50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
125 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
riho purga
Õppematerjali autor
16), kui kuuli läbimõõt on 1,588 mm (1/16") ja survejõud 980 N(100 kgf), või teemantkoonusega, mille tipunurk on 120°, survejõud 580 N(60 kgf) või 1470 N (150 kgf), vastaval skaalal A, B või Cindikaatorkellal. Joonis 1.15. Rockwelli press. Joonis 1.16 Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil. Rockwelli pressil saab kõvadusarvu HR lugeda otse seadmel olevalt indikaatorilt 6. Indikaatoril on kaks skaalat - punane ehk B-skaala ja must ehk C-skaala. B-skaalat käsutatakse pehmete metallide (karastamata terased, värvilismetallid) katsetamisel teraskuuli abil. Summaarne survejõud F=100kgf (10 kgf eelkoormus + 90 kgf lõppkoormus) ehk 981 N. Kõvadusarv tähistatakse HRB. C-skaalal loetakse kõvadusarv HRC siis, kui indikaatoriks on teemantkoonus ja summaarne survejõud F = 10 + 140 = 150 kgf (1471 N). Seda skaalat rakendatakse karastatud teraste ja kõvade malmide katsetamisel. Väga kõvade materjalide (näiteks kõvasulamid), õhukeste kõvade pindkihtide (tsementiiditud ja
materjali voolavuspiir v · Vastavalt detaili vastutusrikkuse astmele võib selle tugevusvaru olla 2-10 Detaili lubatava minimaalne ristlõikepindala F · S- konstruktsiooni- S= [ ] elemendi ristlõike- pindala · F- antud konstruktsiooni- elemendile mõjuv jõud []-lubatav pinge [][]V METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Omaduste liigitus Füüsikalised omadused ( ): · tihedus, sulamistemperatuur, kõvadus, elastsus Mehaanilised omadused ( ): · tugevus, plastsus, sitkus Tehnoloogilised omadused ( ): · valatavus, deformeeritavus, lõiketöödeldavus, termotöödeldavus · jt. (keemilised, majanduslikud, esteetilised) METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Füüsikalised omadused tihedus () Tihedus , kg/m3 (g/cm3)
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Materjalitehnika instituut Materjalide mehaanilised omadused. Kõvadus. Aruanne MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 Töö eesmärgid · Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinelli, Rockwell ja Vickers) · Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. · Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust.
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: 1. Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). 2. Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Tö
Tallinna Tehnikaülikool jejeje Laboratoorne töö nr 2 Marterjalide mehaanilised omadused Kõvadus Tallinn 2011 TÖÖ NR 2 MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Kõvadus Töö eesmärgiks on leida sobivad meetodid erinevate materjalide kõvaduse määramiseks. Meetodid: Kõvaduse mõõtmine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8...29430 N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid, Cusulamid jne) materjalidel.
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine .......................................
Tõmbekatsed Töö eesmärk: -Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide- metallide, plastide ja komposiitmaterjalide- mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega; -Määrata katsetatavate materjalide võimalik kasutusala. Katsetamised tõmbele: 1.1- Pikikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Mureneb kiudude kohalt, kiud paiskuvad eemale. Pikenemist ei mõõda. Teeb ragisevat häält. Kasutamine: 1.2- Ristikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Väike pikenemine. Teeb ragisevat häält(klaaskiud). Kasutamine: 1
Kõvaduse määramine Vickersi meetodil 2. Materjalide aatomstruktuur Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuri-ühikuks igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite on aatom, mis koosneb positiivselt laetud kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. määramiseks. Materjali sisse surutakse Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga mille arv võrdub aatomnumbriga (järjenumbriga). 136°, jõuga 9,8…980 N (1…100 kgf). Vickersi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid