Moskva - Venemaa süda (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Moskva - Venemaa süda

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Merilin Viigimäe MOSKVA ­ VENEMAA SÜDA Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 2 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 4 2. MOSKVA............................................................................................................................... 5 2.1 Moskva ajalugu.................................................................................................................6 2.1.1 Sergei Sobjanin.......................................................................................................... 7 3. Moskva Kreml.........................................................................................................................8 4. Punane väljak......................................................................................

Vene keel

26

docx

Vene keskaeg

Venemaa keskaeg Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni. Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud

Ajalugu

14

doc

Venemaa kesaeg

FLAJ. O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP) Lektor: Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool) Kordamisküsimused eksamiks 1. Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest

Ajalugu

42

docx

Vana-Venemaa ajalugu

 Vürst Vladimir ristiti Krimmist. Slavofiilid räägivad V eripärast, V ei kuulu Euroopasse sodornost (harmoonia eri klasside/kihtide vahel). Kui palju on V Euroopa? Historograafia lähtekoht (miks nt Ukraina on V osa) on see, et kroonikud on dünastilised. ,,Jutustus möödunud aegadest". Kroonikud seotud vürstide perekondadega, kui kõik lugesid ennast Rjurikute järglasteks. II Vana-V ajalugu: Moskva ametlik aj (Moskva vürstide) - Teised allikad, mille kaudu saab tervikpildi kokku panna. Leetopissid (tihti esmaavastaja järgi või mõne muu random asja, mitte otseselt seose vahel leetopissi sisuga): Nikon Stepennaja kniga Ivan Groznsi ajast. V ajaloolased: Tatistsev (1686-1705)- kirjutas mitmeköitelise V ajaloo. Tatistsevi päevik- teab asju mida meieni jõudnud kroonikates pole. Oli ajaloolane ning tegi oletusi ning järeldusi kuid mitte otseselt faktide.

Ajalugu

12

doc

Vene kultuur

Tema portreteerib oma rahvuskaaslasi nii: ,,Venelased on hingelised, sõbralikud, suuremeelsed, usaldavad ja julged inimesed. Neile on iseloomulikud elurõõm ja tagasihoidlikkus, ausus ja usu austamine. Nad on peaaegu ühtviisi aktiivsed ja inertsed, töökad ja laisad, peavad lugu autoriteedist ja on kindlad eneses, on keevalised ja tasakaalukad. Samas on neile omased distsiplineerimatus, ebapunktuaalsus ja korratus." Paiknemine ja kujunemine Maailma pindalalt suurim riik ­ Venemaa Föderatsioon ­ paikneb Ida- Euroopa ja Aasia territooriumil. Arvatakse, et V sajandil saabusid lääne poolt Venemaa praegusele territooriumile slaavi hõimud. Esimene slaavlaste riik tekkis neis paigus IX sajandil ja selle keskuseks sai Novgorod. Vene rahva hälliks peetakse Kiievi-Venet, kus IX­XI sajandil kujuneski välja vene rahvas. 988. aastal võeti Venemaal vastu ristiusk. XII sajandil sündis kaks tugevat riiki ­ Vladimiri- Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vabariik

Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile

23

doc

Kunsti ajalugu - 10. klass põhjalik konspekt

Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on tekkinud ka tänapäevane

Kunstiajalugu

63

doc

Eesti Varauusaeg

Kõik Liivimaa maahärrad (piiskopid, ordumeister) nad alluvad Saksa-Rooma keisrile, kes on kõige kõrgem läänihärra. Neil oli õigus käia Saksa-Rooma riigipäevadel. Side Saksa-Rooma keisririigiga on nõrk, sest on olemas tuhandeid muid keisririike ja teisi probleeme, millega tegeleda. Omavahel Liivimaal ollakse pidevalt konfliktis, toimuvad kodusõjad. Tänu oma geograafilisele asendile jäi Baltikum jätkuvalt oluliseks transiidimaaks Lääne- Euroopa ning Venemaa ja Leedu vahel. Naabruses tugevnesid Poola-Leedu ja Moskva suurvürstiriik, kes olid huvitatud oma mõju suurendamisest Baltikumis. Huvi Baltikumi vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. 1556-1557- Koadjuutirosõda ordu ja peapiiskopi vahel, mis andis tunnistust jätkuvatest lahkhelidest Liivimaal. Christoph von Mecklenburg- Riia peapiiskopi koadjuutor (1556-1563). Koadjuutor on inimene, kes on vaimulikus hierarhias teine peale peapiiskopit. Jasper von Münster- maamarssal (1551-1556)

Eesti varauusaeg

22

docx

EESTI KESKAEG

ajaloost. Tema avastas Eesti elanikkonna keskaegsetes linnades. Kogus selle teema kohta hulga materjale, mis ta Saksamaale kaasa võttis. "Saksa ja mittesaksa varauusaegses Tallinnas"?. Töötas läbi Taani hindamisraamatu - kogu Põhja-Eesti asutus. Publitseerinud ka allikaid. Ta ei olnud ajaloolasena korrektne, uskus oma hüpoteese. Manfred Hellmann 1912-1992 - õpilased on olnud Saksa ajaloolased, kes on Liivimaad uurinud Angermann - Johanseni viimane õpilane, tegeles Venemaa ajalooga, Hansa ajalooga. Õpetanud terve rea saksa ajaloolasid, kes Liivimaa vanema ajalooga tegelasid. Niitemaa 1917-1991 - sotsiaalajalugu ja kaubandusajalugu uurinud Herbert Ligi, Sulev Vahtre ja Enn Tarvel. Benninghoven - ajaloo standardteoste autor. Poole ajaloolased on ka andnud panuse Liivimaa ajaloo uurimisse, eriti Toruni ülikooli ajaloolased. 13.02.12 Keskaja Eesti ajalooallikad. Potentsiaalselt on allikas iga kaasaegne asi - tekst, ese, pilt, samamoodi nt keel, muutused,

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)