Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

(0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis kaitseb silmi?
  • Miks osa inimesi ei erista värve?
  • Kuidas inimene kuuleb?
Uurimus
Meeleelundid
Inimesel on meeleelundeid kokku 6. Nendeks on nägemine, kuulmine , haistmine , maitsmine, kompimine ja lihastunnetus. Nende kaudu saab vast võtta otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga.
Kõige rohkem informatsiooni annab meile nägemine. Kuid ka kõigil teistel meeleelunditel on tähtis ülesanne. Kui kõik ülejäänud on samuti terved ja töökorras, saame me keskkonnast kõik vajaliku informatsiooni ja samuti saame ka säilitada kontakti keskkonnaga.
Selles uurimuses räägimegi meeleelunditest ning nende ülesannetest ja ehitusest.
Meeleelundite ülesanded
Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid .
Inimene võtab informatsiooni vastu:
  • Nägemise
  • Kuulmise
  • Haistmise
  • Maitsmise
  • Kompimise
  • Lihatunnetuse abil

Mis kaitseb silmi?
Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Koopad kaitsevad silmi külgedelt ja tagant. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed . Ripsmed takistavad tolmu ja teiste võõrosakeste silma sattumist. Silma kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisarvedelik. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi.
Silma ehitus
Miks me näeme lähedale ja kaugele?
K Joonis 2.
ui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale (Joonis 1.)
K Joonis 1.
ui vaadeldav ese asub kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale (Joonis 2.).
Silmaläätse kuju muutumine lähedale ja kaugele vaatamisel
Kujutise tekkimine võrkkestale
Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale.
Sarvkest -> Silmaava -> Lääts -> Klaaskeha -> Võrkkest
Võrkkestale tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise.
Värvide eristamine
Meie silmad eristavad värve tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, s.o punase, kollase ja sinise jaoks. Ülejäänud värvid kujunevad nende põhivärvuste segunemisel.
Lühi- ja kaugelenägevus
Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugele asuvaid esemed paistavad ähmasena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Sellisel juhul murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette.
Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on hägused. Nende silmalääts on kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem. Sellisel juhul tekib eseme kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevus on seotud inimese vanusega.
Oma nägemist saab parandada prillide abil.
Lühinägevus – kujutis tekib võrkkesta ette ja seetõttu peab kandma prille , millel on nõgus prilliklaas ehk miinusklaasidega prille.
Kaugelenägevus – kujutis tekib võrkkesta taha ning peab kandma prille, millel on kumer prilliklaas ehk plussklaasidega prille.
Miks osa inimesi ei erista värve?
On selliseid inimesi, kes ei erista värve, neid nimetatakse värvipimedateks ehk daltoonikuteks. Tavaliselt ei erista nad rohelist ja punast. See on pärilik ja esineb rohkem meestel kui naistel. See pole ka ravitav. Inimese värvilist nägemist ehk värvitaju kontrollitakse erinevate värvitabelite abil. Nendes on eri värvi ringid paigutatud nii, et need moodustavad kujutisi, mida normaalse nägemisega inimesed eristavad, värvipimedad aga mitte. Värvipimedad ei tohiks ka näiteks autot juhtida.
Värvitabelid
Kuidas inimene kuuleb ?
Inimesed kuulevad tänu kõrva olemasolule. Inimese kõrv on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundiks. Inimesel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult kolju sees, silmadest all ja taga pool.
Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ja nahast koosnev väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku.
http://mudelid.5dvision.ee/kuulmine/ Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma-> keskkõrva pisikesed luukesed -> tigu
Kõrv on ka tasakaaluelund. Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ( mõigus ja korikeses) ja vedelik (poolringekanalites), mis ärritavad meelerakke.
Kasutatud kirjandus

Puudub sissejuhatus.
5
Vasakule Paremale
 #1  #2  #3  #4  #5  #6  #7  #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ggertuu Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Maitsmine-nägemine
2
doc

Maitsmine, nägemine

korral näha ühtviisi selgel nii lähedal kui ka kaugel asuvaid asju. Kaugele vaatamisel ripslihas lõtv, lihast ja läätse ühendavad sidemed aga pingul ja tõmbavad läätse lamedaks. Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed lõdvenevad ja lääts kumerdub. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on vedelam, läätse taga sültjas moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suudab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt . Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Kepikesed ja kolvikesed võrkkesal võtavad vastu valgusärritusi. Kokku u 150miljonit kepikest ja 7 milj. Kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõigerohkem keskosas, äärealadel rohkem kepikesi. Pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda nim, kollatähniks. Nägemisteravus on seal kõige suurem

Bioloogia
Silmad
9
doc

Silmad

1 Sellest peatükist saad teada ,,Meeleeundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine.

Arstiteadus
Meeleelundid
24
pptx

Meeleelundid

MEELEELUNDID KOOSTAJA: KIRSTIN KARIS SILM Silma kaitsevad: Kulmud Ripsmed Silmalaud Silmakoobas Niisutav pisaravedelik SILMA SISEEHITUS Sarvkest - katab ja kaitseb silmamuna, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris ­ sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri

Bioloogia
Silm
2
doc

Silm

Lühinägevust põhjustab, kas liiga kumer sarvkest või silma lääts, või on silmamuna liiga pikergune. (- nõgus prilliklaas) Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged ja hägused. Kaugelenägevatel inimestel on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem. (+ kumer prilliklaas) (6) Kõrva ehitus. Erinevate osade ülesanded. Väliskõrv ­ selle moodustavad kõrvalest, kuulme käik ja see lõppeb trummikilega. kõrvalest ­ püüab kinni helisid ja annab inimesele teada, kust suunast heli tuleb kuulmekäigus asuvad karvakesed ja kõrvavaik, need püüavad kinni haigustekitajad trummikile ­ eraldav väliskõrva keskkõrvast, kaitseb igasuguste mikroobide ja muude sissetungijate eest ja annab helisid edasi. Keskkõrv ­ seal on kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus, nende ülesandeks on anda helid edasi sisekõrva ja võimendada neid

Bioloogia
SILM JA NÄGEMINE
17
ppt

SILM JA NÄGEMINE

SILM JA NÄGEMINE Silma kaitsevad Silmakoopad koljus ­ kaitse tagant ja külgedelt Kulmukarvad ­ kaitse vee ja higi eest Ripsmed ­ kaitse tolmu ja võõrkehade eest Silmalaud ­ kaitsevad silmamuna eestpoolt Pisaravedelik ­ niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest Silmalääts Pimetähn Klaaskeha Vikerkest Nägemisnärv Silmaava Sarvkest Võrkkest Kollatähn Ripskeha Valgekest Soonkest Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju.

Bioloogia
Mis on silm
2
docx

Mis on silm?

SILM Mis on silm ? Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma ? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma

Bioloogia
Haistmiselundid
3
odt

Haistmiselundid

Kordamine bioloogia kontrolltööks 21.jaanuar 2008 Tuuli Varik Bioloogia kordamisküsimused 1. Silma ehituse osad ja nende ülesanded Kõvakest katab ja kaitseb silmamuna Soonkest varustab silmarakke hapnikuga ja toitainetega,osaleb silma temp. Reguleerimisel Võrkkest sinna tekib kujutis Kollatähn moodustub terav pilt Pimetähn seal ühineb silmanärv võrkkestaga Nägemisnärv anda kujutise info ajule Klaaskehaaitab kaasa kujutise koondamisel Läätsaitab koondada kujutist võrkkestale Silmaava laseb silma valgust Vesivedelik aitab kaasa kujutise koondamisele Vikerkestannab silmale värvi,kaitseb silma liigse valguse eest

Bioloogia
Meeleelundid
3
doc

Meeleelundid

Meeleelundid 1. Mis on meeleelundid? Vastus: Meeleelundid on elundid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni. 2. Silma ehitus. Joonis. Silma osade ehituslikud iseärasused ja ülesanded (joon lk 95) Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri läätsele Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajusse Klaa

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun