Ohutegurid (1)

Töökeskkonna ohutegurid
Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse:
Füüsikalised ohutegurid
-masinate liikuvad osad ja kukkuvad esemed
-müra
- vibratsioon
-elektromagnetväli
- sisekliima
- valgustus
-mehhaaniline tolm
Keemilised ohutegurid
- kemikaalid
-materjalid
-keemilised allergeenid
-asbest
Bioloogilised ohutegurid
- bakterid
-viirused
-seened
- parasiidid
-bioloogiline tolm
-allergeenid
Füsioloogilised ohutegurid
-sundasendid ja sundliigutused
-füüsilise töö raskus
-liigutuste kordumine
-raskuste teisaldamine
Psühholoogilised ohutegurid
- monotoonne töö
-töötaja võimetele mittevastav töö
-halb töökorraldus
-pikaajaline töö üksinda
Müra
On helide kogum, mis koosneb:

• suur hulgast
  
• erinev sageduse ja kõrgusega
  
• erineva tugevusega
  

lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile.
Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB).
Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB.
Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal, kesk- , kõrgsageduslik, tonaalne.
Kõige kahjulikumaks töötaja tervisele on kõrgsageduslik ja impulsiivmüra.
Müra toimed
Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet:
otsene toime on kuulmiselunditel - kuulmislangus . Kui inimene puutub pidevalt kokku müraga, mis on suurem kui 85 dB, võib tulemuseks olla tema kuulmise kahjustumine .

• Kui müra toime lõpeb, ei esine kuulmise edasist märgatavat halvenemist
  
• Eelnev mürakahjustus ei suurenda kõrva tundlikkust mürale
  
• Mürakahjustus saavutab maksimumi 10 – 15 aastaga.
  

kaudne toime (müra toime kogu organismile)

• Närvisüsteem – väsimus, peavalu, kurnatus, unehäired, mäluhäired, üldine haigestumine
  
• Vereringe – vererõhk, veresoonte spasmid
  
• Südame funktsioon – valud , EKG – muutused
  
• Ainevahetuse häired
  

Müraallikad - kiireltliikuvate osadega puidutöötlemise masinad ,
kukkuvad või kokkupõrkuvad esemed,
suruõhumüra pneumaatilistes süsteemides,
ventilatsioonimüra.
Võimalusi müra vähendamiseks.

• Osta vähest müra tegevad masinad. Müratase on märgitud masina kasutusjuhendis.
  
• „Kapselda” müratekitavad masinaosad.
  
• Vali vähem müra tekitavad lõiketerad.
  
• Taga lõiketerade parem teritamine ning tasakaalustamine ( balanseerimine ).
  
• Väldi lõiketerade mittevajalikku suurt kiirust.
  
• Väldi vibratsiooni teket.
  
• Väldi kohtventilatsiooni puhul mistahes takistusi väljatõmbel.
  
• Väldi materjalide ning esemete kukkumisest ja põrkumisest tekitatud müra.
  
• Hoolitse selle eest, et masinad oleksid hästi hooldatud.
  

Töötaja saab ennast kaitsta müra eest mürakaitsevahenditega.
Vibratsioon
On materiaalse keha võnkumine, mida mõõdetakse võngete arvuga sekundis ja võnke amplituudi ehk ulatusega.
Mõõdetakse korrigeeritud kiirenduse ühikuga m/s2
Vibratsioon inimkehale jaguneb:

• üldvibratsioon (kogu keha vibratsioon) kehtiv norm 0,5m/s2