Merikotkas (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Merikotkas

Signe Vois KELA SÕ Merikotkas Kirjeldus Merikotkas ladinakeelse nimega Haliaeëtus albicilla on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eestis suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200–245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul

Eesti linnud

2

doc

Merikotkas

07.04.2010 Relika Viilas TA-08 Merikotkas Kirjeldus Merikotkas ladinakeelse nimega Haliaeëtus albicilla on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eestis suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200­245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul

Bioloogia

8

odt

Eestis elavad kotkad

pesakuhil võib olla ligi tonni raskune. Pesa hakkavad merikotkad kohendama juba kesktalvel, tuues pesale rohelisi männioksi. Täiskurn, 1­3 muna, on munetud enamasti märtsi teisel poolel. Haududa tuleb merikotkal vahetpidamata umbes 38 ööpäeva. Juuli alguses lennuvõimestub kõige sagedamini üks kuni kaks poega, kuid peaaegu igal aastal on parematel jahimaadel esinenud ka kolmepojalisi pesakondi. Levik ja arvukus Ilmselt on merikotkas Eesti põlisasukas. Esimesed kirjalikud teated Baltimaades kohatud merikotkaste kohta pärinevad 18. sajandi lõpuveerandist. 1815. aastal on merikotkast nimetatud Eestis, eriti Peipsi ääres, mitte kuigi haruldaseks linnuks. 19. sajandi linnuvaatlejate tähelepanekutele toetudes võiks merikotka tolleaegset arvukust hinnata vähemalt kolmekümnele paarile. Ilmne arvukuse langus algas 19. sajandi viimasest veerandist ja kulmineerus möödunud sajandi 60

Bioloogia

13

doc

Eesti kotkad

............................ Toitumine.......................... Pesitsemine............................... Levik..................................... Kokkuvõte............................................... Kasutatud kirjandus................................ Sissejuhatus Eestis leidub kuni 222 linnuliiki, millest 24 kuulub röövlindude hulka. Suurimaid ja võimsamaid röövlinde, kes tegutsevad päeval, kutsutakse kotkasteks. Eestis leidub kotkaid 6 liigist: merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas ja madukotkas. Must-toonekurg sarnaneb oma elupaiga valiku ning ohustatuse poolest kotkastega, mis tõttu aegajalt leiame materjali, kus käsitletakse teda koos kotkastega. ,,Kotka" nime kandavad linnud ei ole kõik lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja konnakotkad[1] Kotkas on olnud juba ammusest ajast loodurahva sümboliks. Kotkas sümboliseerib võimsust, jõudu, tarkust.

Bioloogia

10

doc

Röövlinnud

......................................................... 5 Linnuliikide kaitse .......................................................................................................................... 5 Röövlinnu liigid................................................................................................................................ 5 Kassikakk (Bubo bubo)................................................................................................................. 5 Merikotkas (Haliaetus albicilla)...................................................................................................... 6 Kaljukotkas (Aquila chrysatos).................................................................................................... 6 Kanakull (Accipiter gentilis)........................................................................................................... 6 Hiireviu (Buteo buteo)....................................................................

Bioloogia

11

doc

Kalakotkas

Pere toidu toob isaslind uksi, samal ajal kui emaslinnu ülesanne on järelkasvu toitmine (Tuvi 2002). Saagijahil käivad kalakotkad tavaliselt üksikult, kuid eriti headel saagialadel võib kohata mitmeid kalakotkaid koos saaki jahtimas. Toidu koostis. Kalakotka toidumenüü liigilise osatähtsuse ning kaalulise koosseisu uurimine on kullaltki keeruline. Saakkalade liigi määramiseks kasutatakse teatud nn võtmeluid, mis praagitakse kotka poolt toidust välja. Võtmeluude järgi on suhteliselt kerge maarata saagiks langenud kalaliiki ning vastavate näidiste abil ka isendi arvatavat suurust. Üheks selliseks osaks on kalade lõpusekambrit katvad luud: preopercula, opercula, subopercula ning interopercula, mis kokku moodustavad operculum'i. Seda kasutatakse karpkalalaste, lohelaste ning ahvenlaste määramiseks. Roovkalu saab sageli iseloomustada ka lõualuu järgi. Kala liigi ja suuruse määramiseks sobivad ka uimed ning saba.

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

11

docx

Kullilised - kotkas,kakk,toonekurg

talvitusaladele: Aafrikasse Sahara kõrbe lõunapiiri ja ekvaatori vahelisele alale, osa rändavad Lõuna-Aasiasse. Varakevadel märtsi teisel poolel võime aga must-toonekurge taas kohata Eestis. Eestis on must-toonekure arvukust hinnatud vaid 150...200 haudepaarile. Kuna ta on meil väga haruldane lind ja kujunenud loodusmälestusmärgiks, siis on ta asetatud kaitstavate linnuliikide I kategooriasse. 5 Kotkad Kaljukotkas Kaljukotkas on suur suhteliselt saleda kehaga röövlind. Kotka põhivärvuseks on pruun, vanalind on üleni pruun. Vanalinnu noka tüvik on kollane, alates ninasõõrmetest must. Jalad on alates jooksme algusest sulistunud, varbad on kollased, küüned mustad. Linnu saba ja tiibade tipmised hoosuled on üldtoonist tumedamad. Noorlind on tunduvalt kontrastsema värviga. Saba on hele, otsast tume, "pükste" sisepool ja kõhualune hele. Rinnal rohkesti heledaid sulgi. Nokk ja jalad tunduvalt heledamad vanalinnu omadest.

Bioloogia

52

odt

Keskkonna poliitika probleemülesanne suur-konnakotkas

ohustatust. Euroopas on haukaliste hukkumine elektriliinides peamisi surma põhjuseid (Keskkonnaministeerium. s.a.). 2.7 Looduslikud ohutegurid Looduslikke ohutegureid on mitmeid, kuid reaalset ohtu liigi püsima jäämisele pole. Soometsades on tulekahjud haruldased ning see ei ohusta pesapaikade hävimist. Kuna suur-konnakotka asustus on hõre pole liigiline konkurents väga suur. Pesapaikade pärast konkureeritakse suuremate kotkastega nagu merikotkas. Väikse- ja suure- konnakotka pesametsad on erinevad ning pesapaikade pärast konkurentsi ei toimu, kuid võimalikuks ohuks on hübridiseerimine. Toidu nimel konkurents toimub merikotka, väike- konnakotka ja hiireviu vahel, kahest viimasest linnust on suur-konnakotkas väiksem ning eelisolukorras. Peamiseks looduslikuks vaenlaseks on metsnugis, kes sööb linnu mune ning murrab poeg, kuid selle ohuteguri mõju on veel teadmata (Keskkonnaministeerium. s.a.). 2.8 Hübridiseerimine

Keskkonnapoliitika ja korraldus

Meedia

Kommentaarid (0)