Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mäeküla piimamees (7)

4 HEA
Punktid
Mäeküla piimamees #1 Mäeküla piimamees #2 Mäeküla piimamees #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 201 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor matis100 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Mäeküla piimamees

"Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadestamisobjektiks meestele, ke

Kirjandus
thumbnail
2
rtf

Mäeküla piimamees

autor: Amanda Miks on "Mäeküla piimamees" meisterlik psühholoogiline romaan? Eduard Vilde romaan "Mäeküla piimamees" on väga hästi kirjutatud teos eesti talupojast, tema naisest ja mõisnikust, nende suhetest, kokkuleppest ja psühholoogilistest läbielamistest. Kirjanik on raamatus väga meisterlikult kirjeldanud loodust. Näiteks alanud päeva kirjeldab ta nii: "...kui koit hämariku põsed ammugi lõkkele oli suudelnud..." (lk. 26) Raamatus on kasutatud väga kujundlikku ja rikast sõnavara, mis hästi konteksti sobib. Dialoogid on huvitavad ja kaasahaaravad. Näiteks vestlus Tõnu ja Mari vahel: "Mis sina seal kigaldad?" "Ah, niisama." "Kade jälle reakima?" "Noh, naeran vanameest." Vilde on kasutanud uudissõnu, näiteks kigaldama, mi ei olegi eesti keeles rohket kasutust leidnud. Tegelaste endi mõtetega on "Mäeküla piimamehes" nende psühholoogiline areng väga hästi kujutatud. Näiteks Tõnus toimuvad muutused pärast Mari mõisnikule lubamist. Tsiteerin raamatust: "

Kirjandus
thumbnail
2
odt

„Mäeküla piimamees“ Eduard Vilde

,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde 1. Mille poolest erineb ,,Mäeküla piimamees" E.Vilde varasematest teostest? See raamat on süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos, mis erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. ,,Mäeküla piimamees" osutas tähelepanu tegelaste psühholoogiale rohkem kui üheski teises oma teoses. Valitud tegelased on huvitavad, tekitades probleeme ja äratades mõtteid. Vildel oli aega seda täiendada ja viimistleda, kuna tema varasemad tööd ei olnud keeleliselt nii head kui ,,Mäeküla piimamees". Näiteks teoses oli Mari nii-öelda feminist, seda kirjanik muudes oma teostes ei ole kasutanud. 2. Milliseid detaile rõhutab E.Vilde romaanis tegelaste kirjeldamisel? Kirjeldused olid väga head ja mitmekesised. Ta rõhutab väikeseid ja erilisi detaile, eelkõige inimsestes ja nende psühholoogias kui ka looduses. Mari kirjeldus: ,,Mari esimest korda paremas riides ja nii puhta, nii ime

Kirjandus
thumbnail
6
doc

"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde

Ning perenaine kostis: "Jah, nüid pead koju minema." Neljateistkümnes peatükk: Kremer oli Tõnu oleku pärast mures ja mõtles karja suurendada, et Tõnu sissetulekud oleks suuremad. Kui Prillup kais raha ära toomas ütles ta Kremerile: "Ärra võiksid nüid niisamati leppida." "Kudas niisamati?" "I l m a temata." Kuid Kremer polnud nõus. Viieteistkümnes peatükk: Et Kremeri-härra Prillupi halvast ärikäigust ei teadnud, siis tuli talle ootamata, et piimamees mihklikuu esimesel arvet pidi võlgu jääma, lubades seda tulevasel korral tagajärel maksta. Kremer mõmises ainult "hea küll", sest muud ei tulnud talle üllatuse pärast meelde. Ta ei lausunud aga järgmiselgi tähtajal enamat - seekord põhjusel, mis talle tumedaks jäi -, kui Tõnu kuuraha ära õiendas, võla aga neli nädalat edasi tellis. Härra von Kremer võttis alles esimesel novembril sõna, sest siis

Kirjandus
thumbnail
2
docx

„Mäeküla Piimamees“ Eduard Vilde

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Mäeküla piimamees

Mäeküla piimamees. E.Vilde kirjutas romaani "Mäeküla piimamees" 1916. aastal, ajaliselt just enne Eesti Vabariigi välja kuulutamist. Nagu ka paljud tema eelmised teosed, nii kritiseerib ka see kodanlust tollel ajaperioodil. Raamatu põhikonfliktiks on naine Mari, kellesse on armunud mõisnik Kremer, kuid kes on abiellus talupoeg Tõnu Prillupiga. Prillupil on aga egoistlikud kavatsused Mari suhtes ja seetõttu üritab ta Mari sundida mõisnikuga vahekorda astuma, mida naine ka lõpuks teeb. Selles kirjandis ma proovingi selgitada Mari motiive seda sammu astudes. Mari ole tolle aja kohta päris kena väljanägemisega ja küllaltki huvitava iseloomuga. Ta oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käskida lasta. Tolle aja perekonnas oli mees naise üle valitseja. Mari teadis seda, kuid hakkas sellele vastu. Esimest korda võib Mari sellist iseloomu märgata juba tema esimesel kohtumise Kremeriga, kui Mari mõisas aknaid pesi. Kremeri küsimuse peale, kas Mari mit

Kirjandus
thumbnail
3
odt

Mäeküla piimamees

Ingrid Lembavere Mäeküla piimamees Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19-dal sajandil, Mäekülas, vaikne külake Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup-ta oli mees kes ihkas paremat elu ja oli valmis, selleks isegi oma naise müüma. Ta sai piimameheks, kuid mõistis üsna pea, et oli valesti teinud Mari suhtes ja hakkas kahetsema ning käis ka härra juures raha viimas ja ütles,et ei taha enam, et Mari seal käib.

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Mäeküla piimamees

Rühmatöö E. Vilde ,'Mäeküla piimamees'' VI moodul: 1. Leidke teose teema (millest Vilde kirjutab) ja sõnastage see mõne lausega. E. Vilde kirjutas raamatu talupojast, kes materiaalse heaolu nimel on suuteline ohverdama oma abikaasa keha, au ja väärikuse, ning mõisnikust, kes muidu naist ei saa/leia, kui raha/varanduse eest. 2. Püüdke sõnastada teose idee ­ mida kirjanik soovib oma lugejatele öelda. Kõik on müügiks. Inimene (mees) märkab alles siis mis tal oli, kui see enam ainuüksi talle ei kuulu. 3. Sõnastage teose probleemistik ­ millised on erinevate tegelaste probleemid ja kuidas kirjanik need lahendab? Millised probleemid tulenevad ajast ja sotsiaalsetest oludest? Tõnu probleemid : · Tõnu tahab iga hinna eest rikastuda ­ mõisnik pakub selleks vahetuskaupa (naine piimatalu vastu) · Tõnu probleem on Mari plaaniga nõusse saada ­ mari ei suutnud pidevale terroriseer

Kirjandus



Lisainfo

sisukokkuvõte

Kommentaarid (7)

idikas1 profiilipilt
idikas1: Oleks võinud rohkem kirjutada raamatu sisust, tegevusest. See on pigem raamatu tutvustus kui kokkuvõte. Iseenesest teksti üle ei peaks kurtma, sest kirjutatud oli viisakalt, mitte nagu mõned kokkuvõtted, kust midagi aru ei saa. Vilde eluloo osa on suhteliselt kasutu, sest seda leiab niikuinii igalt poolt ja tõenäoliselt pole seda vastamisel vajagi.
20:10 06-03-2009
summerbeauty profiilipilt
summerbeauty: võiks olla parem .. sisust on vähe juttu, pigem rohkme kirjanikust ..
21:29 04-03-2009
hannu111 profiilipilt
hannu111: väga hää!
19:52 15-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun