Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

McQuail "Massikommunikatsiooniteooria" (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest sõltub meedia tähtsus ühiskonnas ?
  • Mida kellele millise kanali kaudu ja missuguse mõjuga?
  • Kes kontrollib meediat ja kellehuvides?
  • Kelle versiooni maailmast sotsiaalset reaalsust esitatakse?
  • Kui efektiivne on meedia valitud eesmärkide saavutamisel?
  • Kuidas on korraldatud juurdepääs meediale?
Vasakule Paremale
McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #1 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #2 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #3 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #4 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #5 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #6 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #7 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #8 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #9 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #10 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #11 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #12 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #13 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #14 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #15 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #16 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #17 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #18 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #19 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #20 McQuail-Massikommunikatsiooniteooria- #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 147 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tesi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
36
docx

McQuail Massikommunikatsiooniteoo ria raamat

Tulevikku vaatava ja modernse ajastu vaim oli aluseks ka kolmandale massikommunikatsiooni puudutavale ideedekogumile ­ et meedia on potentsiaalne vahend avalikkuse valgustamiseks, teadmiste täiendamiseks ning uut institutsioonide, universaalse koolituse , avalike raamatukogude ja .rahva hariduse edendamiseks .Meediat süüdistatakse ja temalt oodatakse suuremat panust ühiskonna valupunktide lahendamisse .Algselt tähendas mass lihtsaid inimesi, keda nähti harimatutena, korratute, isegi vägivaldsetena Massiline toetus, massiliikumine, massikäitumine ­ tähistavad suurt hulka koos tegutsevaid inimesi, .kuid on positiivse varjundiga .Massi on defineeritud kui kogumit, milles individuaalsus kaob :Massikommunikatsiooni protsess Laialdane levik ja vastuvõtt - Ühepoolne teadetevool - Asümmeetriline suhe - Impersonaalsus ja anonüümsus - Kalkuleeriv ja turunduslik suhe -

Massikommunikatsiooni ajalugu
thumbnail
11
doc

Meedia ,massikommunikatsioon

rajajad. Mssikommunikatsioon on üks paljudest sotsiaalteaduste valdkondadest ja ainult üks osa laialdasest inimkommunikatsiooni uurimisest. Uuritakse massikommunikatsiooni mõju. Massikommunikatsiooni uurimuse rajajad: Lasswell ­ tegeles propagandaga , sisuanalüüsiga , Lippmann ­ publiku arvamus, Lazarsfeld ­ meedia mõjude uurimus, raadio analüüs, Hovland ­ veenimine, grupi mõju, Katz ­ auditoorium kui sot. võrgustikud, meedia mõju, Blumer ­ mass, rahvahulk, rühm, avalikkus, Lewin ­ psühholoogia, grupidünamika, Stanton ­ telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klassikaliste suundade lähtekohad : teadusmetodoloogia ­ positivism, psühholoogia ­ biheiviorism / instinktide teooria. Algsed lähenemised meedia mõjule. Meedia mõjude arengut võib nimetada loomulikuks ajalooks, sest arengut on tugevasti mõjutanud aja ja koha tingimused. Võib nimetada neli arenguetappi: 1. kõikvõimas meedia ­ usuti,

Reklaam ja imagoloogia
thumbnail
56
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik ­ Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) ­ logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg ­ 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

on. Maailmataju käsitleb teadvuse olemuse ja Universumi olemuse vahekorda. Näiteks Universumi füüsikaline olemus seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas. On olemas kaks peamist põhjust arvata, et miks Universumit ei ole tegelikult olemas. Esiteks on see, et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele ( nii nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele ). Näiteks mis on aeg, ruum või mass? Ja teiseks on see, et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest. See näitab seda, et aega tegelikult ei eksisteeri. Kogu aeg eksisteerib korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib. Kogu aeg sarnaneb videomagne- tofoni kassetile salvestatud kujutisega. Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda, et kõik, mida me elu jooksul näeme ja kogeme, on tegelikult illusioon, mida pole olemas. See

Teadus
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

on. Maailmataju käsitleb teadvuse olemuse ja Universumi olemuse vahekorda. Näiteks Universumi füüsikaline olemus seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas. On olemas kaks peamist põhjust arvata, et miks Universumit ei ole tegelikult olemas. Esiteks on see, et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele ( nii nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele ). Näiteks mis on aeg, ruum või mass? Ja teiseks on see, et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest. See näitab seda, et aega tegelikult ei eksisteeri. Kogu aeg eksisteerib korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib. Kogu aeg sarnaneb videomagne- tofoni kassetile salvestatud kujutisega. Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda, et kõik, mida me elu jooksul näeme ja kogeme, on tegelikult illusioon, mida pole olemas. See

Üldpsühholoogia



Lisainfo

KT kordamisküsimused

Kommentaarid (2)

Urmas.Peterson profiilipilt
URMAS ANDERSEN: Tundub esmapilgul päris põhjalik materjal - nagu McQuaili enese koostatud!
20:12 06-11-2012
gerdarentel profiilipilt
gerdarentel: hea töö
18:25 09-01-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun