Närvid

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta 139 korda Seda faili on alla laetud 139 korda 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis 05/12/2007 Kuupäev, millal dokument üles laeti

Referaat bioloogias




NÄRVID
NÄRVID

Inimesele mõjuvad pidevalt välisärritajad. Meeleelundid muudavad neid
kehasisesteks signaalideks, mis juhitakse peaajju. Aju saadab tegutsemis
käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid,
mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest,
mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on
seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest
ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid
toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste
edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis.

NÄRVISÜSTEEM
Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv
süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav
ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakordselt
ajukoe rakke (kannavad praegu tema nime), 1865.a. kirjeldas Otto Deiters
seljaaju suurt motoneuronit, eristades esmakordselt kahesuguseid jätkeid,
harulisi dendriite kui protoplasma jätkeid ja harudeta tubulaarset aksonit
kui telgsilindrit. Hispaania histoloog Santiago Ramon y Cajal tõestas
aastatel 1888-1891, et iga närvirakk on eraldi tervik, signaal levib mööda
närviraku jätkeid ja selle ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub nende
kontaktipunktis. Wilhelm Waldeyer andis närvirakule nimetuse "neuron"
1891.a.

Närvisüsteemi väikseim funktsionaalne ühik on neuron e. närvirakk.
Neuron koosneb neuroni kehast, mis sisaldab kõiki raku elutegevuseks
vajalikke organelle, paljudest dendriitidest e. informatsiooni
vastuvõtvatest jätketest ja ühest aksonist e. informatsiooni lõpporganisse
edastavast pikast jätkest ( kuni 1 m ja rohkemgi).
Peale selle esinevad närvisüsteemis neurogliia rakud e. gliotsüüdid, mis
erutusprotsessi levikul otseselt ei osale. Nad aitavad reguleerida K-
ioonide ja neurotransmitterite sisaldust koevedelikus, hävitavad toksilisi
ühendeid, osalevad müeliinkesta ning tugistruktuuride moodustamisel.
Neid on 10-50 korda rohkem kui neuroneid.

Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks-kesknärvisüsteemiks ja
piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust.
Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja
seljaaju kõigi kehapiirkondadega.
Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Peaajust ja
seljaajust koosnev kesknärvisüsteem moodustab organismi elutegevust
juhtiva keskuse. Kesknärvisüsteem aitab kooskõlastada erinevate
kehaosade tegevust ning võimaldab organismil kohaneda uute
keskkonnatingimustega. Kesknärvisüsteem võtab vastu meeleelunditest
saabunud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda
organitele vajaliku info.

PEAAJU
Kesknärvisüsteemi põhiosa on peaaju, mis paikneb koljus. Inimese
peaaju kaalub umbes 1,3-1,4 kilogrammi ja meenutab välimuselt sültjat
massi. Sültjas on aju selle pärast, et kõige rohkem on tema koostises vett.
Peaaju toestavad ja kaitsevad vigastuste eest koljuluudest moodustuv
luuline ümbris, ajukestad ja ajuvedelik.

Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustuvad ajus
erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Ühtedes toimub kehast närvide
vahendusel laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja
kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide
abil lihastesse. Närvirakke elu jooksul juurde ei moodustu ja inimese
vananedes ajurakkude arv pidevalt väheneb. Kuid õppimise ja
kogemustega luuakse pidevalt uusi seoseid närvirakkude vahel, nii et
inimese vaimsed võimed närvirakkude loomuliku hukkumise tagajärjel ei
kannata.

Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine
koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad aga
närvirakkude pikad jätked. Osa närvirakkude neuriite aga väljub ajust ja
moodustab närve. Üldse lähtub peaajust 12 paari peaaju närve.

Inimese peaaju koosneb mitmest osast. Suuraju, nagu nimetuski
reedab, on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Ta moodustab umbes
70% peaaju mahust. Suuraju on jaotunud paremaks ja vasakuks
poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Ajupoolkerad
koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind aga hallainest. Suuraju
välispinda nimetatakse ajukooreks. See on ligikaudu kolme millimeetri
paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist. Suuraju välispind on
vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Mida suurem on
ajukoore pind, seda rohkem on seal neuroneid ja seda keerukamat
käitumist see võimaldab.
Ajukoor juhib nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem
osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega.
Iga elundi talitlus on allutatud suuraju poolkerade kontrollile. Ajukoore
eri piirkondades asuvad näiteks kuulmise, nägemise, maitsmise ja
haistmise ning kõnelemise keskused, aga ka liigutusi juhtiv tunde-
motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded(hirm, rõõm, kurbus),
mõtted ja mälu. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja
kasutamine.

Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta
kooskõlastab erinevaid liigutusi: hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid
sujuvad ja koordineeritud. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused
ja tasakaalutunne. Väikeaju võimaldab nii niiti nõela taha ajada kui ka
köielkõndijal tasakaalu hoida. Mitmeid liigutusvilumusi peab algul küll
õppima, kuid pärast nende omandamist toimuvad liigutused automaatselt.

Keskaju on suhteliselt väike. Tema edastab infot suurajust
seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse
säilimise eest.

Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri
reguleerivad keskused.

Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Piklikajus on mitmed eluliselt
tähtsad juhtekeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite
tegevust. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Piklikaju
vigastamisel inimene sureb.

SELJAAJU
Seljaaju on selgroogkanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude
kogumik. Seljaaju keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb
hallaine. Hallaine ristlõige meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat.
Seljaaju välimise kihi moodustub närvirakkude jätketest koosnev
valgeaine.
Seljaajul on kaks tähtsat ülesannet. Esiteks vahendab ta informatsiooni
peaaju ja ülejäänud keha vahel. Mööda seljaaju valgeainet liigub info
peaajju ja sealt tagasi. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaassündinuid
käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, st aitab kiiresti
reageerida hädaolukorras. Tingimatute reflekside keskus asub seljaaju
hallaines. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Närvid väljuvad
seljaajust selgroolülide vahelistest avadest. Seljaajunärvid sisaldavad
kahesuguseid närvikiude. Selgmised kiud toovad seljaajusse infot,
kõhtmised kiud aga edastavad infot seljaajust väljapoole.

REFLEKSID
Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus
väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid
väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Üks
reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks
imemiserefleksid või neelamisrefleksid. Pärilikud refleksid on
tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, näiteks
ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisärasused ning
liigutusvilumised. Need järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse
tingitud refleksideks. Tingitud reflekside kujunemine algab pärast
sündimist.

ERUTUS
Erutus seisneb rakus toimuvate energeetiliste, keemiliste, struktuursete ja
teiste muutuste keerulises süsteemis, mis tingivad raku spetsiifilise
talitluse. Närvi- ja lihaskoe rakkudes on erutusel laine iseloom. Erutus
kasvab kiiresti maksimumini ja siis kahaneb järk-järgult. Seda lainet on
hakatud nimetama impulsiks ehk elektriline signaal.
Sisukord
1. Sissejuhatus
2. Närvisüsteem
2.1 Peaaju
2.2 Seljaaju
3. Refleksid

3.1 Erutus




Kasutatud kirjandus:
 www.eau.ee
 www.miksike.ee
 “Bioloogia” 9. klassile
 “Inimese Füsioloogia

Autori kommentaar: Referaat bioloogias
Muu