Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Muusikalised võimed ja nende hindamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Muusikalised võimed ja nende hindamine #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gerda Nurmeots Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Muusikalised mõisted ja väljendid seletatud lihtsalt

· Crescendo ­ valjenedes · Diees ­ mark, mis kõrgendab heli pooltooni võrra · Diminuendo ­ vaibudes · Duur ­ rõõmsakeelne helilaad JOst JOni · Dünaamika ­ helitugevus ja selle muutumine muusikalises teoses · Forte ­ valjult · Fortissimo ­ ülivaljusti · Harmoonia ­ helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest · Helilaad ­ antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem · Helistik ­ kindla algusnoodiga helilaad · Instrumental muusika ­ muusika, mis on loodud pillidel esitamiseks · Intervall ­ ühe astme kaugus teisest · Juhuslikud märgid ­ kõrgendus ja madaldusmärgid, mis kirjutatakse selle noodi ette, mida tahetakse kõrgendada või madaldada ning mis kehtivad ainult selles taktis · Klaviatuur ­ klahvpillide helistik · Kromaatiline helirida ­ pooltoonide kaupa kulgev helirida · Largo ­ laialt, väga aeglaselt · Mezzoforte ­ poolvaljult · Mezzopiano ­ poolvaikselt · Moderato ­parajalt, mõõdukalt

Muusikaõpetus
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu
thumbnail
7
doc

Muusikapsüholoogia

1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma

Muusikaõpetus
thumbnail
2
doc

Viini klassikud

Ta ei olnud nõus õppima tunnetas peensusteni instrumentide kuurvürsti õukonnas. 1782. aasta õnnestus vaimulikuks, nagu seda soovisid vanemad, kõlavärvi ja kooskõlavõimalusi. Sündis tal saada organist Neefe õpilaseks. Neefe ning jäi ilma nende rahalisest toetusest. Salzburgis, tema isa oli õukonna lasi poisil end teenistustel asendada, Mõnda aega teenis ta elatist kapellmeister, viiuldaja ja muusika tutvustas teda Bachi ,,hästitempereeritud klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja -pedagoog. Isalt saigi oma muusikalise klaviiriga" ning tänu temale sai Beethoven ansamblites ning toapoisi ja klaverisaatjana hariduse. Klaveri hakkas mängima nelja- õukonnaorkestri klavessiinimängijakoha. Napoli kuulsa lauluõpetaja Nicola Porpora aastaselt, viiendast eluaastast on pärit juba Haydn kutsus ta enda juurde õppima. 23. juures

Muusikaajalugu
thumbnail
56
pdf

Modernism ja muusikateater

sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat.

Muusika
thumbnail
3
doc

Klassitsism

· Georg Friedrich Händel(1685 ­ 1759) Sündis Saksamaal Halles. Isa oli vastu muusikaõpingutele ning poiss asus õppima Halle ülikooli õigusteadust, samal ajal töötades ka kohalikus kirikus organistina. 1703.a jättis õpingud ja suundus Hamburgi, kus hakkas õppima muusikat. 2 aastat hiljem saavutas ta Hamburgis tohutu menu oma ooperitega ning sama juhtus ka paar aastat hiljem Itaalias. 1710. aastal pöördus tagasi kodumaale kus varsti lahkus ja asus elama Londonisse. Tema loomingut võeti väga hästi vastu just aristokraatlikes ringkondades. Kümmekond aastat hiljem tekkisid teravad konfliktid Händeli pooldajate ja vastaste vahel, mis tipnesid isegi poliitiliste skandaalideni 1737 tabas halvatus, millest siiski toibus. Pärast tervenemist loobus ooperite kirjutamisest ning pöördus oratooriumi zanrite juurde, millega taastas oma endise populaarsuse. Teoste ainestik pärines piiblist. 1751. aastal jäi pimedaks ja tegutses elulõpuni orelimängija

Muusikaajalugu
thumbnail
22
doc

Veljo Tormis

rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad.3

Muusika
thumbnail
10
rtf

Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused

1 Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused 1. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: Muusika tekib, kui on olemas üks järgmistest nähtustest: Rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon,… 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke põhjus peituda töös ja selle rütmis. 3) Jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel – tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit

Muusikaajalugu



Lisainfo

Inimesed on oma võimetelt kõik erinevad, kui on tegemist ühtlaadi toiminguga. Osad on selles edukamad, osad mitte ja vastupidi. Sp oleks oluline teada iga inimese võimete profiili. Muusikas on sama – igale algajale on tähtis püüda leida vastust küsimusele, kui suured ja missugust laadi on tema muusikalised võimed.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun