mi sasuvad kaardil. - Seejärel näeme üleval kaardil asuvaid kordinaate ja nende vahesid, selle järgi saame mõõta sirgest asuva punkti kauguse ja selle korrutada kaardi mõõtkavaga. Nii saamegi laiuse B ja pikkus L. Ristkordinaadid X jaY - Maamõõtmises on kordinaadid teist pidi ehk X on ülespoole ja y on vasakule - Kordinaatide määramiseks on kaaridle tõmmatud mustade peenjoontega ruudustik, mille nurkades on kord
Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Millised on nivelliiride liigid; nende ehitu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid