Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Marjakultuurid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Nimi
Iseloomustus
Kasvunõuded
Muld , seemned
Külv
Hooldus
Koristamine
Aedmaasikas

  • Mitme aastane
  • Roosõieline
  • Hästi arenenud narmasjuurestik (kuni 25cm)
  • Mari ehk maasikas on lihakas koguvili
  • Osaviljadeks on pähklikesed (igas selles on seeme )
  • Puudub sügavpuhkus
  • Tavaliselt marjad valmivad juulis
  • Võsundid kasvavad peale saagi valmimist
  • Tahab täisvalgust või poolvarju
  • Ei talu seisvat vett
  • Ei vaja väga palju sooja
  • Ei talu väga talviseid külmakraade (-8 kraadi lumevaesel talvel võib taime hävitada)
  • Vajavad põua ajal kastmist
  • Piisavalt niiskust, kuni viljade moodustumiseni
  • Õitsemise ajal ei kasteta

  • Istutatakse aprillist kuni juunini ja juulist kuni augusti alguseni (tavaliselt ikkagi kevadel)
  • Taime vahekaugus 30-50cm
  • Seemnest ei paljundata eriti, ainult võsunditest

  • Umbrohu tõrjumiseks kasutatakse kilemultši
  • Võimalik katta veel põhu või õlgedega
  • Peale istutamist antakse 1l vett ühe taime kohta
  • Kui tekib koorik, tuleb see lõhkuda kobestamise teel
  • Pidev umbrohu hävitamine
  • Kasvamise käigus tulnud võsundid tuleb ära lõigata, sest see kurnab taime
  • Kui aga soovid võsundit istutata, siis lõika lihtsalt lahti ja lase kasvada
  • Koristatakse kästisi
  • Peale saagi koristamist võib lehed maha lõigata (kõik või osaliselt). Aga seda teha suht varakult, et jõuaks uued lehed talveks kasvada

Aedvaarikas
  • Roosõieline
  • 2-aastane
  • Püstine põõsas
  • Kasvab 1-1,5 (2)m kõrguseks
  • Latv on tavaliselt lookas
  • Viljad ehk vaarikad
  • Varre eluiga kestab kaks aastat
  • Teisel aastal vars viljub ja siis kuivab
  • Annab kergesti juurevõsu
  • Umbrohuvaba maa
  • Vajab otsest päikesevalgust
  • Kardab külmasid tuuli
  • Niiskuse puuduse suhtes on väga tundlik

  • Viljakamad, huumusrikkad
  • Eelviljad: kartul
  • Keskmise raskusega huumus ja õhurikkaid liivsavi - ja saviliivmuldasid

  • Paljundatakse vegetatiivselt
  • Vaarika istikud saadakse juurevõsust
  • Enne istutamist kobestada mulda 30cm sügavuselt, vajadusel lisada veel sõnnikut
  • Istutada võib kui ilmad on pikali soojad
  • Multšitakse pärast, et umbrohtu tõrjuda

Sõstrad
  • Mitme aastane põõsas
  • 1,5-2m kõrge
  • Punaste, mustade ja valgete marjadega
  • Marjad valmivad

  • Vajab päikest, kasvab ka poolvarjus (päikse käes magusamad marjad)

  • Viljakad liivsavi ja saviliivmullad
  • Ebasobivad on külmad liigniisked mullad
  • Muld peab olema hästi umbrohust puhastatud

  • Paljundatakse pistokstest, võrsetega
  • Esimesel aastal kasvab juurestik ja teisel aastal kasvab nõutud suuruseni
  • Kaheaastased taimed peaks istutama hilissügisel
  • Taime vahe 1,2 – 1,5m
  • Istutatakse umbes 5cm sügavamale kui see oli potis
  • Kui kasvatada kuivadel liivmuldadel, siis kindlasti kasta
  • Kevadeti multšida kompostiga
  • Mitte kasta saagi valmimise ajal, marja koor lõheneb

Karusmari
  • 1m kõrgune umbes (harva ka kõrgem)
  • Õitseb aprillis, mais
  • Marjad valmivad juuni-august
  • Marja suurus sõltub sordist
  • Kasvad pigem kuivades kohtades. Kasvab ka niiskes, kui see on kuivendatud
  • Mida põhjapoole seda rohkem päikest tahab
  • Talub põuda, aga võib saagikuses välja paista
  • Eelistab toiteainerikkaid liivsavimuldasid
  • Ei sobi madalatesse kohtadesse , liigne kaste ja udu soodustavad seenhaiguseid
  • Happeline või neutraalne

  • Istutatakse kevadel või sügisel
  • Rasketele savimaadele istutatakse kevadel
  • Kevadel istutatakse esimesel võimalusel

  • Marjad valmivad juuni-august

Astelpaju
  • Hõbepuuline
  • Õitseb maikuu esimesel poolel
  • Vili on marjataoline luuvili
  • Viljad valmivad augustist kuni septembrini

