50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ester Jürgenson
Õppematerjali autor
MILLE POOLEST ON KASULIKUD PUUVILJAD SISUKORD : Üldiselt puuviljade kasulikkusest Must sõstrast Kirsist Astelpajust Banaanist PUUVILJADE KASULIKKUS : Puuviljad ja marjad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid lisaks sisaldavad palju vett ja kiudaineid Rasva sisaldavad nad vähe Pea kõik puuviljad on kasulikud neis on glükoosi ja fruktoosi MIKS NAUTIDA PÄEVAS VÄHEMALT 2 PORTSU PUU JA KÖÖGIVILJU ? Nad on täis vitamiine ja mineraale ning fütoühendeid Nad aitavad teil hoida tervislikku kehakaalu Nad on suurepäraseks kiudainete allikaks Nad aitavad vähendada südamehaiguste, rabanduse ja teatud vähiliikide riski Nad maitsevad imehästi ning valik on nii suur NÕUANDED : Puu ja juurviljad söö võimalusel alati koorega, kuna paljud toitained paiknevad
Minu töö on tehtud selleks, et lähemalt tutvuda toidukaupade sortimendiga, omadustega ja nende kasutamise võimalustega toiduvalmistamisel. See töö hästi sobib tudengitele ning inimestele, kellel on huvi marjade vastu. Referaat aitab mulle paremini orienteeruma marjades. 3 1. Mis on mari? Botaanilises keeles on mari paljuseemneline (harva üheseemneline) mitteavanev mahlakas vili, mille vahekest (mesokarp) ja sisekest (endokarp) on väga mahlased ja üksnes õhuke väliskest (eksokarp) moodustab tiheda kile. Ta võib tekkida mitmesuguse asetuse ja ehitusega sigimikust. Marjades asuvatel seemnetel on tihe seemnekest. Mari on jõhvikal, mustikal, sõstral, maavitsal, kartulil, maikellukesel jt. Luuvili (drupa) on harilikult üheseemneline vili, mille viljakate on kolmekihiline: seemet ümbritseb puitunud sisekest (nn. Luu e. Kivi), mida
Astelpajul on mitmeid kasulikke omadusi. Neist üheks olulisemaks on rohke vitamiinisisaldus. Ühes astelpaju marjas on C-vitamiini sama palju kui terves apelsinis. Kui hariliku astelpaju 100 g viljades on C-vitamiini ca 31 mg, siis mõnedes sortides on seda kuni 1600 mg. Astelpajus on palju E-vitamiini (8-15 mg 100 g kohta) (oluline rasvade ainevahetuses). Erilise tähtsusega on astelpajus kollased ja punased õlid. Nende raviomadused tehti kindlaks enam kui 1000 aastat tagasi. Astelpaju viljad sisaldavad: C-vitamiini 0,3% E-vitamiini 0,02% B-grupi vitamiine, Linool- ja linoleenhapet, Õli 4 7,4 % Happeid 2,7% Suhkruid, Pektiinaineid. Astelpaju on mitmekesine põllumajanduskultuur. Viljelemine väga keskkonnasäästlik. Suurem osa taimest on erinevatel viisidel kasutatav. Astelpaju marjadest ja seemnetest toodetakse tervislikku õli. Eestis on astelpajumari ja sellest valmistatud tooted üsna uudne asi. Kosutav astelpajumahl Astelpajumoos Terav astelpajukaste Mõnus astelpaju-tee
6 - 14% suhkruid, 0,1 - 0,6% happeid, mineraalaineid ja vitamiine. Väärtust tõstab kõrge kaaliumisisaldus (100 - 150 mg%). Viljade rohke pektiin- ja kestaine puhastavad organismi raskemetallidest, radioaktiivsetest ainetest. 100 g pirne annab keskmiselt 46 - 56 kcal energiat. Kuivainet on kodumaistes pirnides 15,5%. Pirni koor sisaldab parkaineid 22 160 mg%. Vitamiinide sisalduse poolest on pirn puuviljade seas tagasihoidloikuim. C-vitamiini on keskmiselt 8 mg%. Rohkem on pirnides B-rühma vitamiine. E-vitamiini on 0,4 0,5, K-vitamiini 0,8 mg%. 10. Ploomide toiteväärtus. Ploomid sisaldavad paljusid väärtuslikke toitaineid: - süsivesikuid, - mineraalsooli, - puuviljahappeid, - vitamiine, - pektiin- ja parkaineid. 11. Ploomide kasutamine toiduainetööstuses.
KAALIUM (kalium-potassium) SÖÖMISES Toit kui ilu saladus Parimad söögid piisava kaaliumi koguse saamiseks on värsked töötlemata toidud, sealhulgas liha, kala, köögiviljad (eriti kartulid), puuviljad (avokaadod, kuivatatud aprikoosid ja banaanid), tsitrusmahlad (näiteks apelsini mahl), meieri-ja täisteraviljatooted. Suurema osa kaaliumist, mida vajame, saame kätte süües mitmekesist toitu koos piisava piima, liha,
kasvuhormoonide taset, muudab reipaks, vähendab stressi, puhastab nahka ja parandab selle väljanägemist ning tarbimisel puudub ealine keeld. Infarpunasaun on tõhusaks tselluliidi lammutajaks. Saunaline põletab 30 - minutilise seansiga üle 600 kcal. Infrapunasauna ei soovita võtta nendel, kel südamega või nahaga probleeme, sarnaselt leilisauna puhul. Soolasaun Sool on rahvameditsiinis juba ammu tuntud oma erakordsete omaduste poolest. Soolaga ülehõõrumine saunas mõjub nahale kooriva hooldusena ja saunast väljudes tundub teie nahk tõeliselt siidisena. Soolase õhu sissehingamine mõjub aga profülaktilise hooldusena hingamisteedele. Kuna õhu temperatuur saunas on ligilähedane toatemperatuurile, võib ühekordne viibimine soolasaunas kesta isegi kuni 60 minutit. 3 Massaaz Masaazi eesmärk on: parandada inimese enesetunnet, turgutada immuunsussüsteemi,
Kasulikud toiduained Referaat Roland Raven K08A 2010 JOGURT Jogurt on harilikult maitsestatud, paks Hapupiimaliik. Sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivaineid. Jogurtit valmistatakse täispiimast piimhappebakterite puhaskultuuriga. Lisanditena kasutatakse rasvavaba piimapulbrit, Suhkrut, puuvilja ja marjasiirupeid, Mett jm. Idapoolseil Vahemeremail tuntakse jogurtit juba antiikajast. Indias peeti jogurtit jumalate joogiks, rahvameditsiinis on seda kasutatud ravimina unetuse ja vananemise vastu. Kosmeetikaski on naturaaljogurt tuntud näomaskina ja kortsude kõrvaldajana. Naturaalses jogurtis on rohkesti elavaid baktereid (ligikaudu miljon kuni miljard mikroobi ühes grammis), järelkuumutatud tootes aga mitte. Eestis valmistatakse järelpastöriseerimata jogurteid, mis
1 FÜÜSIKALISED TAASTUSRAVIVAHENDID 1.1 Saun Saun on olnud juba ammustest aegadest peale inimestele püha paik. Lisaks sellele, et seal käidi ennast pesemas, pakkus saun ka lõõgastust ning peagi avastati ka sauna mitmeid raviomadusi. Tänapäevalgi on saun tõhus stressiteraapiavahend ja paljude terviseprobleemide lahendaja. Sauna lõõgastav ja teraapilie mõju tuleneb sealsest parajast koormusest, mille annab kuumuse, vihtlemise ja jahutavate protseduuride koosmõju ning mida ei tohiks ei kiirustamise, ega ka peopidamisega ära nullida. On täheldatud, et regulaarselt saunas käivad inimesed haigestuvad külmetus- ja viirushaigustesse märksa harvemini kui need, kelle harjumuste hulka saunas käimine ei kuulu. Saun mõjub hästi pärast pingelisi eksameid, väsitavat tööpäeva või sportimist. Sõltumata sellest, kas kogetud raskused on füüsilist või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid