Mõisted (0)

1 Hindamata

Lõik failist

MÕISTED

Eepika-üks kirjanduse põhiliike. Esikohal on jutustamine. Kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi .

Romaan – ulatuslik jutustav teos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis .

Värssromaan – värsivormis eepiline teos, millele on iseloomulik avar elukujutus ja romaanipärane kompositsioon.

Kiriromaan – epistolaarne romaan, kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab minavorm , tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus.

Novell – tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga.

Jutustus – novelli ja romaani vahepealne žanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum.

Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel.

Müüt – usundiga seotud fantastiline jutustus, aga ka muistend , mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest,loodusnähtudest.

Muistend – rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaama loodusnähtudest ja ühiskonnast.

Lüürika – üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab elamuslikkus ja mõtete, tunnete ja meeleolude vahetu esitamine.

Sonett – 13.sajandil itaalias loodud luuležanr, mis koosneb 14 värsireast. Sonett jaguneb riimiskeemi järgi kolmeks:itaalia, prantsuse ja inglise sonetiks.

Eleegia – antiikkirjanduse leinalaul, mis hiljem muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks.

Ood - Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele.

Värss – luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset

Riim – häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade lprdamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe .

Stroof – salm .

Parallelism – regivärsilise rahvalaulu nähtus, kus värsirühmad on grupeeritud sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks.

Algriim – alliteratsioonil või assonatsioonil põhinev kooskõla.

Alliteratsioon – algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnadega alguses värvis.

Assonants – algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade alguses värsis.

Ajaluule – olevikusündmustega vahetult seotud luule.

Dramaatika – üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus , sündmustiku tihendatud ja põhinemine tegelaste dialoogil ja kahekõne

Draama – üldmõistena näidend, kitsamas täehnduses tõsise sisu, keerulise konflikyi ja elulise sündmustikuga näidend.

Tragöödia- kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses.

Komöödia- koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni.

Romantism – kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund,mille algmeid leidub 18.sajandi sentimentalismis ja eelromantismis.

Realism - kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis 1830.aastatel Prantsusmaal. Realism taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist,s.o ajajärgule, keskkonnale ja inimesele tüüpilise kujutamist

Žanr – luulet saab jagada erinevatesse žanritesse. On kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud ja ajalooliselt traditsiooniliseks saanud kujutamisvorm.

Pseudonüüm – varjunimi .

Karakter – kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused .

Argoo – släng. Teatud rühma erikeel .

Allegooria – mõistukõne, mille ülesanne n midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult.

Püänt – novelli, anekdoodi ja soneti üllatav, kuid loogiline lõpplahendus.

Kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt.

Isikustamine – metafoori alaliik , kus elutule asjale antakse elusa omadused ja võimed.

Võrdlus – ühte olendit, eset või nähtust võrreldakse teisega mingi ühistunnuse alusel.

Epiteet – omadussõna, mis täpsustab, iseloomustab või kirjeldab põhisõnaga väljendatud.

Metafoor – sõna või sõnaühendit kasutatakse ülekantud tähenduses. Tähendus kandub ülde sarnasuse alusel.

Sünonüüm - Sünonüüm on häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna

Homonüüm – samakujuline, kuid erineva tähendusega sõna.

Antonüüm - Antonüümid ehk vastandsõnad on sõnad, mis ühe tähendusliku tunnusjoone poolest on vastandlikud, kuid mille muu tähendus langeb kokku

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helenk1994 Õppematerjali autor

suur valik mõisteid kirjanduse 9.kl õpikust. vajalikud ekamiks õppimisel

Sarnased õppematerjalid

docx

Kirjanduse põhimõistete seletused

Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjandus

Kirjandus

doc

9.klassi kirjanduse mõisted

1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. 3. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel. 4. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks teost, kus autor kirjeldab oma elu. Näiteks Juhan Smuuli (1922 -1971) "Autobiograafia". 5. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüürili

Kirjandus

doc

Kirjanduse põhimõisted

Algriim- alliteratsioonil või assonatsil põhinev kokkukõla. N: härrad jäid härisemaie, möldreid mörisemaie. Allliteratsioon algriim, sarnaste konsotantide koruds sõnade algul värsis. N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suurvorm,

Kirjandus

doc

Ilukirjanduse põhiliigid

ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos eepika suurvorm, lüüriline luuletus komöödia koomilise lugulaul · värss luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse · jutustava s

Kirjandus

doc

Kirjanduse mõisted

ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMIS TÕEPÕHINE

Kirjandus

docx

Kirjanduse mõisted

Robinsonaad kirjandusteos, milles räägitakse üksikule saarele sattunud inimese võitlusest ellu-jäämise nimel metsiku loodusega Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, millele on loomulik avar elukujutlus, keerukas sündmustik, probleemiderohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine Romantism kirjandussuund, milles on rõhk tunnetel ja väärtustatakse üllaid tegusid. Kesksed mõisted armastus ja usk, tähtis osa loodusel. Sonett 14 värsireast koosnev lüüriline luuletus, millel on puhas kõlav keel ja korrapärane ülesehitus Sünonüümid samatähenduslikud sõnad Süzee sündmustik, tegevustik Tragöödia kurbmäng, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev peategelane hukkub ebavõrdses võitluses Uudis ajakirjanduse põhizanr, mille eesmärk on teate edastamine Valm õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks enamasti loomad, kes

Kirjandus

doc

Mõisted kirjanduses

Lüürika- üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Lüroeepika- kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan. Värss- luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. Stroof- salm; luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlustest. Värsimõõt- värsipikkus. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Eesti

Kirjandus

doc

Eesti keele põhimõisted

Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustamine-põhineb el

Eesti keel

Rohkem sarnaseid