Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · Organisatsioonipsühholoogia (organizational) · psychology) · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factors psychology or engineering psychology ORGNISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ÜLDISED ARENGUSUUNAD · Kognitiivne plahvatus · Professionalismi suurendamine juhtimises · Empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele · Suureneb inimressursiga tegelemine · Rahvusvahelistumine · Tehnoloogia arengu mõjutused PSÜHHOLOOG ORGANISATSIOONIS : Töötajate aus kohtlemine
.............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad......................................................8 Psühholoog organisatsioonis:........................................................................................9 MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU..........................................
järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista
Kohusetunne. Ei lähe ära, sest muidu tulevad probleemid. (vean teisi alt) Alalhoidlik: on organisatsioonis, sest nende lahkumisega kaasnevad kulud võivad olla suuremad, kui lahkumisest kaasnevad tulud. Ei ole kindlad , kas neil mujal läheks hästi. Võib sõltuda sellest, mil määral näeb alternatiive. In on investeerinud millessegi, mida saab kasut ainult selles organisatsioonis. (spetsiifilised teadmised) Organisatsiooni toetuse tunnetamine Sotsiaalse vahetuse teeooria: niipalju kui organisatsioon mulle annab, niipalju annan mina talle. Vastastikune toetus, kohustumine. Töötajatel kuj välja , kuidas organisatsioon neisse suhtub. 1.töötaja tahab , et teda tunnustatakse (et temast hoolitakse, et teda vajatakse); 2. tavapärasest erinevat tööd tunnustatakse (kiidetakse, ekstratasu) Vahetu juhi kaudu tõlgitakse organisatsiooni toetust töötajale. Vabatahtlikkus tegevused, mis on organisatsiooni vabadest otsustest tehtud. Õiglus
muutmine). Töö motivatsiooni aitab tõsta see, et töötaja tunneb, et ta töö on oluline, vastust oma töö eest, teadma oma pingutuste tulemusi. Sisemine ja välimine motivatsioon sisemise puhul on südames lause ,,ma tahan seda teha" ning motivatsiooniküsimust tavaliselt ei tekigi, sest me ise tahame neid asju teha. Välimise motivatsiooni puhul aga südames ,,ma pean seda tegema" see on mingil muul põhjusel tegemist vajava asjaga, nt töökohustused, raha, edevus jne. Raha psühholoogia käsitleb seda kuidas uskumused, lootused ja tunded mõjutavad finantskäitumust, - tulemusi ja pühendumist. Raha on oluline motivaator neile, kes seda väga väärtustavad, eriti kui annab märgatava efekti. Vastandprotsesside teooria ehk oponentse teooria kohaselt stiimulid, mis algselt kutsusid esile närvisüsteemis ärrituse tõusu, tekitavad hiljem vastupidise, rahunemise reaktisooni. Veelgi enam, stiimuli iga
Töö motivatsiooni aitab tõsta see, et töötaja tunneb, et ta töö on oluline, vastust oma töö eest, teadma oma pingutuste tulemusi. Sisemine ja välimine motivatsioon – sisemise puhul on südames lause „ma tahan seda teha“ ning motivatsiooniküsimust tavaliselt ei tekigi, sest me ise tahame neid asju teha. Välimise motivatsiooni puhul aga südames „ma pean seda tegema“ see on mingil muul põhjusel tegemist vajava asjaga, nt töökohustused, raha, edevus jne. Raha psühholoogia – käsitleb seda kuidas uskumused, lootused ja tunded mõjutavad finantskäitumust, -tulemusi ja –pühendumist. Raha on oluline motivaator neile, kes seda väga väärtustavad, eriti kui annab märgatava efekti. Vastandprotsesside teooria – ehk oponentse teooria kohaselt stiimulid, mis algselt kutsusid esile närvisüsteemis ärrituse tõusu, tekitavad hiljem vastupidise, rahunemise reaktisooni. Veelgi enam, stiimuli iga ekspositsiooniga jääb selle
väga kiiresti. Neid näiteid võrreldes tuleb välja, et põhjusi võib olla erinevaid ja põhjustajateks nii juhtkond, üldine töökeskkond või töötaja ise. Usume, et efektiivseima tulemuse ja organisatsiooni heaolu nimel on oluline tegeleda töötajate motiveerituse ja rahuloluga. Kasutatud allikad Liik, K. (2014). Organisatsioonipsuhholoogia PSP6048. [Loengumaterjalid]. Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituut. Schultz, D. ja Schultz, S. E. (2006). Psychology & work today. Prentice Hall.
Motivatsioonist _ majanduskool MOTIVATSIOON Motivatsioon inimese tegutsemist suunavad või energiaga varustav ajendid, põhjused, jõud - ,,miski" mis mõjutab inimese jõupingutuste püsivust ja eesmärki ning tema teotahet. Motivatsioon annab vastused küsimustele miks inimene midagi teeb, miks ta eelistab ühte tegevust teisele jne. Motivatsiooni tuleb arvestada ka seletamaks, kuidas inimesed ühte või teist nähtust enda jaoks seletavad st. kuidas tekivad/muudetavad on nende hoiakud. Motivatsioon on põhjapaneva tähtsusega üldise teadmise/hüpoteeside omaks võtmisel. NB! Uskumuste muutumine sõltub suuresti sellest, kui osav on inimene alternatiivseid seletusi välja mõtlema ja kui kõrgelt motiveeritud on ta seda tegema. Motiveeritud inimene: saavutab häid tulemusi; näitab üles entusiasmi ning energiat; on valmis vaeva nägema probleemidest ja takistustest ülesaamiseks; on valmis võtma vastutust; lepib kergemalt organisatsiooni siseste muutus
Kõik kommentaarid