Naatriumhüdroksiid (1)

Referaat

Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi

Timo Stogov
10a


Valga 2008

Naatrumhüdroksiid

Naatriumhüdroksiid ehk Seebikivi keemiline valem on NaOH . Naatriumhüdroksiidi esineb : Naatriumhüdroksiid lahusena, graanulitena
Seebikivina , kaustilise soodana , leelisena. Füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud ohtlikkus: Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik.
Aine rekstsioonil mõnede metallidega tekib plahvatusohtlik gaas : H2. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib tuleohtlik gaasiline ammoniaak. Sissehingamisel Terviseohtlikkus : Aine on tugevalt söövitav.
Nii aine kui tema vesilahus on sööbiv, tekitab naha, silmade, lihasmembraani ja hingamisteede ärritust ning põletust. Kahjustused võivad ilmneda hiljem, isegi mõni päev peale kokkupuudet ainega . Allaneelamisel tekib suu, neelu seedetrakti põletus, kudede raske kahjustus kuni surm. Nahaga kokkupuutudes võivad tekkida põletused , naha ärritused ja mõningad naharakud surevad. Silmadel tekib tugev ärritus, võib nägemise kaotada. Naatriumhüdroksiid lagundab ka loomse ja taimse päritoluga kudesid . NaOH on sööbiv nahale, silmadele, lihasmembraanile, võib põhjustada põletust. Kahjustused ei pea koheselt ilmnema, vaid mõni aeg hiljem, isegi mõni päev peale kokkupuudet ainega. Kokkupuutel veega lahustub aine soojuse tugeva eraldumisega. Aine reageerib mitmete metallidega (nt. Al, Mg, ...) plahvatusohtliku gaasi H2 eraldumisega. Põleng tekitab toksilist suitsu.
Esmaabimeetmed: Naatriumhüdroksiidi sissehingamisel : Viia kannatanu värse õhu kätte, puhkus, pooleldi istuv asend. Vajadusel kunstlik hingamine . Pöörduda arsti poole.
NaOH allaneelamisel : Oksendamist mitte esile kutsuda. Juua rohkelt vett. (Mitte anda teadvusetule inimesele midagi suu kaudu.) Pöörduda koheselt arsti poole.
NaOH Nahale sattumisel : Eemaldada saastunud riided, loputada nahka suure hulga veega. Konsulteerida arstiga.
NaOH sattumisel silma : Viivitamatult loputa silmi rohke veega 15 min vältel, aegajalt tõstes üles alumis ja ülemist laugu. Kontaktläätsede olemasolul eemalda need kui võimalik. Seejärel pöördu koheselt arsti poole.
Füüsikalised ja keemilised omadused: Olek : Tahke , värvus : Valge või sinine , granuleeritud või helbeline , lõhn : lõhnatu , pH : leeliseline , keemispunkt : 1378 oC , suhteline tihedus : 2,13 g/cm3 , lahustuvus vees : 107 g / 100g vees 20oC juures , sulamispunkt : 323 oC , molekulmass on 40,0 ,
Ei põle ,vees täielikult lahustuv, anorgaaniline
Ohutus : Kemikal on püsiv normaalrõhul ja normaaltemperatuuril. Vältida niiskust, otsest päikesevalgust, kuumust. Võib õhust niiskust koguda ja reageerides õhu CO2 `ga moodustada karbonaate. Vältida kokkupuuded veega (lahustumine on eksotermiline protsess), hapetega, osade metallidega (nt. Al, Mg, Sn, Pb, Zn), orgaaniliste materjalidega (nahk, vill ), orgaaniliste halogeenühenditega, nitro - ja kloroorgaaniliste ühenditega, ammooniumsooladega, mõningate plastik - ja kummimaterjalidega.
Naatriumoksiid, rektsioonil metallidega H2, reaktsioonil ammooniumsooladega NH3.
Hoida eemal hapetest, metallidest, orgaanilistest peroksiididest ja kergeltsüttivatest ainetest.

Kasutatud allikad :

http://www.ingle.ee/failid/ntqzodk0.doc

et.wikipedia.org/wiki/Naatriumhüdroksiid

http://www.ktk.ee/index.php?tid=asojJiHdj8ZROzzRxhXusXkKzjsLR88TxkZK6sKOl8&path=dku7uK6ll7Ol9djRJhk8h

www. thermo .com/eThermo/CMA/PDFs/Various/File_2798.pdf

www. kemikaal .ee/tooted.php?cat=54

tera .chem.ut.ee/~ivo/akpr1/naoh.doc

http://et.itpedia.sfilar.com/wiki/Naatriumh%C3%BCdroksiid