Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mat. labori aruanne (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Mat-labori aruanne #1 Mat-labori aruanne #2 Mat-labori aruanne #3 Mat-labori aruanne #4 Mat-labori aruanne #5 Mat-labori aruanne #6 Mat-labori aruanne #7 Mat-labori aruanne #8 Mat-labori aruanne #9 Mat-labori aruanne #10 Mat-labori aruanne #11 Mat-labori aruanne #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ets007 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

Ehitusmaterjalide labori aruanne

Ehitusmaterjalide labori aruanne Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Õppejõud: lektor Sirle Künnapas 2011 Töö nr 1. Materjalide tiheduse, näivtiheduse ja tühiklikkuse määramine. 1.Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 1.Töö ülesanne Antud proovikehade tiheduse määramine. 2.Töö käik · Mõõdan proovikehad · Kaalun proovikehad · Arvutan nende põhjal proovikeha mahu ja tiheduse (kasutan tiheduse arvutamiseks valemit Yo=G/Vo x 1000 ),G=proovikeha mass õhus (g ), Vo =proovikeha maht (cm3) 3. Saadud tulemused. Materjal Proovik i Proovik eha Proovik Proovi ninemtu ehamõõt maht eha keha nr. s med cm3 mass g Tihedus Yo kg/m3 a b c 7547,

Ehitusmaterjalid
thumbnail
15
doc

Ehitusmaterjalide laboriaruanne

TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 ­ proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks on 0,1 mm. Siin kasutasin valemeid: V=a*b*h ja V=*r2*h Proovikeha mass õhus G määratakse kaalumise teel. Töö tulemuste vormistamine Proovikeha Materjli Proovikeha Proovikeha Proovikeha Tihedus nr

Ehitusmaterjalid
thumbnail
3
doc

Labori aruanne

Laboriaruanne Õppeaines: AUTODE HOOLDEJAAMAD JA SEADMED Transporditeaduskond Õpperühm: AT-52 Üliõpilased: Juhendaja: Lekt. Marko Jets Tallinn 2008 Mootori ja jõuülekande hooldus Sõiduki andmed Mark Toyota Mudel Avensis Mootor 2,0 TDI Kütus Diisli kütus Aasta 1998 Vedav sild Esirataste vedu Ülesanded hooldusel · Seadiste töö kontroll · Üldine visuaalne kontroll · Perioodiline vahetus · Pingutusmomentide kontroll · Tehniliste vedelike ja määrdeainete taseme kontroll Mootori hooldus Töö Märkused Mootori õli lekete kontroll Ei esinenud lekkeid Mootori õli vahetu

Autode hooldus
thumbnail
44
docx

LAB aruanne

SISUKORD 1.VOLTMEETRI KALIIBRIMINE..........................................................................................2 2.ERITAKISTUS......................................................................................................................6 3.VOOLUALLIKA KASUTEGUR........................................................................................11 4.VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS..........................................17 1. VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasut

Füüsika praktikum
thumbnail
11
doc

Füüsika II labori aruanne

FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid-Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused-Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaoti

Füüsika II
thumbnail
3
pdf

Servomootor Aruanne

kaudselt). Programm mõõdab potentsiomeetri pinget ning muudab vastavalt sellele mootori asendit. Kõrgeimale pingele vastab 11 % ja madalaimale pingele vastab 3 %. Mõõtes konkreetses väärtuses Dudy Cycle-le vastavat pinget, arvutame välja selle muutumise sirge ning lahendame võrrandit kasutades ülesande. Koostame programmi, mis pöörab servo ühest äärest (3 %) teise (11%), teeb pausi 1 s ning pöörab tagasi. Kokkuvõte Labor sai läbi viidud suuremate probleemideta. Saime teada servomootori talitlusest ning õppisime neid oma soovi kohaselt liigutama. 3

Konstruktsiooni elemendid
thumbnail
8
docx

Amplituudmodulaator aruanne

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: Amplituudmodulaator ARUANNE Täitjad Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 4.11.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Punktis 1 skitseeritud väljundsignaali kuju. Joonis 1. Väljundsignaal. Emax=233mV Emin=76mV =0.508 2. Punkti 2 andmete põhjal modulaatori väljundsignaali spektri kuju( spektrijoonte sagedus ja ampli

Infoedastusseadmed
thumbnail
24
xlsx

Tiheduse määramine

Mõõtmed[mm] Jrk nr Materjali nimetus a a_kesk b b_kesk 164 44 1 Poorbetoon 1 163 163.3 45 44.7 163 45 101 101 2 Poorbetoon 2 101 101 101 101 101 101 41 90 3 Mullklaas 42 41.3 92 91.3 41 92 100 98 4 Saepurubetoon 100 99.7 97 96 99 93 49 150 5 EPS1 50 49.

Ehitus



Lisainfo

arvutused ja tehted

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun