Narva Lahing (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Põhjasõda

Lüneburg-Celle ja Hannover. Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, nii et Rootsil oli üks vastane vähem. Sõjategevus Liivimaal 1700­1701 Mais 1700 jõudis Soomest Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 tuhande mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ja asus uuesti Riiat piirama. "Rootslaste võit Narva all 1700. aastal". Gustaf Cederströmi maal aastast 1910.Türgiga vaherahu sõlminud Venemaa kuulutas 30. (19.) augustil (Rootsi kalendri järgi 20. augustil) Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvat Soomet ja Ingerit. 23. septembril asusid venelased 30 kuni 35 tuhande mehega Narvat piirama. Rootsi garnison suutis siiski hoida linna vaenlase kätte langemast. Noor kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. Koos 8000- mehelise sõjaväega jõudis ta 16

Ajalugu

7

docx

Karl 12

Referaat Karl XII Anastassia Larina 8.klass Narva Eesti Gümnaasium 2011/2012  Sisukord 1.Karl XII 2.Põhjasõja algus ja Narva lahing 3.Kokkuvõte 4.Info Karl XII Karl XII (17.juuni 168230.november 1718) oli rootsi kuningas aastatel 16971718. Ta oli suurepärane väejuht, kes kuulutas suurema osa enda valitsusest kestvatele sõjadele Euroopas. Karl XII sattus troonile

Ajalugu

4

doc

Põhjasõda

Rzeczpospolita tundis end Augusti poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas Augustiga liitusid algul vaid üksikud magnaadid, sealhulgas vürst Hieronim Augustyn Lubomirski. 2  Tähtsamad lahingud Noor kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. Koos 8000-mehelise sõjaväega jõudis ta 16. oktoobril Pärnusse. Sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas. Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral Carl Gustav Rehnskiöld. 30. (19.) novembril (Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 ründas 11 tuhande meheline Rootsi vägi Vene väge (Narva lahingus osales 24 tuhat meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise alluvatele. Et Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu

Ajalugu

7

doc

Põhjasõda

juures. Oma vägede eesotsas merre hüpanud Karl XII juhtimisel purustati kaldal oodanud Taani väed. Traventhali rahu kohaselt astus Taani augustis 1700 sõjast välja. 1700. a. sügisel maabus Karl XII Rootsi peavägedega Pärnus, et minna appi piiramisrõngas olevale Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. 17. sajandil oli Rootsist saanud Läänemerel valitsev suurriik

Ajalugu

11

odt

Põhjasõda

veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagu Johann Reinhold oli jutustanud, ning Saksa väed hakkasid linna piirama. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile. Rootsi laevastik saatis maale dessandi Taani pealinna Kopenhaageni juures. Oma vägede eesotsas merre hüpanud Karl XII juhtimisel purustati kaldal oodanud Taani väed. Traventhali rahu kohaselt astus Taani augustis 1700 sõjast välja. Narva lahing Karl jõuab oma peavägedega Pärnusse 1700. a. sügisel , et minna appi piiramisrõngas olevale Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna appi Narvale. Karl jõuab Narva 18 novembri õhtul. Venelased paigutasid oma armee piki Narva jõge ning neil oli umbes 30 000 meest. Rootsil oli seevastu umbes 10 500 meest. Lahing hakkas ligikaudu 14.00 ja Rootsi armee ründas esimesena

10.klassi ajalugu

18

docx

Põhjasõda ja Peeter I referaat

Saku Gümnaasium PÕHJASÕDA JA PEETER I Ajaloo referaat Autor : Kelli Mets 11pr Saku 2012 Sissejuhatus Põhjasõda algas 12.02.1700, mil August II Saksi väed ründasid Riia linna. Asuti Riia pikaajalisele ja edutule piiramisele. 1700a suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Deremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. 1.Põhjasõda Põhjasõda oli 1700­1721 aastatel peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid

Ajalugu

2

doc

Põhjasõda

võidu korral Poola võimu alla 2. Sõja algus: ­ Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) ­ 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima ­ 1700. aasta sügisel koondusid vene väed Peeter I juhtimisel Narva alla ning alustasid oktoobri teisel poolel pommitamist ­ 1700. aasta oktoobris (samal ajal kui Narvat pommitati) tungis Boriss Seremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale, kus maad armutult laastati ­ 1700. aasta oktoobris maabus Rootsi noor kuningas Karl XII oma peavägedega Pärnus, otsustades esimesena lüüa venelasi 3. Narva lahing: ­ Pärnust liikus Rootsi vägi Tallinna kaudu Rakverre, edasiminekul kohati Seremetjevi

Ajalugu

7

doc

Peeter I

Ta ei põlanud füüsilist tööd ja pani kõikjal oma käed külge. Peetrisse oli koondunud suur edasiviiv jõud, mis pani Venemaal aluse suurtele muudatustele. Peetril oli ka palju negatiivseid iseloomujooni: oma eesmärkide saavutamiseks ei valinud ta vahendeid ja inimelul pudus temajaoks väärtus. Sageli käitus ta mõtlematult ja meeletult, tegutses esimese emotsiooni mõjul. Varasest noorusest peale armastas ta meeletuid lõbustusi, ta võis prassida ja juua mitu päeva järjest. 2. Narva lahing ja Peetri osa selles. Narva lahingus oli Peeter I tubliks vastaseks Karl XII. Karl XII ründas Taanit ja sundis selle Rootsiga rahu sõlmima. Aastal 1700 oktoobris saabus Karl XII oma laevastiku ja maaväega Pärnusse, kust marsis kiirelt Narva alla. Enne kui keegi jõudis arugi saada, olid Karl XII 10500 meest Narva all. Kuigi väkke kuulus 30 000 meest, tabas Peetrit selline hirm, et ta lahkus enne lahingut oma sõjameeste juurest ja läks tagasi Venemaale.

Ajalugu

Kommentaarid (0)