Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Molekulaar- ja rakubioloogia KT II (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on sigma faktori funktsioon?
  • Mis juhtub sigma faktoriga initsiatsiooni lõppedes?
  • Mis on peamine erinevus prokarüootse mRNA ja eukarüootse mRNA vahel?
  • Mis on TBP funktsioon initisiatsioonikompleksi tekkes?
  • Missugused TAFid on TBPga vahetus interaktsioonis?
  • Missugune TFII valk hüdrolüüsib ATPd ja mis protsessiga on tegu?
  • Kus toimub transkriptsioon?
  • Kus transkriptsioonifaktorid rakus paiknevad?
  • Mis on sidumissait?
  • Mille poolest ta a sarnaneb b erineb TATAbox-st?
  • Kuidas tuvastada transkriptsiooniregulaatorite märklaud geene?
  • Miks kasutatakse "heat-shock" geenide promootoreid?
  • Mida tähendab väljend "kasutades lacZ reporterina" ja mis analüüsimeetodiga on tegu?
  • Mis roll on histoondeatsetülaasidel HDAC ja mis funktsioon on histoonatsetülaasidel HAT?
  • Mis on nukleosoom?
  • Kuidas mõjutab kromatiini struktuur transkriptsiooni?
  • Mida siin tahetakse kas kaksiheeliksi mõju v?
  • Mis on kromatiini metüleerimise tähtsus?
  • Milleks kasutatakse FISH analüüsi?
  • Mis on MARide funktsioon?
  • Mida katalüüsib splaisosoom?
  • Missugused U snRNAd osalevad pre-mRNA splaisingu regulatsioonis?
  • Mis on GT-AG reegel?
  • Millest selline geeni versus mRNAde pikkuse erinevus on tingitud?
  • Mida näitab rakule antud ajahetkes iseloomulik mRNA tase?
  • Mis on RNA editing?
  • Mis ensüümid katalüüsivad protsessi RNA editing?
  • Mis vahe on inteiinil ja intronil?
  • Mis juhtub kui polüadenülatsiooni motiivis AAUAAA või RNAPolII CTD alas on mutatsioon?
  • Mis vahe on miRNAl ja siRNAl?
  • Missugused valgud selles osalevad?
  • Mis on genoom proteoom?
Vasakule Paremale
Molekulaar- ja rakubioloogia KT II #1 Molekulaar- ja rakubioloogia KT II #2 Molekulaar- ja rakubioloogia KT II #3 Molekulaar- ja rakubioloogia KT II #4 Molekulaar- ja rakubioloogia KT II #5 Molekulaar- ja rakubioloogia KT II #6 Molekulaar- ja rakubioloogia KT II #7 Molekulaar- ja rakubioloogia KT II #8 Molekulaar- ja rakubioloogia KT II #9 Molekulaar- ja rakubioloogia KT II #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 290 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mihkel Heinmaa Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
54
pdf

MOLEKULAARBIOLOOGIA ja RAKUBIOLOOGIA

1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud ­ madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.Entroopia muutus on

Molekulaar - ja rakubioloogia...
thumbnail
8
docx

Molekulaar- ja rakubioloogia KT I kordamisküsimused

Protein self-splicing ­ mehhanism, kus aktiivne valk saadakse pärast valgu autokatalüütilist modifitseerimist ­ lõigatakse välja osa järjestustest (intein) ja ligeeritakse ülejäänud valk kokku. II VALKUDE INTERAKTSIOONID 1. Ligand, sidumissait, afiinsus, dissotsatsioonikonstant. Ligand on valguga spetsiifiliselt interakteeruv molekul (polüpeptiid või mittevalguline). Ligandi seondumine toob märklaudvalgus esile konformatsioonilisi muutusi. Afiinsus on ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt. (ligandi siduv sait retseptoritel, substraati siduv sait ensüümidel, atiivsait ensüümidel) Dissotsiatsioonikonstant on happe tugevuse kvantitatiivne mõõt. Mida suurem on K a arvväärtus, seda rohkem hape dissotsieerub (laguneb ioonideks), st seda kangem on hape. 2

Molekulaar - ja rakubioloogia...
thumbnail
20
docx

Molekulaar- ja rakubioloogia konspekt

substraadina. Ribosoomi subühikute vahele jääb põhiline aktiivtsenter, mis moodustab tRNA'de sidumiskohad: · A-saiti seondub aminoatsüül-tRNA - paikneb nii väiksemal kui suuremal subühikul. · P-saiti seondub peptidüül-tRNA. · E-sait on deatsüleeritud tRNA spetsiifiline. TRANSKRIPTSIOON on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioon toimub eukarüootidel tuumas, prokarüootidel tsütoplasmas. Prokarüoodi transkriptsiooni initsiatsioon: RNA polümeraas seondub ühega paljudest spetsiifilistes tranksriptsiooni faktoritest (-faktor) moodustades holoensüümi. Saab seonduda promootor-piirkonnaga DNA'l. -35 ­ -10 regioon sisaldab prokarüootset promootorit.. Selles staadiumis DNA on kaksikheeliks. DNA põimub lahti üksikahelaks initsiatsiooni saidi lähedal. RNA-

Molekulaar - ja rakubioloogia...
thumbnail
38
pdf

Molekulaarbioloogia konspekt

See osa molekulaarbioloogiast on analoogiline anatoomiale, ainult et molekulaarbioloogia tegeleb molekulide ehitusega ja seega mikromaailmaga. Kovalentse keemilise sideme pikkus on keskmiselt 1,4 Å (ongströmi, 1 Å = 10-10 meetrit). Sellest piirist väiksemate suurustega molekulaarbioloogia reeglina ei tegele. Suuremad makromolekulide kompleksid on kuni 300 Å läbimõõduga, mis on enamasti molekulaarbioogia ülemine piir. Suuremate struktuuridega tegeleb juba rakubioloogia. Järelikult on molekulaarbioloogia dimensioon ühest kuni mõnesaja ongströmini ehk 10-10 - 3·10-8 meetrit. Mõned näited: kaheahelaline DNA ja kaheahelaline RNA, biheeliksi (kaksikspiraali) diameeter - 20 Å keskmine globulaarne valk, molekulmassiga 50 000 daltonit, diameeter - 50 Å bakteriaalne RNA polümeraas (koosneb neljast globulaarsest valgust) molekulmassiga 500 000 daltonit, dimensioonid 90x90x160 Å

Molekulaarbioloogia
thumbnail
94
docx

Rakubioloogia II

Valgusünteesi etapid eukarüoodi rakus. Transkriptsiooni algatamine, Cap-struktuuri lisamine,mRNA ahela pikendamine, splaissing, mRNA lõikamine, polüadenüleerimine, mRNA sünteesi lõpetamine, mRNA tuumast välja eksport, mRNA lagundamine, Valgusünteesi algatamine, Valgusünteesi lõpetamine, valkude kokkupakkimine, Valkude lagundamine Signaalide ülekanne rakkudes. Rakku saabuvate ja rakus levivate signaalide integreeritus. Intratsellulaarne retseptro molekul kinnitub retseptor valgule, edasi toimub signaali edasikanne intratsellulaarsete signaalvalkude kaudu, kuni signaal jõuab märklaud valguni ning toimub muutus metabolisimis, geeni ekspressioonis või raku kuju muutus ning liikumine Rakkude reageerimine väljast tulevatele signaalidele. Rakk jääb ellu,jaguneb, differentseerub või sureb Rakkudevahelise signaali ülekande viisid. Endokriinne signaliseerimine (hormooni sekreteerimine verre)Parakriinne signaliseerimine-

Rakubioloogia
thumbnail
8
docx

Molekulaarbioloogia II osa

laengud, aga nii c. pea kui tugevad laengud on ära lõigatud, siis kromatiini sidemed lõdvened, ja bio- d. molekulid saavad siis sinna ligi pugeda. 15. Milleks kasutatakse FISH analüüsi? a. FISH ­ fluorescence in situ hybridisation b. Kasutatakse erinevate DNA ja RNA järjestuste detekteerimiseks rakkudes ja kudedes. 16. Mis on MARide funktsioon? a. Iga kromosoom on üks DNA molekul, mis on pakitud nukleosoomidesse ja keeratud 30 b. nm kiududeks. Viimased kinnituvad valgumaatriksile spetsiifiliste järjestuste (MARide) c. abil. 17. Kuidas tuvastada transkriptsiooniregulaatorite märklaud gene? a. Footprinting. Märklaud geenid ei sisalda TATAboxi. 18. Miks kasutatakse "heat-shock" geenide promootoreid? a. Sidumine proksimaalse elemendi teatud järjestusele stimuleerib

Molekulaar - ja rakubioloogia...
thumbnail
8
doc

Molekulaarbioloogia teise KT vastused

­ introni 5' otsa lahtilõikamine, mille tagajärjel introni ees olev ekson lahutatakse ülejäänud mRNA järjestusest. Introni 5' ots keeratakse aasana tagasi ja ühendatakse introni sees olevasse kindlasse järjestusse nukleotiidiga A, mis asub 18-38 nukleotiidi introni algusest 3' suunas. 2 etap ­ introni 3' otsa lahtilõikamine, mille tulemusena intron vabaneb pre mRNA koosseisust. 3 etap ­ allesjäänud eksonite alad ühendatakse ligaaside abil ning tekib ainult eksonitest koosnev mRNA molekul. Intronid degradeeritakse. 36. U snRNAd osalevad pre-mRNA splaisingu regulatsioonis: 5 snRNPd: U1, U2, U4, U5, U6. 37. GT-AT reegel ­ on selline vaatlus, et kõik intronid DNAs algavad GT nukleotiitudega (guaniin, tümiin) ja lõppevad AG nukleotiitidega (adeniin, guaniin). Kui DNA on transkribeeritud RNAsse, intronid on eemaldatud RNAst mehaniismi abil, mis tunneb ära neid nukleotiitide alguseid ja lõppe ­ RNAs nad oleksid CU (tsütosiin, uratsiil) ja AC (adeniin, tsütosiin). 39

Molekulaar - ja rakubioloogia...
thumbnail
37
doc

Eksam molekulaarbioloogia

transkriptsioon ning sellest tulenevalt väheneb ka ribosoomide hulk antud tingimustel optimaalse tasemeni. Samuti on inhibeeritud DNA replikatsiooni initsiatsioon ning rakukesta komponentide ja fosfolipiidide biosüntees. Samas on aktiveeritud aminohapete biosüntees ning tõusnud translatsiooni täpsus. ppGpp süntees ppGpp-d sünteesitakse siis, kui rakus on aminohapete nälg, selle tulemusena seondub transleeriva ribosoomi aktseptorsaiti laadimata tRNA molekul. Translatsioon peatub ning aktiveerub ribosoomi 50S subühikuga seondunud RelA. RelA on (p)ppGpp süntetaas I. ppGpp mõjutab otseselt geeniekspressiooni, seda nii transkriptsiooni kui ka translatsiooni tasemel. Kaudselt on ppGpp olemasolust mõjutatud DNA sünteesi, rekombinatsiooni ja reparatsiooniga seotud protsessid. ppGpp mõju transkriptsioonile Stabiilse RNA (rRNA ja tRNA) geenide transkriptsioon on ppGpp poolt inhibeeritud. Aminohapete

Molekulaarbioloogia



Lisainfo

Valkna loetava aine teise tesi kordamisküsimuste vastused

Meedia

Kommentaarid (2)

on1on profiilipilt
on1on: Tänud! Oli abiks.
06:30 11-11-2012
noncan profiilipilt
noncan: väga hea konspekt
14:53 13-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun