Mis on keskaeg? - Keskaeg algas pärast Lääne-Rooma langust (476 a.) - Termin võeti kasutusele 15.sajandil - Vanasti arvati, et keskaeg on pime ja mahajäetud aeg. - Keskaeg on vana ja uue aja vahel. - Kesaeg oli tegelikult arenemise aeg. Sel ajal toimus arenemine kõigis valdkondades (haridus, kultuur, majandus, teadus, tehnika jne) - Keskaeg kestis aastast 476 1492. - Põhjalas algas keskaeg 13. sajandil mis kestis aastani 1558. - Mujal maailmas ei saa Euroopa keskaja mõistet kasutada. - Keskaeg jaguneb: * varakeskaeg - kuni 11. sajand * kõrgkeskaeg - 11 13 sajand *hiliskeskaeg - 14 15 sajand Töös rääkida igast ajast eraldi lähemalt. Sellest kuidas toimus Paavsti võimu suurenemine ja kaubanduse langus vahepeal.
Mis on keskaeg Kerly Saarkoppel 10A Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja.
Pime keskaeg Keskaeg algas Rooma riigi lagunemisega Lääne-Roomaks ja Bütsantsiks, 476. aastal. Nimetus- keskaeg, võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt. Keskaja lõpuks leotakse 15.sajandi lõppu, 16.sajandi algust. Keskaega iseloomustavad katoliiklus, feodalism, killustatusja uued maailmavaated. Keskaeg jagunes varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Üldiselt oli keskaeg suhteliselt stabiilne(ühed ja samad konfliktid, samad probleemid, samad küsimused). Kokkuvõtlikult oli keskaja areng mingi hetk lakanud, püsiv oli allakäik. Varakeskajal kujunes välja feodalism, kadus kauplemine rahaga, see asendus asjade vahetamisega. See soodustas naturaalmajanduse esilekerkimist. Feodaalidel olid oma pärisorjad, kes olid samas ka sõjamehed. Feodaalid olid ka ise sõjamehe staatusega, sõjas
1241 · Saarlased pidi tagasi astuma kat usku · Määratin kindlaks hinnuse suurus, selle tasumise kord, kirikukoormised · Kohtumõistmise kord Saarlased arvatavasti uuesti likvideerisid võõrvõimu, sest: 27.aug 1255 uus lpng saarlaste ja om vahel · Tagasi kat kirik usku · Kohustus osa võtta ordu sõjakäikudest kaitsesõja puhul 9) Vana-Liivim poliitiline ajalugu 14.saj 2: 40-47; 136-137; 155-166 (Eesti ajalugu kd 2 Eesti keskaeg, Trt 1937) 45: 43-50 (Eesti ajalugu. Kronoloogia, Sulev Vahtre, Tln 2007) 29.veeb 1304-Tartu leping e liiduleping Liivi ordu, Tartu ja Saare-Lääne piiskoppide(p), toomkapiitlite (tk), vasallide ja Harju-Viru(e Taani kuni Ee vasallide) vasallide vahel, mis suunatud Riia linna peapiiskopi (pp) ja Taani kuni vastu. Tagamõtted: · Ordu taotles tuge ja liitlasi võitluses Riia, Riia pp-ga ja püüdis ka ühendada maa jõudusid võitluseks välisvaenlaste vastu.
Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastupanuks rõhutati saksa volksgesichtes koloniaalmaad. Eestlaste-lätlaste vähe mainimine mitte etniline probleem vaid sotsiaalne. Baltisaksad leidsid, et keskaeg oli nende kuldaeg, kus nad olid iseseisvad. Vallutamist ei pidanud õigustama, sest tegu paganate ja metslastega. Kohtuvõitlustes (ordu vs piiskop) hoiti ordu poole, sest nemad oleks suutnud Venemaale vastu panna. See oleks lõpuks kaasa toonud ka ordu sekulariseerimise (nagu oli Preisimaal). 1558 aga oli katastroof. Olulised maa rajaja piiskop Albert, teine inimene suur ordujuht W.v. Plettenberg. Rahvuslik suund. Nt Jannau räägib juba vabaduse kaotusest, Merkel ka
II. KESKAEG Vana-Liivimaa Jüriöö ülestõus Eesti rahvastik ja majandusolud, linnad ja kaubandus 14.-16. sajandil Vana-Liivimaa sise-ja välispoliitika 14.-16. sajandil Katoliku kirik Eestis Usupuhastus ja selle tagajärjed 6. VANA-LIIVIMAA MAA JAGAMINE. Kohe muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik. Toetuda taheti seejuures eestlaste vanemaile, kelle jaoks see oli võimalikest soodsaim variant. Lühikeseks ajaks vaheriik loodigi.Wilhelmi tööd jätkas Aina munk Balduin. Ordu asjade sellise käiguga siiski ei leppinud ja korraldas 1233. aastal Toompeal veresauna paavsti vasallidele, kelle hulgas oli ka eestlasi. Tapeti umbes 100 vasalli, neist osa otse Toomkirik
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahvasterännet . Suur rahvas
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aasta 1453, kui valluta
Kõik kommentaarid