Nipid kaalust alla saamiseks,tervislik eluviis. (0)

Sarnased õppematerjalid

22

doc

Menüü toitumine

Delikatesshakkliha toorelt kaalutud 60 2 spl kuhjaga Kartul 175 1 suurem Sibul söö palju tahad Hapukoor, 20% 10 1 tl Oliiviõli 10 2 spl Ketšup 15 1 spl 5.variant Tervislik hamburger Kurk söö palju tahad Hapukoor 20% 20 1 spl Oliiviõli 10 2 spl Seafilee toorelt kaalutud 50 käelaba sõrmedeosa Sibul söö palju tahad Rukkipala 50 2 viilu

Toit ja toitumine

20

pdf

Tasakaalustatud toitumine

kaalu muutustes. 1  Kõrge vererõhk Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mida mõju- tavad liigne kehakaal, stress, vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Kõrgvererõhktõbe tuleb ravida ravi- mitega ja toetada ravi tervisliku eluviisi, sealhulgas tervisliku toitumisega. Soovitused kõrge vererõhu korral Vererõhku mõjutavad elustiiliga seotud tegurid Soovituslik eesmärk vererõhu langetamiseks Naatriumi tarvitamine <5 g keedusoola (<2 g naatriumit) päevas Kaaliumi tarvitamine Naised 3,1 ja mehed 3,5 g päevas Kaltsiumi tarvitamine 800 mg päevas

Inimeseõpetus

17

docx

Elustiilipäeviku analüüs

Kuna rasvade liigtarbimine põhjustab liigset kehakaalu, on kasulik hoida nende osakaal 25 ­ 35%........................................................................................................................ 9 3. SOOVITUSED................................................................................................... 9 4. JÄRELDUSED.................................................................................................. 10 5. TERVISLIK MENÜÜ.......................................................................................... 11 6. TREENINGPÄEVIKU ANALÜÜS.........................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 16 4 SISEJUHATUS

Tervislik elulaad

7

doc

Tervislik toitumine

Kas ma toitun tervislikult? Referaat Lähte ÜG Karin Torim 7.b Tervislikus toidus peab olema: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 %vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %.Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud--sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad--pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol.

Terviseõpetus

7

odt

Tervislik toitumine

tervislik toitumine. Et mõista, mis on toitumine peaks teadma, mis on toit. Mõiste ,,toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega ,,toit" hõimatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste ,,toit" alla ei kuulu: sööt, elusloomad, välja arvatud juhul kui need on ette valmistatud turule viimiseks inimtoiduna; taimed enne saagikoristust; ravimid; kosmeetikatootet; tubakas ja tubakatootet; narkootilised ja psühhotroopsed ained; jääkproduktid ja saasteained. Toitumine on järelikult kõige selle, mida loetakse toiduks, tarbimine. Meie organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige selleks, et tagada hea tervis, kasvamine ja võime järglasi saada

Bioloogia

31

docx

Toiduvalmistamise alused

PRAADIMINE · Ilma vee juuresolekuta · Toiduaine välispind kuivab,tekib pruun koorik · Rasvaga Vähese veesilsisaldusega rasvaineid,toiduõli · Rasvata Röstimine Grillimine Küpsetamine · Paneeritult,paneerimata · Väheses rasvas o Rasv kuum 160-180 kraadi o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o ­paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool o Linnuliha,toored kartulid · Friipraadimine o Spetsiaalses seadmes e fritüüris või pliidil potis o Toiduaine ujub rasvas vabalt

Toitlustus

50

doc

Toitumise põhialused spordis

· Energiavarude tagamine kehaliseks tööks, eeskätt glükogeenivarud vastupidavuskoormustel. · Taastumise kiirendamine peale kehalist pingutust. Toitumise alused · Toitumise tähtsus o Toitained aitavad varustada rakkusid ja kudesid ülesehituseks vajaliku materjaliga o Toit on tarvilik energiaallikas Toidu kogus sõltub o soost, o kehapikkusest, o kaalust, o kehalise aktiivsuse suurusest Sportlase jaoks on kõige olulisemad · Vajadustele vastav toitumine (piisav kalorite hulk) · Organismi vajaliku koormustaluvuse tagamine (taastumine) · Toitainete omavaheline suhe Toitumine oleneb kulutatud kaloritest · Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja kiire koormusjärgse taastumise · Toitumine oleneb konkreetsest spordialast · Toitumise määrab energiakulu

Kehaline kasvatus

23

xlsx

Toiduainete töötlemiskaod ja muu

pehme liha keetmine, v pruunistamine, v hautamine 35 kondine liha(laba) keetmine ja luude eemaldamine 60 kana keetmine; rasva, naha ja luude eemald. 70 broiler küpsetamine; rasva, naha ja luude eemald. 60 maks pruunistamine, hautamine 25 SOOLA SISALDUS ROOGADES (antud %) % valmis toidu kaalust: liha ja kalaroad 0,7-1,0 köögiviljaroad 0,5 muna ja piimatoidud 0,5 vedeliku kogusest: pudrud, vedelikuks vesi 1,0 pudrud, vedelikuks vesi ja piim 0,5 köögivilja keeduleem 1,0 riisi, pasta keeduleem 1,0

Toitumisõpetus

Kommentaarid (0)