Muusika eri ajajärkudes (1)

Muusika teke
Kaasajal on muusika tekke kohta püstitatud mitmeid erinevaid hüpoteese, kus võetakse aluseks andmed erinevate rahvaste rahvaloomingust ja muistenditest .
Darwin oletas, et kõige aluseks olid ürginimeste tugevaimad emotsioonid , nende hulgas armastus – loomulik sugutung, meeldida tahtmine. Darwini arvates eksisteeris nn. eelmuusika juba enne kõne arengut.
Stumpfi ja Bücheri arvates tekkis muusika tööprotsessis. Tööprotsessis tekkis rütm, millega kaasnev emotsionaalne pinge otsis väljendust rütmilistes hüüatustes. On ju vanades rahvalauludes aukohal just töölaulud.
Spenceri arvates pärineb muusika kõnest. Üks muusika tekkeviise võis olla erutatud emotsionaalne kõne, kus pinge kasvades jäid sõnad vähe- või mitte kõike ütlevaks ning vaimustunud inimene läks üle primitiivsele retsitatiivile (kõnelaulule).
Kõik need oletused on arvestatavad. Igal juhul omistati muusikale imepärast jõudu ja muusika oli tihedalt seotud igapäevaeluga ja rituaalidega. Muusikat käsitleti jumalate keelena.
Kõige varem arenes vokaalmuusika , seejärel löökpillid, puhkpillid ja viimasena keelpillid, sest nende valmistamine oli juba keerukam.
Vana maailm
Meie teadmised kaugete aegade muusikast on võrdlemisi ebamäärased. Me võime teha selle kohta vaid oletusi kalju- ning muude jooniste põhjal, mis kujutavad muusika ja tantsuga seotud rituaale. Samuti on allikaks arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillid . Nende kõla