Märgalad (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Ramsari konventsioon

looduslikke kui kunstlikke, nii mageda kui soolase veega, nii ajutisi kui ka alalisi, nii seisu-kui vooluveelisi), kaasa arvatud kuni 6 m sügavune meri (Primack jt., 2008). Eestis pakuvad peale soode märgaladena huvi rannikumeri, rannaniidud ja-roostikud ning rannikujärved ja siseveekogud (jõed, järved ja veehoidlad) koos luhaniitudega (Kuresoo, 1998). Seisuga 1. september 2007 kuulus konventsiooniga kaitstud rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 1675 märgala kogupindalaga 150 miljonit hektarit. 155 riiki, mis on Ramsari konventsioonile alla kirjutanud, on nõustunud kaitsma ja säilitama oma märgalaressursse ning esitama rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja vähemalt ühe ala (Primack, 2008). Riigikogu ratifitseeris Eesti ühinemise Ramsari konventsiooniga 20. oktoobril 1993 ning kokkulepe jõustus meil 29. juulil 1994 (Kuresoo, 1998).

Keskkonna kaitse

11

pptx

Sood

SOOD Teele Tammaru Anna Araslanova Mis on soo? Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad Sookurg Tikutaja Soo-loorkull Siirdesoo Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapi

Bioloogia

4

docx

Sammaltaimed

See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma kõige paksem turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. Eesti märgalad ­ sood ja rabad Kuna Eesti maastik on tasane, tungivad märgalad kõikjale. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000 hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katavad 22,3% Eesti maismaast. Vaid Soomes on suurem osa turbamaid. Mõned rabad on enam kui 10 000 aastat vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid

Bioloogia

37

pdf

Sooteadus

puhkajad, üksinduse otsijad soodes elavad ja kasvavd liigid puhta õhu kasutajad puhta vee kasutajad looduskaitsjad sooteadlased Kuna soode kasutamise võimalused on mitmekesised, tunnevad soode vastu huvi mitmed inimrühmad. Seejuures võivad erinevate huvigruppide eesmärgid olla küllalt vastandlikud.Samal ajal on märgalad, sealhulgas sood tihti väga ohustatud ökosüsteemid. Looduskaitse huvi on seetõttu suunatud soode säilitamisele. Märgalade mitmekesised kooslused on koduks paljudele liikidele. Märgalad on veeringe korrastajad, vee kvaliteedi parandajad ning puhta vee reservuaarid. Lisaks on nad tihtipeale mitme muu taastuva ressursi allikaks. Seega on looduskaitse eesmärk säiltada kõiki märgalasid, sealhulgas soid võimalikult heas ökoloogilises seisundis.

Geoloogia

13

doc

Eesti rahvuspargid

Tartu KHK Eesti rahvuspargid Koostaja: Rauno Malmiste 2007  Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp ­ hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Siin vahelduvad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp ­ Rebasejärve Tor

Bioloogia

46

doc

Eesti kaitsealad (referaat)

Kaitsealaga tutvumiseks on rajatud 3 loodusrada: Selli-Sillaotsa loodusõpperada - pikkusega 3.5 km kulgeb Laeva soos. Kirna matkarada ­ pikkusega 7,5 km kulgeb mööda Pedja jõe äärseid luhtasid. Põltsamaa ­ Kärevere veematkarada ­ kulgeb mööda Põltsamaa, Pede ning Emajõge. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Alates 1997. aastast on on Alam-Pedja looduskaitseala Ramsari konventsiooni alusel kaitstav rahvusvahelise tähtsusega märgala. Kuulub ka Natura 2000 rahvusvahelise tähtsusega linnuhoiualade ja loodushoiualade hulka. Alam-Pedja luhalaam on Kasari deltaluha järel Eestis suuruselt teine ning arvatud ka Euroopa tasandil looduskaitselise väärtusega alade (CORINE) andmebaasi. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava? Kaitseala arengusuunad on kirja pandud 1998 a. valminud kaitseala kaitsekorralduskavas. On kehtiv praegu. Pedja jõgi Kirnal

Keskkonnakaitse

48

docx

Eesti biotoobid

ning loodeosas. Liigivaeseid madalsoid leidub Ida-Eestis ja allikasoid vähesel määral üle kogu Eesti. Rohu- siirdesoid leidub Lääne- ja Kesk-Eestis ja ka ümber Põhja-Eesti suurte rabade. SOO on maastiku osa, milles praegu ja varemalt avaldub turba teke. Soostumine on üks maastike ja mulla arengu juhtivaid protsesse põhjapoolkeral SOO on turbaala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm ning selle ladestumine ei ole katkenud. MÄRGALA: märgalad on lodud, sood, turbaalad või veekogud, mis on kas looduslikud või inimese poolt rajatud, püsivad või ajutised; märgalad on küllastatud veega, mis on kas seisev, voolav, mage, riim- või soolane vesi, hõlmates seejuures ka merealad, kus vee sügavus ei ületa kuut meetrit TURBAALA on selline maastik, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagundamata ning see on ajapikku ladestunud soomulla ehk turbana

Eesti biotoobid

15

doc

Eesti elustik ja elukooslused

EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Loodusteadused Kordamisteemad I. Taimkate ja selle elemendid. Eluvormid. Taimekooslus 1. Taimkate – ehk taimekoosluste kogum on pinnavete filtreerumist ühtlustav tegur, mis nõlvadel ei lase vallanduda erosioonil, põhjaveetaseme regulaator, tuule kiiruse kahandaja, õhkkonna gaasrežiimi looja. Taime- ehk tsönopopulatsiooni koosseis (tsönopopulatsioon – hõlmab kõiki ühes taimekoosluses olevaid sama liigi isendeid) Tsönopopulatsioon koosseisu nimetatakse ka populatsiooni struktuuriks. Seetõttu jaguneb neljaks: 1) Geneetiline koosseis – milline on vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt ning generatiivselt uuenenud isendite erinevused ning missugune on ise- ja võõrtolmlemise ligikaudne vahekord 2) Sooline koosseis – isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel 3) Vanuseline k

Eesti elustik ja elukooslused

Kommentaarid (1)