  • Kevadised öökülmad ei ohusta
  • Palju valgust
  • Palju niiskust
  • Ei talu üleujutusi
  • Kergem liivsavi või saviliivmullad
  • Täiesti sobimatu on savimullad
  • Mulda hakatakse ette valmistama juba aasta varem (et oleks umbrohuvaba)
  • Paljundada saab seemnetega ja pistoksaga, pistik
  • Istutatakse kevadel – paljasjuursed aprill-mai, enne pungade puhkemist
  • Üks isastaim 5-6 emastaime kohta
  • Peale istutamist kui maa on tasandatud, külvatakse muru
  • Põhiline hooldus seisnebki muru niitmises (suve jooksul 4-8 korda)
  • Koristamine toimub kästsi
  • Koristusküpsed viljad on kõvad ja tihedad
  • Liiga pehmeid on paha korjata ja need ei säili ka kaua
  • Säilitatakse külmutamise või pastöriseerimisega
Viinapuu

  • Talub talvel vähest külma
  • Suvel tahab palju soojust
  • Palju päikest
  • Ei taha otsest tuult
  • Soovitatav on istutada kivimüüri äärde, mis kogub soojust
  • Talve elavad üle ainult hästi korgistunud taimed
  • Täiskasvanud puud ei karda põuda
  • Sügisel teeb liigniiskus halba – marjad lõhenevad
  • Kasvava üsna toiteainevaestel muldadel (hangivad ise väga sügavalt vajalikud ained)
  • Muld olgu kerge, siis soojeneb kiiremini

  • Istutatakse kevadel sooja mulda (kui on tegemist nõuistikuga)
  • Avamaale aga peale öökülmade möödumist – juunis
  • Kütteta kasvuhoonesse – mais
  • Põua ajal vajab tugevat kastmist
  • Väetada pole vaja
  • Lehekaenaldes tekkivad ennakvõrsed kärbitakse
  • Noore puu keskosa mullatakse septembri algul
  • Teisel aastal pööratakse tähelepanu toestamisele ja kujundamisele
  • Viljad valmivad umbes 4-6 nädalaga
  • Korjatakse kuiva ilmaga
  • Kobar lõigatakse ära nii, et ei puudutata eriti marju, siis marjad säilivad kauem
  • Kastis säilitades ei tohiks ka kobarad kokku puutuda (säilivad siis paar kuud)
Mustikas
  • Pikaealised põõsad
  • Kanarbikulised
  • Saaki võivad anda 35 aastat või enamgi
  • Marju kannavad üheaastased oksad

  • Kardavad talvel külma – kui on lumi, siis hea; kui ei ole, tuleb kinni katta
  • Ei talu üleujutust, ega seisvat vett
  • Tuule eest kaitstud
  • Vajavad niiskeid muldi
  • Juured pinnalähedased – kasutada multše (kile, koorelaas, saepuru)
  • Koduaias arvestada 1 taim 1m2 kohta
  • Kaeva veepange suurune auk, täita väetisevaba freesturbaga, kasta ja istuta taim
  • Sõnnikut ja muid väetisi ei tohi anda, läheb välja
  • Paljundatakse veg. ja gen.

  • Rohimine
  • Suve esimesel poolel kasta
  • Võililled segavad tolmeldamist
  • Võra peab olema hõre ( harvendus või noorendus)

  • Marjadel ei toimu järelküpsemist
  • Kui marjad on sinised, oodatakse veel nädal ja siis korjatakse


Marjakultuurid #1 Marjakultuurid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Fred Veldermann Õppematerjali autor
Kokkuvõte marjakultuuride kasvatamisest ja kasvunõuetest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
pdf

Köögiviljad

Mulla ja seemnete Koristamine, Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata ­ soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket

Bioloogia
thumbnail
5
pdf

Aedmaasikas

Aedmaasikas Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava aroomi ja suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur. Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur. Maasika edukaks viljelemiseks on hea tahte, hoole ja

Bioloogia
thumbnail
13
doc

Mustikate kasvatamine

Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte.................................................................................... 4 Mustika iseloomustus.............................................................................................................. 5 Paljundusvõtted....................................................................................................................... 6 Generatiivne paljundamine.................................................................................................. 6 Vegetatiivne paljundamine................................................................................................... 7 Kasvunõuded....................................

Põllumajandus
thumbnail
70
xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

57 Artemisia dracunculus 58 Artemisia absinthium 59 Origanum vulgare 60 Portulaca oleracea 61 Thymus vulgaris 62 Majorana hortensis 63 Mentha × piperita 64 Apium graveolens var. dulce 65 Apium graveolens var. rapaceum 66 Lactuca sativa var. capitata 67 Salvia officinalis 68 Ruta graveolens 69 Nasturtium officinale 70 Melissa officinalis 71 Anthriscus cerefolium PUUVILJA- JA MARJAKULTUURID Prunus domestica Prunus cerasus Prunus avium Malus domestica Pyrus communis Chaenomeles japonica Ribes uva-crispa Ribes rubrum Ribres nigrum Ribes rubrum f. leucocarpum hort. Rubus idaeus Fragaria x ananassa Oxycoccuc palustris Vaccinium corymbosum Kasutatud allikad: Viks, A. Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004 Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Laas, E. Dendroloogia. Valgus, 1987

Aiandus
thumbnail
20
doc

Mustika istanduse rajamine

Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1-vitamiini. Lehed sisa

Põllumajandus
thumbnail
126
docx

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................

Põllumajandus
thumbnail
44
pdf

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspu

Ilutaimede kasutamine
thumbnail
162
odt

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................

Ilutaimede kasutamine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun