Kool Nimi Klass KOKA JA KOKAIIN Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Kesknärvisüsteemi stimuleerivad ained....................................................3 1.2 Koka ja kokaiin.......................................................................3 1.3 Kokaiini mõju.........................................................................4 1.4 Kahjustused...........................................................................4 1.5 Sõltuvus................................................................................5 2. Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid.............................................6 2
.........................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................8 2 Kokaiin Kokaiin on kanepiürdi ja kanepivaigu järel kõige laialdasemalt kaubitsetav uimasti kogu maailmas. Ta on kesknärvisüsteemi erguti ning söögiisu vähendaja, mis tarbides loob eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kuigi ainet kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka kohalik tuimasti, mida kasutatakse meditsiinis silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine ning levitamine on üle maailma keelatud. Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokataim, Erythroxylon coca, kasvab mitmel pool maailmas, muu hulgas Peruus, Boliivias, Ecuadoris, Kolumbias, Jaaval ja Sri Lankas. Kokatootjad riigid on Peruu, Boliivia, Ecuador ja Kolumbia
heroiini pähe või inglisek4else nimetusega China white, millega algselt tähistati väga puhast hiina päritolu heroiini. Fentanüüli kuritarvitajate suurim oht on saada surmav annus, sest nii tugevatoimelise aine sisaldus nn tänavadoosis on raske välja arvutada. Fentanüüle manustatakse tavaliselt süstimise teel, kuid ainet on võimalik suitsetada või nuusutada. Opiaatide mõju. Opiaalid mõjuvad inimesele erisuguselt. Näiteks heroiin tekitab tavaliselt kiirema ja tugevama kõhukuumuse kui morfiin, metadoon mõjub sisse võttes aeglasemalt ega tekita heroiini mõjuga võrreldavat kiiret joovet. Kuid eri oiaatide tekitatava joobe eristused ei ole kuigi suured ning paljudel narkomaanidel on raske vahet teha näiteks heroiinil ja morfiinil, peamiselt siis, kui need on eri kangusega. Mõju sõltub ka narkomaani kohanemisest. Opiaadijoobe kestus sõltub samuti annuse suurusest ja narkomaani kohanemusest. Joove
Narkootiumid Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. (näiteks amfetamiinid ja trankvillisaatorid) Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis. Mõningaid narkootilisi aineid
2. Narkootikumide jagunemine 2.1 Psühhostimulaatorid 2.1.1 Ecstasy Ajalugu Avastati 1912. aastal ja seda kasutati söögiisu alandajana. 1980. keskel ta keelustati (Ganeri 2000: 42). Välimus Harilikult esineb ecstasy pruunikate või valgete tabletide või värviliste kapslite kujul. Tablette on eri suuruse ja kujuga. Tihtipeale on neid solgid ja sinna teisi narkootikume (nt. heroiini) lisatud (Ganeri 2000: 42). Tarvitamine Tablett või kapsel neelatakse alla. Mõju algab umbes 20 minuti kuni tunni pärast ja kestab mitmeid tunde (Narko: 2008). Mõju Peletab une ja teravdab meeli. Ecstasy mõjul kaovad piirid ja liigne enesekontroll. Tunded teiste inimeste vastu muutuvad
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea
..................................................................................11 · KANEPIST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED................................11 · UNIMAGUNAST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED - OPIAADID.....15 · AMFETAMIIN........................................................................................................18 · METAMFETAMIIN.................................................................................................19 · ECSTASY, MDMA............................................................................................................20 · METKATINOON ehk EFEDROON......................................................................21 · KOKAIIN.................................................................................................................22 · LSD ehk LÜSERGIID...............................................................................................23
Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14 1.3.8. Kanep 15 1.3.9. GHB ehk gammahüdroksübutüraat 16 2
Kõik kommentaarid