50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
76 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
leisure2
Õppematerjali autor
sissejuhatus muusikapsühholoogiasse, vanadest eesti ainese helisalvestustest, kontserdisaali akustika alused, Theodor Adorno vaated muusikale, helivoogude rühmitamine, eesti regilaulu struktuur, kuulmisparadoksid, muusika esituse generatiivsed reeglid, muusika ja emotsioonid, helikõrguse kognitiivsed dimensioonid, muusika ja keel, tämbri kognitiivsed dimensioonid, rütmilise kontrastsuse mõõtmisest muusikas ning vaegkuuljate probleemidest muusika kuulamisel sissejuhatus muusikapsühholoogiasse üks paljudest katsetest piiritleda muusikapsühholoo- giat kui rohkem või vähem iseseisvat teadusharu kõlab nii: "Muusikapsühholoogia on psühholoogia osa, mille eesmärgiks on uurida muusikalise käitumise kõiki vorme alates kõige algelisematest kuni kõige arenumateni. Muusikapsühholoogia uurimismeetodid on pärit eksperimen- taalpsühholoogiast ning nende
justkui mingi mõõt saks täis. Selögub et siingi kehtib seaduspärasus kusagil on piir, millest alates täiendava helienergia lisamine enam kuuldava kompleksheli valjust ei tõsta. Need mõisted, mida kõige enam kasutatakse muusikas. Konsonantsiks loetakse muusikalist intervalli, või kooskõla, mille helid omavahel harmoneeruvad, kõlavad meeldivalt. Dissoneerivad helid, vastupidi kõlavad rahutult, vähem meeldivalt, tonaalses muusikas nõuavad lahendust, konsonantsi. Niisugune on muusika teoreetiline nähtus. Kuid sellel suuresti puht emotsionaalsel hinnangul( meeldiv- ebameeldiv), mis on sajandite jooksul märgatavalt muutunud, peab tõenäoliselt olema ka mingi inimese tajul põhinev alus. Nagu teada, sisaldavad naturaalsed helid alati lisaks põhitoonile kõrgemaid harmoonilisi sagedusi. Kõige lihtsam seletus konsonantsi tajumisele on ongi seotud selle ülemtoonide rea komponentide sageduste omavahelise suhtega. Nimelt on leitud, et
heli – keha või aineosakese võnkumine harmooniline, muusikaline heli – korrapärane võnkumine müra – korratu võnkumine heliallikas – võnkuv keha või kehaosake (keelpillidel keel, puhkpillidel lest/huuled, puhkpillidel korpus/membraan/plaat, elektronpillidel elektrivool, inimhäälel häälekurrud) võnkumine levib õhus või mõnes muus elastses keskkonnas piki- või põiklainena (liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine
See, kuidas heli jõuab inimese kõrvani sõltub sellest keskkonnast, kus ta on. Võib öelda, et see, kuidas me vastu võttame heli sõltub mitte ainult helist ja kõrva kuulmisest, vaid õhurõhumuutmiste omadustest. Kui aga rääkida inimsese kuulmisest, siis inimese kõrva võib võrrelda mikrofoniga, mis teisendab heli elektrosignaalidest. Selle kaassündinud „inimmikrofoni“ omaduses, mis muusikat akustilisel kujul salvestab, on muusika sügavaseks mõistmiseks ilmselt olulised. Kõrva ehitus Inimese kuulmispsühholoogia on tihedalt seotud kõrva ehitusega. Inimese kõrv jaguneb 3-ks eraldiseks osaks, mis on üksteisega ühendatud. a) Väliskõrv Väliskõrva ehk kõrvalesta ülesanne on helilained kinni püüda. Helisignaali, mille kõrvalest kinni püüab, satub välisesse kuulmekäiku, kus ta liigub kuni trumminahani. Akustiliselt toimib väline kuulmekäik resonaatorina, mille tugev maksimum asub
ainult üks eksemplar, mis asub praegu Lomonossovi nimelises Moskva Ülikoolis. Telharmonium, Thaddeus Cahill 1897 Trautonium, 1928 Areng pärast II maailmasõda. Moodulsüntesaatorid 1940-ndate lõpus, 1950-ndate alguses ehitasid Hugh Le Caine, John Hanert, Raymond Scott, helilooja Percy Grainger koostöös Burnett Cross'iga ning teised suure hulga erinevaid automatiseeritud elektroonilise muusika kontrollereid 1958 valmis Columbia-Princetoni Elektroonilise Muusika Keskuses (Columbia- Princeton Electronic Music Center) New Yorgis hiiglaslik "RCA Mark II Sound Synthesizer", mis ainuüksi ei produtseerinud muusikat, vaid oli ka täielikult programmeritav. RCA produtseeris nii heli kui ka muusikat.Uut tüüpi helisid tekitati käsitsi juhitava vaakumtorude süsteemi abil. Sarnaselt mehhaanilisele klaverile kasutati perforeeritud paberlindi sekventsereid, mille abil kontrolliti heliallikat ja filtreid.
Barokkmuusika ja tänapäeva muusika Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Barokkmuusikast 3. Tänapäeva muusikast 4. Erinevused 5. Sarnasused 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Barokki ajastu muusika ja tänapäeva muusika on kindlasti väga erinevad muusikastiilid. Nad erinevad tekkeaja poolest, kuid ka olemuselt. Kuid kohe saame nendega lähemalt tuttavaks, et mille poolest nad siis erinevad ning sarnanevad, kui ka natukene nendest stiilidest. Barokkmuusika Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga,
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Annette Kirotar Muusika ja selle seos heliõpetusega Referaat Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord 1) Sissejuhatus..........................................................................................................3 2) Mis on muusika?..................................................................................................3 - Noodikiri..............................................................................................................3 - Millega muusikat tehakse?...............................................................................3-4 3) Mis on muusikateadus?........................................................................................4 4) Mida tähendab muusika minu jaoks?..........
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid