Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mälu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille põhjal saab väita et need kolm mälusüsteemi on erinevad?
  • Kuidas liigub informatsioon lühimälust pikaajalisse mällu?
  • Kui palju materjali on mälus säilinud?
  • Mis on mälule hea?
  • Keskkooliaegsed telefoninumbrid?
Vasakule Paremale
Mälu #1 Mälu #2 Mälu #3 Mälu #4 Mälu #5 Mälu #6 Mälu #7 Mälu #8 Mälu #9 Mälu #10 Mälu #11 Mälu #12 Mälu #13 Mälu #14 Mälu #15 Mälu #16 Mälu #17 Mälu #18 Mälu #19 Mälu #20 Mälu #21 Mälu #22 Mälu #23 Mälu #24 Mälu #25 Mälu #26 Mälu #27 Mälu #28 Mälu #29 Mälu #30 Mälu #31 Mälu #32 Mälu #33 Mälu #34 Mälu #35 Mälu #36 Mälu #37 Mälu #38 Mälu #39 Mälu #40 Mälu #41 Mälu #42 Mälu #43 Mälu #44 Mälu #45 Mälu #46 Mälu #47 Mälu #48 Mälu #49 Mälu #50 Mälu #51
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 51 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkritu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Mälu

pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused sõlmida kinni kingapaelu või lusikaga süüa. Nimetatud teadmised ja oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke omadusi, teadmisi ja harjumusi. On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevad erinevates mälusüsteemides. See, kuidas mälu on organiseeritud,

Psühholoogia
thumbnail
13
doc

Mälu

........................................................................ 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. MÄLU................................................................................................................................ 4 2. MÄLU LIIGID...................................................................................................................5 2.1 Ultralühiajaline mälu....................................................................................................5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu............................................................................................ 6 2.3 Püsimälu....................................................................................................................... 7 3.MÄLUHÄIRED.................................................................................................................

Psühholoogia
thumbnail
4
doc

Mälu

MÄLU Organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu liigid Mälu on mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mäluliike. 1. Info salvestumine erinevate meelte kaudu Nägemismälu Kuulmismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 2. Ajaline kestvus Lühimälu (töömälu, working memory) Pikaajaline mälu (püsimälu) Lühimälu Hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks tekstist arusaamiseks on vaja meeles pidada kogu eelnevalt loetut. Info püsimine sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest, keskmine aeg on mõni sekund ­ pool minutit. Maht - 7 + - 2 järjestikust elementi (ühikut). Et seda suurendada, pakitakse info kokku suuremateks mõtestatud ühikuteks ­ känkideks. Too näide! Seega saab suurendada mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. Pikaajaline mälu - ajaline kestvus

Psühholoogia
thumbnail
6
docx

Mälu

Mälu Mina valisin see kord oma essee teemaks mälu, kuna see oli esimene asi, mis pähe tuli, kui räägiti, et essee tingimus on, et peab sisaldama tunnis käsitletud teemat. Samas tundus see juba alguses väga hea teema kuna ma leidsin kohe seose endaga. Kõige pealt ma defineeriks lihtsas eesti keeles ära, mis on üldse mälu, mälusüstteemid ja protsessid. Siin kohal räägin ma eelkõige inimese mälust. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada erinevaid oskusi, teadmisi ja harjumusi, kasutades selleks erinevaid meeli. Enamasti uurivad teadlased seoseid mälu ja kuulmismälu ning nägemismälu vahel, sest need suudavad kõige enam informatsiooni koguda. Erinevaid meeli, mis suudavad informatsiooni talletada, võib vaja minna väga erinevatel elualadel. Näiteks tuleb lõhnamälu kasuks kokkadele ja degustaatoritele,

Psühholoogia
thumbnail
16
ppt

Mälu

Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu ilmneb kõigil evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Meeldejätmine ­ võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine ­ pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) ­ on aktiivne protsess,

Ajakasutuse juhtimine
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I

Psühholoogia alused
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid. Strukturaalsed ja funktsionaalsed piirangud. 2. Kognitiivne psühholoogia: Mõistmaks tegutsemise sotsiaalseid ja arengulisi aluseid ning normist hälbivat käitumist. Mentaalsed protsessid: Tähelepanu, Taju, Õppimine, Mälu, Probleemilahendus, Keel Individuaalsed erinevused: Francis Galton – Hereditary Genius, 1869 1. isiksuse erinevused  Arengulised erinevused  Tervete ja kliiniliste indiviidide erinevused  Populatsioonisisesed erinevused  Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine. 2. intelligentsuse erinevused Et mõista inimeste käitumist antud olukorras. IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toime edukust. 3

Psühholoogia alused
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

katsetamine Binet ja Simon – lisasid keerukate protsesside uurimiseks ülesandeid, nt sõnavarast aru saamine ja sõnade reastamine, mõistatused, keelelised ülesanded; pani kokku ülesannetekogu, et väljaselgitada, millised lapsed vajavad abi õpingutel Lewis M. Terman (1877-1956) – inimeste grupitestimine; tõlkis Binet tekstid inglise keelde ja kohandas neid ameerika oludele – sõdurite paigutamine ametipostidele ja välja praakimine; kui hästi inimene reageerib, visuaalruumiline mälu, töömälu Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus – keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud – 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture

Psühholoogia



Lisainfo

Õpimapp teemal \"Mälu\". Kogu info mälu kohta ja palju artikleid erinevatel mäluga seonduvatel teemadel. (kokku u 50 lk)

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun