1862-Peterburi Konservatoorium.1866-Moskva Konservatoorium.Ennem käidi kõrgharidust saamas välismaal.Vene muusika puhul toetub muusika väga palju kiriku traditsioonisele.Mängiti palju rahvamuusikat ja koorimuusikat.Mihhail Glinka-Venemaa üks esimestest heliloojatest.Soov muusikat õppima hakata tekkis sellest,kuna ta onul oli orkester.Õppis Peterburis Aadli Pansionis->esimesed eraviisilised klaveritunnid.Kuna aristokraadile on muusiku amet sobimatu, töötas riigiametnikuna.L:Kirjutas Venemaa esimese ooperi"Ivan Sussanin"-idee Itaaliast(külastas seda).Tegevus toimuv Vene-Poola sõja ajal
Kolmapeval, 7.mrtsil, kisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit La Traviata. Tegemist oli minu esimese ooperiklastusega. Ja llatuslikult vga positiivse elamusega. Libreto autor on Francesco Maria Piave. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), lle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Pldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Kster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii dObigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionr). Balletisolistid olid Galina Lau? ja Andrei Mihnevit?. Balliklalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, sisu judis minuni eestikeelse snkroontlke abil. La Traviata peosatitja sopran Irina Dubrovskaya on sndinud 1981.a. Ust- Ilimskis.Ta on lpetanud Glinka-nimelise riikliku konsrvatooriumi 2004.a. ja 2005....
Bach jäi varakult vaeslapseks ja pidi hakkama endale leiba teenima (töötas ühes kloostrikoolis viiuldajana). Lõpetas gümnaasiumi. Muusikalise hariduse sai vanemalt vennalt ja omal käel õppides. T a elu kulges alalises töös õue- või kirikukomponistina (1723.- aastast töötas Leipzigi Thomas- kiriku kantorina [köster- kooliõpetaja]). Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, pedagoogina ja klahvinstrume ntide häälestajana. Bachi muusika on suguluses tema eellaste muusikaga- Buxtehude, Bachelbel, Frescobaldi, Vivaldi, Corelli, Händel, Telemann, Purcell. Bach ei loonud ainsatki ooperit ega üldse muusikat teatri tarbeks. Suu rt tähtsust tema kunsti puhul etendas seos protestantidega. Ta rajas oma muusika protestantlikule koraalile. 50-aastase loominguperioodi jooksul oli ta ainult 5 aastat huvitatud ilmalikust muusikast. Kirjutas tellimustöid (nt. 5 aastat järj est igal nädalal üks vaimulik kooriteos)
FRANK SINATRA GALA Frank Sinatra Gala kontsert on kummardus 20.sajandi ühele suuremale meelelahutajale, geniaalsele Frank Sinatrale. Frank Sinatra salvestas heliplaatidele umbes 1800 meloodiat ning on surematuks laulnud rohkem maailmahitte kui ükski teine vokalist ajaloos. Sinatra laulud ei ole kõigest juhuslikud meloodiad, vaid sümbolid ja neid on raske eraldada Sinatra häälest. Frank Sinatra ei ole vaid üks laulja või näitleja. Sinatra nimi on sümbol, mis tähistab tervet repertuaari, ajastut, elustiili. Ja muidugi häält. Kui noor Frank 1939.aasta kevadel oma esimese plaadi salvestas, ei oleks küll keegi võinud oletada et kõhnast, laiade kõrvadega noormehest saab juba paari aasta pärast iidol, kes tõukab troonilt isegi Ameerika popmuusika kuninga Bing Crosby. Veelgi enam et sellestsamast Itaalia verd noormehest küpseb filmistaar kes võidab Oscari, et temast kujuneb terve maailma üks omanäolisemai...
PEREKOND AMATI Amati, Stradivari ja Guarneri, kelle nimed on saanud peagu sünonüümseks sõnaga viiul, elasid ja töötasid Gremona Itaalias 16, 17 ja 18. sajandil. Nende tööd esindasid kõrgemaid kultuuri saavutusi ja kuntsliku pärandit. Nende teadmiste kogumit on edasi kandnud generatsioon kuntsnike, meistreid, teadlased, matemaatikud ja muusika intstrumentide tegijad renesansi aegsest Itaaliast. 16. sajandi kestel olid Itaalia põhilisteks keelpillide tootjateks Põhja-Itaalia linnad Gremona, Venezia, Bresika. Genova omas suurt mõju algsel viiuli arengul. Andrea Amati (sündinud enne 1511, suri 24. detsembril, 1577 aastal) Gremona linna elanik oli ilmselt viiuli ja selle perekonna algataja. Siiani vanim Andrea Amati poolt valmistatud keelpill pärineb aastast 1564, see oli osa ehitud pillidest ( üli detailne,
väljenduses. Areneb väga täiuslik mängutehnika. Sisuka temaatika asemel tihti kõla, traditsioonilise vormi asemel kõlajärgnevused. Eemaldumine wagneri paatosest ja juhtmotiivi tehnikast lavamuusikas. Eemaldumine funktsionaalharmooniast pentatoonilises või kirikulaadilises meloodikas. Kõla iseseisev väärtus ja loobumine dissonantsi lahendamisest. Kõrvalseptakordid iseseisvate kõladena mikstuurilaadsed kvardi-, kvindi- ja septiparalleelid. Täistoonhelirida. Primitiiv-rahvaste muusika, eriti jaava muusika mõju, mis sai Euroopas laialt tuntuks Pariisi maailmanäituses 1889. a. Muusikas interpreteeritakse heliefekte, mis millelegi vihjavad, otsivad varjundeid ega pea niivõrd oluliseks kindla vormi leidmist. Selle suuna tähtsamad esindajad: Claude Debussy (1862 1918) oli muusikas impressionismi koolkonna alusepanija. Teda paelusid enam helikõla efektid heli enda pärast (nagu maalikunstnikud huvitusid üksnes valgusest)
nii sõnalis- kui ka muusikalisi teoseid nii kodumaa kui välisautorite loomingust. Möödusid veel mõned aastad ja teoks sai uus patriootlik plaan teatri hoonele pandi nurgakivi, sel pidulikul sündmusel võttis sõna ka Smetana. ,,Tsehhide elu peitub muusikas", lausus ta. 1866 1874 oli Smetana ajutise teatri dirigendiks. 3) 1863. aastal pandi alus veel ühele kultuurilisele asutusele rajati kunsti, kirjanduse ja muusika ühing ,,Umelecka beseda". Organisatsioon hõlmas nii muusikuid, maalikunstnikke kui ka poeete ja kirjanikke. ühingu eesmärgiks sai rahvusliku kunsti arendamine ja populariseerimine. Ühing oli tugevaks toeks ka rahvusliku teatrikunsti arengule. Smetana ülesandeks oli muusikaosakonna töö juhendamine ja koordineerimine. kunsti osakonda esindas nimekas maalija Josef Manes. Siin kohtus helilooja ka Tsehhi silmapaistvaima poeedi, kirjaniku ja kriitiku
sulandas muusikasse poole rahvusmuusika rütme, meloodiakäände masurkad, valsid, poloneesid, prelüüdid, etüüdid, ekspromptid, ballaadid, 17 laulu klaverisonaadid, skertsod, 2konserti klaverile ja sümf orkestrile, sonaat tsellole ja klaverile Ferenc Liszt (1811-1886)ungari pianist looming seotud Ungari rahvusmuusika ning mustlasmuusika omapäraste rütmide ja meloodiatega lõu uue klaverimängustiili, klaveri kõla jõuliseks, värvikaks, jäädes poeetiliseks programmilise muusika pooldaja ja arendaja põhirõhm klaverimuusikal, sümf teostel. Ka improvisatsioonilisi teoseid uus zanr sümfooniline poeem (1osaline, tav sonaadi vormis, konkreetse sisuga) sümfoonia poeemid, ungari rapsoodid, konsertetüüdid, klaveripalad, 2sümfooniat klaveripalade tsüklid, 90 laulu ja romanssi reekviem, oratooriumid, kantaadid Franz Schubert (1797-1828) austria helilooja kooliõpetajaperes, elas sõprade juures, loomingu tähtsaim osa laulud
VARDO RUMESSEN SERGEI RAHMANINOVI (1. IV/20. III 1873 -- 28. III 1943) MUUSIKA PILTLIKKUSEST Etüüdpiltidest op 33 ja op 39 Kuidas sünnib helitöö? Kas kujuneb see helilooja peas pikema aja jooksul või on selle tekkimise põhjuseks hetkemeeleolu? Kuidas on see seotud helilooja mõtte ja tundemaailmaga ja mil määral väljendab see helilooja enda iseloomu? Või on selle aluseks välised tegurid, mis avaldavad oma mõju heliloojale täiesti sõltumatult tema tahtest ja väljendusviisist
Sonorism Sonorism on lähenemine muusikalisele kompositsioonile, mis fokuseerib karakteritele, kvaliteedile ja heli ehitusele. See rõhk helil on loomupäraselt ühendatud uute heli tüüpide otsimisega. Sonorism toetub instrumentidega eksperimenteerimisele, luues uuenduslikke mängimistehnikaid. Sonorism algatati 1960 aastatel arenenud uuest sädelevast muusikast. Sonorism ühendab jumaliku võlujõu ja spontaansuse müstilise võlu, valiku laiuse ja ulatusega. Ainult drakooniline võlu võrdub Sonorismiga mitmekesisuse ja jõu aspektist. Sonoristid võivad ära õppida iga loitsu igast loitsu nimekirjast, kaasa arvates raviva võlu. Sonoristid ei pea loitse aegsalt ette valmistama. Igal sonoristi poolt loodud loitsul on suuline komponent, mis võtab vormi laulmisest, skandeerimisest ja deklameerimisest. Selle tõttu ei saa sonoristid eales võtta Vaikset Loitsu ja on üldiselt halvatud vaiksetes alades. ...
Võru Kesklinna Kool Puhkpillid Robin Kendra 7a klass Sissejuhatus Vaskpuhkpillid Puupuhkpillid Kuidas tehtud Kokkuvõte Kasutatud allikad Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid, millel tekib heli, kui pilli resonaatortorus hakkab õhk võnkuma pillimängija huulte vibreerimisel. Nimetus "vaskpuhkpill" ei tähenda seda, et kõik vaskpuhkpillid on vasest. Puupuhkpillid Fagott Sümfooniaorkestri puupuhkpillide rühma neljas kõige madalamahäälsem pill. Fagoti kõla on natuke naljaka ja natuke naljaka maiguga. Fagotte valmistatake vahtrapuust Kuidas puhkpillid on tehtud Puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (vahel ka mõnest muust metallist). Selle põhjal, mis materjalist on puhkpill valmistatud, jagunevadki nad kahte rühma: puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid. Kokkuvõte Vaskpuhkpillid ...
docstxt/12109569441582.txt
Kui liitusid lauljad, suutsid nad mu vaimu äratada ning ma kuulasin uuesti huviga. Nende hääled olid väga selged ja tugevad ning nad suutsid selliselt vastu pidada kontserdi lõpuni. Kahjuks tekkis mul mõne aja möödudes jällegi tüdimus ning ma hakkasin ootama kontserdi lõppu. Aga kui ma jälgisin teisi kuulajaid, kellest enamuse moodustasid vanemad daamid ja härrad, siis nemad paistsid Hortuse muusikast väga huvitatud olema. Seega oleneb see väga inimesest endast, missugune muusika on talle meelt mööda ning kahjuks pean ma tunnistama, et mind isiklikult vanaaegne muusika eriti ei köida. Hortus Musicuse kontserdil käimist ma ei kahetse, sest sealt sain ma hea ettekujutuse 16.-17. sajandi muusikast, mida mul varem polnud. Kindlasti soovitan kõigil Hortuse kontsertidel käia, kellel vähegi tahtmist ja aega on ning keda vanaaegne muusika huvitab.
lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile iseloomilikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale, allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks.Esimesi oopereid nimetatigi muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.aastal Firenzes. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi J.Peri. Säilinud on Rinuccini ja Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette 1600.aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600
WOLFGANG AMADEUS MOZART 1756 - 1791 MUUSIKAÕPETUS Töö autor: Helle Reiljan Võru Järve Kool Töö pealkiri: W. A. Mozart Koolitaja: Evi Tarro Koht Koolielus: muusikaõpetus Kooliaste: III kooliaste Annotatsioon: Mozarti elukäigu lühitutvustus LAPSEPÕLV Sündis 27. Jaanuaril 1756. aastal Salzburgis 4-aastaselt hakkas õppima klavessiinimängu 6-aastaselt valdas meisterlikult klavessiinimängu tehnikat ja õppis omal käel mängima viiulit ja orelit. ESIMESED ESINEMISED 1762 kontsert Viinis 1763 3 aastat kestev kontsertreis Euroopas 1769 2 aastat kestev kontsertreis MUUSIKAÕPINGUD 1770 asus õppima Bolognasse tema õpetajaks oli kuulus Padre Martini Õpingud kestsid 2 aastat AUTASUD 14 aastaselt valiti Bologna akadeemia auliikmeks Paavst autasustas teda "Kuldkannuse ordeniga" ELUKÄIK 1772. aastal as...
a. III anne. II anne on ehk neist oluliseim, sest sisaldab peaaegu tervenisti Härma loodud laule – segakooridele väljatöötatud eesti rahvaviise nagu "Kui ma olin väiksekene", "Ei saa mitte vaiki olla", "Tule mulle, neitsikene", "Oh seda elu ja õnne", "Pidu hakkab", "Ehi veli, opi veli". Suuremas vormis on ta loonud kantaadi "Kalev ja Linda" ja rahvusliku laulumängu "Murueide tütar". Esimene on oratooriumi sarnane komponeeritud viies osas. Teine on näitelavaline melodraama, mille muusika on suuremalt osalt põimitud rahvaviiside sugemeist, esimene eesti muusikalavastuslik teos. Kasutatud kirjandus 1. Aavik, J. Eesti muusika ajalugu. Stockholm, 1965. 2. Eesti muusika biograafiline leksikon. Tln., Valgus, 1990. 3. Eesti muusika 1. kd. Tln., Eesti raamat, 1968. 4. Eesti Entsüklopeedia 3. kd. Tln., Valgus, 1988
Peamiselt oli ooperihelilooja. Loosung ,,Viva Verdi,, e. ,,Viva Vittorio Emanuelle , Re D Italia,, Tuntumad oopeid: ,,Nabucco,, saavutas üleeuroopalise tuntuse ,,Aida,,-kirjutatud egiptlaste tellimisel ,,Travita,, ,,Othello,, ,,Rigoletto,, ,,Maskiball, ,,Trubadum,, Reekviem(1874)kirjanik A. Manzani mälestuseks. RICHARD WAGNER(1813-1883) Saksa helilooja. Elu oli väga spontaalne. Armastas luksust ning laenas raha. Oli dirigent, ooperite autor ja luuleuuendaja, muusika teoreetik, kriitik, kirjanik ja poliitik. 1834 avaldas mõjuka artikli selle kohta, et sakslastel puudub oma ooper,,Saksa ooper,, 1876 avati tema algatusel uus ooperiteater ,,Byreuth,, Tema seisukohad: Ooper peab olema kunstiline tervik. Liberetto ja muusika peavad olema kirjutatud ühe ja sama inimese poolt. Leit motiv igal tegelasel, hõlbustab arusaamist. Orkestril on väga suur roll info edastamisel. Wagneri orkestrid on tavaliselt 4x koosseisud.(vaskpuhkpillid on tema arust väga tähtsal
ROMANTISM- Poliitiline olukord segane, kasvav linnastumine, viimane ühtne esteetiline ajastu ROMANTISMIS ESTEETIKA-rahvusliku enedeseteaduse tõus, üksikisik ja tema läbielamised, unistuste-ja fantaasiamaailma, müstika, kangelaslikkus, loodusihaldus, vastandus valgusajastule. ROMANTISMI MOTO- Mõistus võib eksida, tunded mitte iialgi ROMANTILINE MUUSIKA- alles jäid paljud senised vormid ja esitlus koosseisud. Vormide piirid jäid häguseks Esiplaanile tõusis meloodia Ilmaliku muusika osatähtsus kasvas. Huvi rahvamuusika ja vaenam kuntstimuusika vastu. Muusika kannab mingit kindlat süzeed. KÜSIMUSED JA VASTUSED 1)Mis on ooper? Muusikaline lavateos. Sisaldab avamängu, mis häälestab publiku. Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. Üsna viljakas
Billie Holiday elulugu Lapsepõlv Billie Holiday, sünnijärgselt Eleanora Fagan Gough, kaootiline elu algas Baltimores 7.aprillil, 1915. Laulja isa, Clarence Holiday, oli kuueteist aastane jazz-kitarrist ja bändzo mängija, kes hiljem kuulus Fletcher Hendersoni orkestrisse. Ta ei abiellunud kunagi lapse ema Sadie Faganiga ning jättis ta koos tütrega maha. Holiday ema oli samuti väga noor, kolmeteist aastane. Ema oskamatuse või hoolimatuse tõttu jäeti Billie tihti vanaema või sugulaste hoida. Paraku sugulased suhtusid temasse kui teenijasse. Billie saadeti kümneselt katolikku kooli1, sest tüdruk tunnistas üles, et teda on vägistatud. Kahe aasta pärast sai ta sealt välja tänu perekonna sõbrale. Olles kogenud mentaalseid kriise, kolis Billie koos oma emaga 1942. aastal New Jerseysse ja hiljem Brooklyni. Karjääri redel New Yorgis aitas Holiday oma ema majapidamistöödega, hiljem töötas lisa raha teenimiseks bordellis prostituudina. Selle...
Eesti Piirivalve 85. aastapäeva kontserti retsensioon Töö ülesanne: Avaldan arvamust kontserdi kohta, mida käisin kuulamas ning vaatamas 25. oktoobril Tallinna Rahvusraamatukogus ja mis oli pühendatud Eesti Piirivalve 85. aastapäeva auks. Sisu kokkuvõte: Kokku sai kuulda Piirivalve orkestri Big Bandi poolt 10 lugu, millest pooled olid esitatud koos solisti Eve Pärnsaluga. Esitatute hulgas mainiks ära Roosa Pantri, Pika Ingliska, Kurjuselaulu ning Okay, Alright, You Win' i. Enamus lugudest olid dzass- stiilis ja need olid suuremjaolt dirigent Siim Aimla enda aranzeeritud. Orkestris oli 12 puhkpilli, 2 elektrikitarri, ühed trummid ning dirigent ja solist. Orkestrist tooksin esile eriti Jaak Vasara trompetiga. Arvamus: Nautisin seda kontserti täiel rinnal. Algas dzassilikult, kuid lõpp meenutas juba vägagi rock'n'rolli. Kõige parem oli minu arvates Pikk Ingliska, mis algas väga mõnusalt sellise o...
On kirjutanud ka 4sümfooniat, millest tunda Beethoveni alget. Romantism: 19saj oli tuntute kultuste ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud erinevad instrumentaal väikevormid(soololaul, ooper), iseloomulik oli meloodilisus. Orkestri kooseis täienes vaskpuhkpillide ja löökpillidega, sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ja legendidest. Armastatuimaks seltskonnatantsuks sai valss. Uued muusika zanrid: sümfooniline poeem; programmiline süit; programmiline sümfoonia; operett. Heliloojad: Edvard Grieg; Franz Schubert; Felix Mendelssohn-Bartholdy; Ferenc Liszt; Fryderyk Chopin; Johannes Brahms; Jean Sibelius; Giuseppe Verdi; Modest Mussorgski; Niccolò Paganini; Richard Wagner; Robert Schumann; Kunstnikud: Theodore Gericault; Eugene Delacroix. Kirjanikud: Alexandre Dumas(vanem); Charles Dickens; George Byron; H de Palzac; Heinrich Heine; Victor Hugo
Vene romantika: Vene rahvuslik komponistide koolkond hakkas kujunema 18saj viimasel kolmandikul. Tolle aja looming on paratamatult Lääne mõju all, kuigi kasutasid oma teostes sageli rahvaviise. Venemaa esimesed konservatooriumid avati 1 Peterburis 1862 ning 2 Moskvas 1866. Paljud õppejõud olis Lääne-Euroopast. Ka esimesed Eesti profesionaalsed heliloojad saavad hariduse Peterburi konserv.(Miina Härma, Artur Kapp, Cyrillius Kreek, Rudolf Tobias). Võimas rühm: 19saj IIpoolel arenes Vene muusika rindkodades vastuseis kahe loomingulise suuna vahel: klassikalise lääne akademismi esindajad(kons. õppejõud) nägi vene loomingu tulevikku lääneeuroopa traditsioonide kopeerimises. Kuulusid noored vene rahvuslased, kes loobusid põhimõtteliselt akadeemilisest kõrgharidusest ja tegutsesid kutsetegevuse kõrvalt kompositsiooni alase enese harimisega. Sinna kuulusid : Mili Balakirev(dirigent, pianist, matemaatik); Aleksandr Borodin(meditsiinikeemik), Modest
Ferenc Liszt (1811-1886) Elu Kõikide aegade suurimaid klaverikunstnikke. Andekas helilooja, pedagoog, dirigent, muusika publitsist. Sündis saksakeelt kõnelevas Ungari piirkonnas. Isa tegeles harrastusmuusikuna. Koolis lisaainena prantsuse keelt. Alustas 9a pianistina. Õppis algul Viinis hiljem Pariisis. 1861 kolis Rooma, sinna ka jäi. Looming lõi uue klaverimängu stiili. Armastab esineda valitud publiku ees. Püüdis klaveril edasi andda selliseid varjundeid, mis meenutasid orkestri pille. Klaverikõla muutus enneolematult värvikaks ja jõuliseks. Kirjutas 3klaveripalade tsüklit
RICHARD WAGNER (1813 1883) Sündinud Leipzigis. Viie aastaselt läks elama Drendenisse. Seal hakkas tegelema muusika õpingutega. Ta töötas Riia Ooperiteatris. Mõnda aega elas ta Pariisis, sealt läks ta jälle Drendenisse. Wagner elas 25 aastat paguluses. Ta varjas ennast Liszti juures. Wagner abiellus Liszti tütrega. Asus elama Sveitsi. 1861. aastal tuli ta Saksamaale tagasi ning lõi seal oma ooperimaja. See teater on spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks. Kui Wagner suri hakati ooperimajas korraldama festivale. Wagner on pooldanud ühtset Saksa riiki
muusikatarbimisharjumusi. 1981. aastal alustas tegevust esimene muusikavideode kanal MTV, millegakaasnas otsustav pööre popmuusika turustamisel. Publikut ei ühendanud muusikas mitte enam idee vaid meelelahutus. 1982. aastal ilmus uus helikandja- CD uut formaati alahinnati, aga 1985. Aasta jõulude ajal osteti poed USA-s CD-dest tilgatumalt tühjaks. 1984. aastal ületas kassetimüügi kogusumma esmakordselt USA LP-de müügi Muusika tööstus üritas kriisist väljuda turu unifitseerimisega(üks maailm, üks muusika), mis tekitas vastureaktsioonina Hulgaliselt uusi suundumusi underground'is Muusika uued mastaabid: hiiglaslikud staadionikontserdid, sateliitsidega ülekanded üle kogu maailma. POP-heategevuse buum 80ndate teisel poolel Globaalse showbuisnessi ja popmuusika sümbioos(toote reklaamides muusika hitid jne.). Esimest korda 25 aasta jooksul oli aastane plaadimüügi käibe kasv negatiivne.
6 Part Beginners Guitar Course - Part One A FREE Mini Course Brought to You by Jamorama The Ultimate Guitar Learning Kit YOU HAVE CONFIRMED YOUR SUBSCRIPTION TO THE JAMORAMA NEWSLETTER AND THE FREE 6 PART GUITAR MINI COURSE! Hi there and welcome to Part One of the Beginners Mini- Course on Learning How to Play the Guitar. This mini- course gives you a taste of what's covered in Jamorama - The Ultimate Guitar Learning Kit! Ben Edwards - In this course you will learn powerful tips and skills to get you Creator of playing the guitar with the fluency and accuracy of a Jamorama professional, and by the end of it you will be able to play a full song by yourself. In my mini-course, this is what you'll learn: Part One--Introduction to the Guitar and How to Play Chords · Getting into Position...
6 Part Beginners Guitar Course - Part Three A FREE Mini Course Brought to You by Jamorama The Ultimate Guitar Learning Kit Hi there and welcome to Part Three of the Beginners Mini- Course on Learning How to Play the Guitar. This mini- course gives you a taste of what's covered in Jamorama - The Ultimate Guitar Learning Kit! In this course you will learn powerful tips and skills to get you playing the guitar with the fluency and accuracy of a Ben Edwards - professional, and by the end of it you will be able to play a full Creator of song by yourself. Jamorama This lesson continues on from lessons one and two. In lesson one you learnt how to start playing and how to play the chords A and D. In the second lesson you were shown how to read tab. This lesson will be similar to the second part of lesson two, however I plan ...
6 Part Beginners Guitar Course - Part Two A FREE Mini Course Brought to You by Jamorama The Ultimate Guitar Learning Kit Hi there and welcome to Part Two of the Beginners Mini- Course on Learning How to Play the Guitar. This mini- course gives you a taste of what's covered in Jamorama - The Ultimate Guitar Learning Kit! In this course you will learn powerful tips and skills to get you playing the guitar with the fluency and accuracy of a Ben Edwards - professional, and by the end of it you will be able to play a full Creator of song by yourself. Jamorama Guitar Lesson - How to Read Guitar Tablature TAB or tablature is the most common method of writing out music for the guitar. It is different from classical music notation in that; TAB uses ordinary numbers and keyboard characters as opposed to standard musical notat...
uuemat muusikat. Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester tegutseb 1987. aastast. Orkestris mängivad 9.12. klassi õpilased. Orkester annab aastas 56 täiskavaga kontserti, kus kõlavad nii klassikaline kui kaasaaegne orkestri- ja oratooriumirepertuaar ning eesti heliloojate looming. Dirigent ja laulja Risto Joost on õppinud koori-ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias ja täiendanud end Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid orkestreid nagu näiteks Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Noorteorkester, Põhjamaade Kammerorkester ning on seisnud dirigendina ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Rahvusmeeskoori ees. Alates sügisest 2006 on Risto Joost just Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Esimene neist on lõpetanud Georg Otsa
Kokku 26 ooperit. Hector Berlioz (1803-1869) 19saj tähtsamaid pr. Heliloojaid. Isa arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Õppis selgeks kitarri ja flöödi mängu ja 14 a lõi oma esimese teose. Isa soovil läks Pariisi meditsiini õppima. Kuid külastas teatrit sagedamini kui Ülikooli. 1826a astus Pariisi konservatooriumisse. Oli suur ooperihuviline. Ülikoolipäevil teenis elatist ooperikooris ja kitarritunde andes. Absoluutselt ei meeldinud Itaalia muusika. 1830a valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspiratsiooni allikas oli meeletu armastus inglise näitleja Harriet Smithsoni vastu. 17a anti talle noorte heliloojate ihaldatuim Rooma preemia, mis kindlustas 5ks a, millest 2esimest veetis Roomas, aasta pärast Pariisi naasmist abielluski Smithsoniga ja 9 a tegutses helilooja, dirigendi ja muusika kriitikuna. Järgmised 20 a veetis oma suurema aja kontsertturneedel Belgias, Saksamaal, Austrias, Inglismaal ja Venemaal
Grieg Sibelius 1843-1907 sündis Bergenis(seal ka suri). Esivanemad olid Sündis Hämeellinnas. 10a mängis juba päris hästi klaverit ja pärit Sotimaalt. Õppis selgeks klaverimängu. 1858-62 õppis samast ajast pärit esimesed kompositsiooni katsetused. 15a Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusika teooriat ja viiulitunde võtma. Õde mängis klaverit, vend tsellot. Tihti kompositsiooni. Loomingu algusetapis oli eeskujudeks musitseerisid koos oma lõbuks. 1885a alustas Helsinki Schumann ja Medelsshou. 1863-65 elas Taanis. 1867abiellus Ülikkols juuraõpinguid ja astus Helsinki Muusika oma nõo, laulja Nina Hagerupiga, kes oli talle instituuti(nüüd Sibeliuse akadeemia). Huvi muusika vastu inspiratsiooniallikaks paljude laulude loomisel
intervall All/ehitamine/ ülal All/ lahendus/ ülal Duur / moll < 4 suurend. kvart IV (#) VII III I Mollis kõrge 7. aste >5 -vähend. kvint (#)VII IV I III Mollis kõrge 7. aste >VII (#)VII II IV I I III Mollis kõrge 7. aste D7 dom. septakord V (#)VII II IV I I I III v.7- väike septim V IV - D:s.6/s.3 M:v.6/v.3 s.2-suur sekund IV V - D:v.3/v.6 M:s.3/s.6 D65- kvint-sekst (#)VII II IV V I I III V Lah. ül. noot sama D43 - derts-kvart II IV V (#)VII I III V I Lah. ül. noot üles D2 - sekund IV V (#)VII II III V I I Lah. ül. noot alla <2suurend. Sek. VI #VII V I HARM. MOLL >7 vähend. septim ...
Grave-raskelt Largo-laialt Lento-pikkamisi Andante-rahulikult käies Sostenuto-väljapeetult Moderato-mõõdukalt Allegro-rõõmsalt Vivace-elavalt Presto-väga kiirelt Molto-palju Poco a poco-vähehaaval Sempre-koguaeg Subito-järsku Accelerando-pikkamisi kiirenedes Piu mosso-liikuvamalt Ritenuto-viivitades Rallentando-aeglustades Meno mosso-aeglasemalt A tempo-eelnenud tempos Alla marcia-marsi rütmis Animato-hingestatult Cantabile-laulvalt Con moto-liikuvalt Dolce-õrnalt Espressivo-ilmekalt Giusto-parajalt Leggerio-kergelt Maestoso-majesteetlikult Pesante-raskelt Tenuto-väljapeetult Tranquillo-rahulikult
Georg Otsa kuulsus ja populaarsus oli sedavõrd suur, et 1959. aastal lavastati Moskvas Luzniki Keskstaadioni Spordipalees tema osavõtul "Tsirkusprintsess". Pärast kuulsat Mister X-i aariat tõusis publik üksmeelselt püsti... ja aplausitorm ei tahtnud lõppeda. [4; 2008, 03.02] Tõeliseks katsumuseks said lauljale 1974. ja 1975. aasta, kui raske progresseeruv haigus andis end üha järjekindlamalt tunda. Georg Otsa viimaseks tööks ,,Estonia" teatris oli ,,Don Giovanni" lavastus. Mozarti muusika oli talle väga lähedane ja läbis heleda niidina laulja kogu avara loomingu. Trotsides piinavat valu, viis ta temale omase põhjalikkusega läbi seadeproovid kuni esimese lavaproovini. Rohkemaks ei jätkunud enam jõudu ... [4; 2008, 03.02] "Georg Ots Anthology" on Eesti Raadio koostatud ja välja antud kuuest CDst koosnev kogumik Georg Otsa loominguga. Kogumiku põhirõhk on asetatud Otsa lavategevusele. Neljal ooperi- ja operetimuusika CD-l on nii stuudiovõtteid kui ka
6 Part Beginners Guitar Course - Part Five A FREE Mini Course Brought to You by Jamorama The Ultimate Guitar Learning Kit Hi there and welcome to Part Five of the Beginners Mini- Course on Learning How to Play the Guitar. This mini- course gives you a taste of what's covered in Jamorama - The Ultimate Guitar Learning Kit! In this course you will learn powerful tips and skills to get you playing the guitar with the fluency and accuracy of a Ben Edwards - professional, and by the end of it you will be able to play a full Creator of song by yourself. Jamorama The song 'The Midnight Special' uses predominantly the chords A and D, and at the end of the song you will need to play the chord G. You will notice that these are chords that you have already learned, so you should have no problems playing and changing b...
6 Part Beginners Guitar Course - Part Four A FREE Mini Course Brought to You by Jamorama The Ultimate Guitar Learning Kit Hi there and welcome to Part Four of the Beginners Mini- Course on Learning How to Play the Guitar. This mini- course gives you a taste of what's covered in Jamorama - The Ultimate Guitar Learning Kit! In this course you will learn powerful tips and skills to get you playing the guitar with the fluency and accuracy of a Ben Edwards - professional, and by the end of it you will be able to play a full Creator of song by yourself. Jamorama In today's lesson we have a lot to cover. We will be playing all of the chords that you have learned: A, D and G, and we will be trying a new strum with these chords. By now you should be able to play and change between these three chords. If you followed the lesson...
J6 Part Beginners Guitar Course - Part Six A FREE Mini Course Brought to You by Jamorama The Ultimate Guitar Learning Kit Hi there and welcome to Part Six of the Beginners Mini- Course on Learning How to Play the Guitar. This mini- course gives you a taste of what's covered in Jamorama - The Ultimate Guitar Learning Kit! In this course you will learn powerful tips and skills to get you playing the guitar with the fluency and accuracy of a Ben Edwards - professional, and by the end of it you will be able to play a full Creator of song by yourself. Jamorama There will be three parts to this lesson. First, I will show you another warm up pattern, then show you the song's lyrics and how the chords work with them, finally we will get you playing along with the band. This final part should be fun and easy as you have alre...
............................................................................................... 12 Karlheinz Stockhausen............................................................................................... 12 Impressionism Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi lõpu maalikunstist. Sõna ,,impressioon" tähendab muljet. Eelistatakse pastelseid toone, peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Nii nagu maalikunstis muutus värvilaikude poeesi omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Claude Debussy 1862-1918 Esimeseks impressionistlikuks heliloojaks peetakse prantsuse heliloojat Claude Debussy'd. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................
vahel sõlmiti leping et nad üldse mängida võiksid*saj esimesel poolel olid linnarahva meelelahutamiseks ja häiresignaalide andjaks linnas, *saj teisel poolel poolel oli nende ülesandeks aind märgusignaalide andmine, kuna Tallinna piiramise ajal muutus olukord keeruliseks. Hernhuutlaste usukäsitluse populaarsus: *vennastekoguduslaste lootust sisendava usukäsitluse ja lihtrahvaliku käitumisega võitsid nad peagi viletsuses vaevleva rahva poolehoiu. 18 saj ilmalik muusika: *selle saj teisel poolel puutusid eestlased ilmaliku muusikaga kokku hoopis rohkem kui enne seda. *Aadliringkondades- nii linnades kui ka mõisates- elavnes muusikaharrastus, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikuid palgati ka kodutele kontserditele *seltskondliku salongimuusika kõrval kanti ette ka laulumänge *talupoegadele õpetati pillimängi * mitmes mõisas olid talupoegade orkestrid *levis muusikaõpetus. Eesti esimesed pillikoorid: *19 saj keskpaiku tekkis Eestis kaks
ajaloost või olustikust. Väga harva kujutati stseene igapäevasest elust. Värvid olid dekoratiivsed, rikkalikud ja mõnikord lausa karjuvad. Kirjandus - Kreekas tekkinud ning sealt enamasti Rooma kirjanduse vahendusel Euroopasse levinud kirjandusliigid olid tragöödia, komöödia ja eepika ning lüürika. Kuulsaimad tragöödiate autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides, kuulsaim komöödiate autor oli aga Aristophanes. Muusika Antiikajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumal oli muusik. Seetõttu ümbritsesid valitsejad muusikuid erilise austusega. Iga antiikaja rahva muusikakultuur oli erinev. Egiptuses näiteks armastati suursugust ja rütmiga laulu, kreeklastele näis aga muusika kahofooniana. Muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Muusika oli tavaliselt ühehäälne ja rajanes pentatoonikal. Kreekas oli antiikmuusika täiuslikult arenenud ja kõik vabad kodanikud pidid muusikat õppima
tutvuda uute muusikasuundadega, mis teda tugevasti mõjutasid. I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpinguid jätkas 1919. a. Konservatooriumi lõputööks 1920. aastal oli 1. klaverisonaat, mille eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917, "Koit" 1918-1920). Heino Eller on üks eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. Sümfooniline poeem "Koit" ja sümfooniline pilt "Videvik" on eesti sümfoonilise muusika tähtteoseid. Üks mängitavamaid teoseid on "Kodumaine viis" tsüklist "5 pala keelpilliorkestrile". Heino Eller on kirjutanud 3 sümfooniat, 5 sümfoonilist poeemi ("Öö hüüded" 1921; "Viirastused" 1924), 3 sümfoonilist süiti, viiulikontserdi, sonaate viiulile, klaverile ja 29
EESTI MUUSIKA, RAADIO, TELEVISIOON. Merit Kaeramaa Helen Patsula 2008 Rõngu Keskkool Eesti muusika ajalugu Eellugu Eesti professionaalne muusika sündis XIX sajandi lõpul ja kujunes välja XX sajandi alguses. 1869. aastal Tartus toimunud esimene üldlaulupidu. 1896. aastal valminud Rudolf Tobiase avamäng "Julius Caesar" esimene sümfooniline teos eesti muusikas. XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed heliloojad. XIX ja XX sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond(Rudolf Tobiast ja Artur Kapp). 1908
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
Muusikaelamuse retsensioon muusikaõpetuses. Käisin 17.novembril 2007 Tallinna Linnahallis Gaston Leroux` romaanil põhinevat ,,Ooperifantoomi" vaatamas. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Chalice ja Tõnis Mägi. Tuntud nimedest osalesid veel Mikk Saar, Nele-Liis Vaiksoo, Andrus Vaarik, Kaire Vilgats, Egon Nuter, Meribel Müürsepp ja Tanja Mihhailova. Õhkkond muusikali eel Linnahallis oli pidulik, väljapeetud ja inimesi oli kohale tulnud palju. Minu ootused muusikalile olid kõrged ning selle avamäng ainult suurendas seda. Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra, laulutunde võtma Gerard Garrieri (Tõnis Mägi) juurde, kes oli senini olnud ooperimaja direktor. Kuid Garrier vallandati ning ooperimaja said endale Charlotte ning tema tuhvlialusest mees Alain Cholet (Andus Vaarik), ...
..............................................................13 6. Kasutatud kirjandus........................................................................14 7. Lisad..........................................................................................15 2 Sissejuhatus Franz Schubert oli lühinägelik, väikest kasvu, tagasihoidlik ja häbelik, armastas väga ema, isa, vendi ja õdesid. Juba lapsepõlves oli isa teda viinud suure muusika maailma- Haydni, Mozarti ja Beethoveni muusika oli Franzile suurimaks rõõmuks. Tema perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist. Kodus lauldi ja mängiti mitmesuguseid pille. Schubertil oli vanust ainult 11 aastat ja juba ta esines kirikukooris soolosoprani osas. Ei möödunud nädalat, mil kodus poleks korraldatud kontserte. Ta ei saanud oma eluajal peaaegu mitte mingisugust ametlikku tunnustust. 3 Franz Schuberti elu
sajandil. Ta sai tuntuks lavamuusika autorina ja tema kuulsaim teos ongi ballett "Giselle". Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Külaneiu Giselle'i rollis oli Dresdeni ooperi- ja balletiteatri priimabaleriin, mullu parimaks Vene baleriiniks tunnistatud Natalja Sologub. Krahv Alberti osas oli aga üks Moskva Suure teatri esitantsijaist Dmitri Gudanov. Lavastaja ning koreograafi osas oli Stanislav Feéo. Minu jaoks tegi kontserdi eriliseks vahepeal kõlava harfi muusika, kuna mulle väga meeldib harfi kõla ja tegelikult on mul isegi kahju, et seda muusikariista kontserdi jooksul nii vähe kasutati. Ballett oli kahes vaatuses. Esimese vaatuse helgele ja optimistlikule külameeleolule oli kontrastiks teise vaatuse müstiline ja dramaatiline atmosfäär, kus udulooridesse mähkunud metsas võimutsevad vilid- enne pulmi surnud noorte tütarlaste vaimud, kelle rituaalsetest tantsudest ei pääse elavana ükski inimhing
Arvestus Anu Umbleja 12.Märts.08 Häädemeeste Keskkool ARTUR KAPP SÜNDIS : 28.02.1878 Suure- Jaanis SURI: 28.02.1878 Suure- Jaanis ARTUR KAPI ELUKÄIK Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreli õpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaseltPeterburi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Rimski- Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja ...
............................................................................ 6 Kasutatud kirjandus................................................................................................6 2 Sissejuhatus Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Arvo Pärdi loomingut mängitakse kõikidel kontinentidel, tema teosed kõlavad sageli kaasaja muusika festivalidel. Pärdi muusika on siiras ja vahetu, see puudutab hingekeeli, mis on inimeste poolt tihti unarusse jäetud, mida ei tunta või pole julgetudki uurida. Tema muusika ülim lihtsus, muusikalise mõtte pidev puhastumine kõigest ülearusest, helikeele siirus kuulaja tajub teda lähedasena, omana. See on muusika, mis ei tunne keele- ega mandrite piire, see muusika on avatud hingega inimesele. Elulugu Arvo Pärt sündis 11. septembril 1935. aastal Paides. Kahe ja poole
Nii, nagu iga inimene on omanäoline, nii ka jazz muusiku helikõne on erinev. Iga ettekanne on ainukordne, ta sünnib antud hetkel. Improvisatsioonita ei oleks jazzi-jazz pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Koos improviseerides ei tea üks muusik, mida teine kavatseb. Kuid mängijaid ühendab harmoonia- ja rütmi taust ning sellele loovad nad erinevad meloodiaid (improvisatsioone), justkui omavahel vesteldes. Jazz- muusika toetub bluesi heliastmikule-milleks on tavalise duuri teisend, kus kasutatakse ainult III ja VII astme madaldusi. Madaldatud astmeid nimetatakse blue notes , mida võib tõlkida kui "kurvad noodid". Püütakse tabada ka veerandtooni, m is asub m adaldam ata ja madaldatud astme vahel. Selliseid helisid saab mängida puhk- ja keelpillidel ning laulda. Aafrika rahvamuusikas on see tavaline nähtus, kuid m eie kõrvale tundub see võõras, "mustalt" mängimisena.
Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 19541957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 19581967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (19581959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Aastal 1962
Muusika väljendusvahendid * Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid * Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel * Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit Meloodia * Laad on helikõrguste süsteem. Mazoor Minoor * Meloodia võib kõlada erinevates laadides * Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks * Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev * Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte Harmoonia * Dissonants - teravakõlaliste helide kooskõla * Konsonants - kokkusobivate helide kooskõla
Fantoom Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. "Fantoom" räägib mehest, kes on sunnitud elama muust maailmast eraldatuna, kuna tema nägu on ,,kole". Kui ta avab end oma elu armastusele, murrab naine ta südame. Kuna olin sellest lavastusest filmi juba varemgi näinud, tundus see kohe positiivse elamusena. Muusikali "Fantoom" lavastajaks on Liis Kolle. Minu arvates oli lavastaja töö tehtud väga nauditavalt. Ei olnud midagi ülearust ega millestki ei jäänud puudu. Muusikali ajal tekkis küll kahtlusi nähtu mõistmises, kuid see ei seganud sellest tervikliku pildi loomisel. Minule meeldis lavastajapoolne töö osatäitjate valimisel. Minu isiklikus arvamus on, et Chalice ja Hanna-Liina Võsa mängisid oma rolli väga hästi välja ning keegi teine ei oleks sobinud neid rolle parem...
saaks kohe asuda kirjutamisele. Sageli unustas ta isegi oma loodud laulud ja kuuldes neid kuskil ette kantavat, päris nende autori järgi. 6. Laulu edasiarendamine Schubert loomingus. Schuberti laulud moodustavad uue etapi laulu arengus. Laul rikastub tema loomingus uute väljendusvahenditega, muutub võrdõiguslikuks instrumentaalmuusika zanritega. Sisult kasvab laul võrratult mitmekülgsemaks ja realistlikumaks, suuteliseks edasi andma muusika kaudu kõige keerulisemaid probleeme, kõige sügavamaid elamusi. Schuberti laululoomingu aluseks on lihtne kupleelaul, mis oli Viini salongides vokaallüürika lemmikvormiks, kuid oli võetud otseselt rahvamuusikast. Selliseid laule leidub palju Schubert teoste hulgas, ka tema hilisemas loomingus, kus laulul on kirjeldav iseloom või selle sisuks on mingi püsiv, muutumatu meeleolu ("Kuhu" , "Teele" , "Hommikutevitus" , "Kannatamatus" tsüklist "Kaunis möldrineiu" jt.)
Sisukord: Esimene Eesti üldlaulupidu 1869 · Eeskujud Eesti üldlaulupeole.........................................................................................1 · Eesti üldlaulupeo mõtte areng........................................................................................2 · Muusikalised ettevalmistused.....................................................................................2-3 · Kohalikud ettevalmistused..........................................................................................3-4 · ,,Priiusepäeva" pühitsemine 26.märtsil 1869..............................................................4-5 · Pidurahvas Tartus...........................................................................................................5 · Kooride ,,Tuleproov" 17. juunil.....................................................................................6 · ...
Suur osa tema · Kirglikke puhanguid, poeesia, provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil lauludest on kirjutatud Goethe, romantilisi unistusi. 1810. a. Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. · 7-aastaselt valmisid tema Tuntud on klaveripalade tsükkel esimesed teosed Juba lapsepõlves avaldusid tal "Karneval", mis koosneb kümnest · Kaks kirge: muusika ja paralleelselt kirjanduslikud ja palast. kirjandus. muusikalised anded ning esialgu oli · Õppis Leipzigi ülikoolis raske valikut teha, millele pühenduda. õigusteadust. Elu lõpul vaevles
Peterburi konser-vatooriumis tromboon, Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming
Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli ...
Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristan ja Isolde (Wagner)Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. 10. septembril 1894 abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiive loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks
murdes aga Jõvi. Kultuuri ja muusikaelu algus. · XlX sajandi esimestel kümmnentitel harrastati mitmes paigas koorilaulu. Esimesed laulukoorid tekkisid kirikute juures või koolide baasil kus pastori tegemistest olenes koori tegevus. · Jõhvis sai koorilaulu viljelemise alguse kihelkonnakoolist,kus 1860. aastal asus tääle Joosep Siegfried Saar(pildil).Ta seadis tähtsale kohale noodiõpetuse ja nelja häälega laulmise MUUSIKA ELUST LÄHEMALT · 1907 aastal asutati Jõhvi Hariduse selts mis aga suleti 1913 aastal võimude poolt.Taastati uuesti 1918 aasta algul ning kandis uut nimetust Jõhvi Haridusseltsi Koor. Vanimaks seltsiks Jõhvis oli Jõhvi Laulu Selts. See oli Joosep Siegfried Saare poolt asutatud. · Jõhvis toimusid neljal korral Jõhvi laulu- ja muusikapäevad (aastatel 1926,1927 ja 1930,1932). See oli väga tulus ettevõttmine sest igakorraga kogunes aina enam rahvast
CARMINA BURANA "laulud Benediktbeuernist" (nimetus tuleneb Baieri kloostrist, kust nad 1803. aastal avastati) on kahtlemata märkimisväärseim ja mitmekesiseim meile teadaolev keskagsete ilmalike luuletuste kogu. See hõlmab salvavat satiiri, lõbusaid kevadlaule, armastus- ja joogilaule, kuid ka mõningaid vaimulikke laule kõik kirja pandud 119 allesjäänud pärgamendilehele (alguses oli neid kahtlemata rohkem). Suuremas osas olid laulud ladinakeelsed, kuid esineb ka näiteid keskaegsest saksa ja prantsuse keelest. Laulude päritolumaaks ei ole mitte ainult Saksamaa, vaid ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Väheste eranditega on laulude autorid teadmata ja enamikku tekstidest ei ole senini õnnestunud muudest allikatest leida. Nii on Carmina Burana vähemalt antud hetkel ainus omalaadne. Michel Hoffmanni, laulude saksakeelse tõlke autori abiga tegi Carl Orff valiku oma "maalilise kantaadi" jaoks, mis kanti esimest korda ette 8. juunil 193...
Ludwig van Beethoven, 1770-1827 Üldiselt: Kuulub Viini klassikute hulka, kuid ei ole nende põlvkonnakaaslane. Küpse loominguga alustas siis, kui teised Viini klassikud olid juba lõpetanud s.t. zanrid olid juba välja kujunenud. Olulised sotsiaalsed muutused, publik muutus õukond kodanlus. I periood, Bonn (1770-1792): sündis 1770. aasta detsembris, täpset kuupäeva pole teada. Arvatavasti flaami päritolu, kuigi juba mitmendat põlvkonda suguvõsa Bonnis. Isa ja vanaisa õukonnas muusikud. Taheti teha teist Mozartit, ei õnnestunud. Õpetajad: C. G. Neefe, tahtis Mozarti juurde õppima, ei õnnestunud tuli tagasi Viini, kuna ema haige. Temast sai perekonnapea isa alkohoolik, ema surnud. II periood, Viin (1792-1802): varase loomingu periood. Tahtis saada Haydni õpilaseks, oli seda umbes aasta kuni Haydni Londoni-reisini. Erilist sidet ei tekkinud, loomused liiga erinevad. Juba siis nähti neid kolme heliloojat lahutamatus seoses. Hakkasid...
Väljendid nagu ,, Erakorraliselt koomiline näitus.." , ,, Hirmus värviplätserdus..." , ,,Ogarus..." kirendasid mitmes artiklis. Publik külastas näitust ainult selleks, et nalja saada. Stiilinimetus oli küll algselt iroonilise varjundiga, kuid hiljem muutus see peagi üldkasutatavaks ning kaotas oma halvustava kõrvaltooni. 3 1. Muusikale iseloomulikud jooned Impressionistlik muusika, mis on päris Prantsusmaalt, keskendub hetke ilu nautimiseks. See kunstivool tõi muusikasse peened nüansid, värvivarjundid ning valguse ja varju mängu. Muusika pööras erilist tähelepanu orkestri ja instrumentide kõlavärvidele. Uudseid, seni kasutamata mänguvõtteid, hakati kasutama traditsioonilistel pillidel. Kõlavärvi tumedamaks muutmiseks tarvitati palju sordiine - esemed, mis asetatakse toru sisse heli tämbri ja tugevuse muutmiseks. Samuti kasutati tavatute pillide kooslusi
Romatism. 19. saj on mitmete Euroopa maade rahvuslikke koolkondade õitseaeg. Euroopa annab maailmale arvukart ajaloolisi suurkujusid igalt elualalt. Romantism vahetab välja klassitsismi. Romantismi moto: ,, Mõistus võib eksida, tunded ei iial". Romantism on tunnete kunst, millele olid iseloomulikud suured kontrastid, meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu kunst muutus inimesekeskseks. Aktiivselt hakati kasutama folkloori(muistendeid, eeposi jne). Muusikas unistati ja oldi ülitundlikud. Armastati ja samas põlati. Naeruvääristati hingelt tühiseid inimesi. Muusikas toimis voolav ja edasiviiv meloodia. Teemad on ulatuslikud ja põhjalike töötlustega. Vahel tundus, et meloodia ongi lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt edasi anda. Samas muutusid teosed vormiliselt vabaks. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju seda nimetatakse programmiliseks muusikaks. ...
RENESSANSS (14.-16. saj.) · Tekivad esimesed lauluvormid · kirikumuusika kõrvale tekkis ilmalik mitmehäälne laul. · Kodune musitseerimine · Kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, mida eritasid kirikukapellid. · Polüfoonia ajastu · Täiuslikemaks instrumendiks peeti inimhäält. · Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. · Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv. · Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia · Protestantlik kirikumuusika: Kiriku laul on koraal
· tugev kirikulaadide järelmõju · funktsionaal harmoonia · *koraalilik meloodia · perioodiliselt liigendatud meloodia · eelistati polüfooniat · eelistati homofooniat · fuuga, süit, motett, concerto crosso · sonaat, sümfoonia, kontsert · kiriklik eelistatud · ilmalik · muusika kandjaks kirik ja aadel · aadel ja kodanlus
Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1
Mis on ooper? Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfooniaorkestri saatel. Seal on ühendatud muusika (lauljad, orkestrandid), draama (näitlemine, kirjanduslik süzee), kujutav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused stseenid pildid
Sindi Gümnaasium ROMANTISM abimaterjal ROMANTIKUD RIIK HELILOOJAD KIRJANIKUD, LAVASTAJAD KUNSTNIKUD AUSTRIA Richard Strauss (helilooja, dirigent) Franz Grillparzer (kirjanik) Nikolaus Lenau (kirjanik) POOLA Fryderyk Chopin (helilooja) Aleksander Fredro (komöödiadramaturg) Zygmunt Krasinski (poeet) Adam Mickiewicz (poeet) Cyprian Norwid (poeet) ...
Vene muusika 20. sajandil 20. sajandil mõjutasid maailmas muusika arengut mitmed tegurid. Ära võiks siinkohal märkida: · Ameerika, Aafrika ja Idamaade kunst ja muusika · Sõjad ja revolutsioonid · Moodsa arhitektuuri saavutused 19. sajandil algasid muusikasse uute ideede otsingud. Eeskuju võeti siiski möödanikust. Nii iseloomustab 20. sajandi muusikat suuresti motoorne rütm, polüfoonilisus ja fuugavormi laialdane kasutamine, ka vanaaegsete tantsude taastulek muusikasse. Kirjutati palju lühioopereid ja ballette. Ka vene muusika polnud siinpuhul erandiks. Vene muusika selle ajastu kolm tuntumat heliloojat on: · Igor Stravinski
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
