Martin Luther | Ajalugu -

9

doc

Referaat "Reformaatsioon" ;

puhastamist, kuid kirik osutus võimetuks seda tegema. Paavstid ja piiskopid vajasid väga palju raha sõjaväe ülalpidamiseks, sõdades osalemiseks, kirikute ehitamiseks, nende sisustamiseks jne., mille tulemusena lisaks kirikukümnisele mõeldi välja uusi makse. Ajastu vaimset palet mõjutasid suurel määral humanism ja renessanss. Humanism tugevdas rahvuslikku ühtekuuluvust, saksa keelt ja saksa õigust. Saksamaa usupuhastuse tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajajaks sai Martin Luther (1483-1546). Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast saama seadusetundja. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Sarnaselt teiste omaaegsetega kujundas Lutheri usku võimas keskaegne rooma-katoliku kirik. Noore mehena oli ta sügavalt mõjutatud kiriku pihiõpetusest. Pattude pihtimisel preestrile

Ajalugu

10

docx

Martin Lutheri panus kooli ajalukku

Tartu Ülikool Haridusteaduskond Martin Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2012 Sissejuhatus Valisin antud teema, kuna varasemalt olen õppinud teoloogiat ning Martin Luther on tuntud teoloog, kuid tundus väga huvipakkuv teema, milles saan uurida Martin Lutherit koolikorralduslikust vaatepunktist. Soovin teada saada, kuidas on Luther mõjutanud koolikorraldust ning kas tema mõjusid on ka eesti kultuuris. Loomulikult mõistmaks tema ideoloogia põhijooni tuleb uurida tema enese elu. Lutheril on teatav arusaam elust ning tänu sellele võib teda pidada uusaegse maailma ja vaimu isaks. Ta külvas ideid ning tema reformatsioon polnudki ehk nii suurejooneline ega kiire, kuid see sütitas ja levitas ideid. Usun, et tema enda kooliaeg ja eluolu on tähtsal kohal mõistmaks tema reformeerimispüüdeid ja tema alustatud ideesid.

Pedagoogika alused

9

doc

Kooli ajalugu ja tänapäev

Mõjutatud ka PROTESTANTLIKUST liikumisest, mille kohaselt inimesed on oma patus absoluutselt võrdsed Jumala ees. Hariduses saab valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine. (Comenius). Praktilise tegevuse vastandamine jutustavale meetodile (Bacon) Õpetajast saab absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju REFORMATSIOON - Usupuhastusliikumine 16. sajandi Euroopas. Sai alguse 1517.a. Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) eestvõttel. Martin Luther (1483-1546) 1483 - sünd. Eislebenis 1505 - mungana Erfurtis 1512 teoloogiadoktor Wittenbergis 1517 - 95 teesi 1534 - saksa k. piiblitõlge 1546 - surn. Eislebenis Reformatsiooni põhiseisukoht: Inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas SELLEKS OLI TARVIS: Emakeelset jumalateenistust. Emakeelset piiblit. Lugemisoskust. Piiblitõlked: M

Pedagoogika alused

68

pdf

VARAUUSAEG

hankimiskoha ja emamaal toodetud kaupade turuna. Kommunikatsioon Varauusaeg tõi kaasa maailma senisest märgatavama avanemise: maadeavastused muutsid oluliselt maailmapilti; liiklemisolude paranemine, postiteenistuse rajamine ning meedia teke suurendas informatsiooni edastamist ja tarbimist. Enamusele eurooplastest jäid kõik need muutused siiski tarbetuks või kasutamatuks. Kirjaliku meedia tarbimist piiras kirjaoskamatus. Kuigi Martin Behaim valmistas juba 1492. aastal esimese gloobuse, oli inimeste valdavas ettekujutuses maailm ikkagi veel kettakujuline. Ettekujutust maakerast lausa naeruvääristati, sest see eeldanuks, et lõunapoolkera inimesed peaksid kogu aeg käima pea alaspidi. Endiselt usuti Euroopas, et Indias on inimesed koerapeaga, Liibüas aga üldse ilma peata, kuna nina, silmad ja suu asuvad keha ülaosas. Sitsiillased olla aga nii suurte kõrvadega, et saavat kasutada kõrvalesti lausa keha katmiseks.

Ajalugu

35

doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu