Maksunduse valdkonna mõisted (1)

Tallinna Majanduskool - Majandus - Maksud

1 Hindamata

Lõik failist

MAKSUNDUS

MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED:

Maksustamine – maksude kehtestamine või määramine
Makse – kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma
Maksudeklaratsioon – tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile .
Maksuhaldur – täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist.

Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused.

Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.
Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.
Vallad ja linnad võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse lepinguosalistes valdades ja linnades kehtestatud sama liiki kohalike maksude maksuhalduri ülesanded ühe lepinguosalise valla või linna ametiasutusele.

Maksuhalduri ettekirjutus – ettekirjutus mingi makse tasumiseks või muu toimingu sooritamiseks.
Maksu kinnipidaja – isik, kes maksuseaduse alusel on kohustatud maksumaksjalt maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma.
Maksukohustus – seaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel vahetult tekkiv kohustus.
Maksukohuslane – isik, kes maksuseaduse kohaselt on kohustatud maksma maksu.
Maksukoormus – näitaja, mis arvutatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena rahvamajanduse kogutoodangusse.
Maksukorraldus – maksusüsteem, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutus ning maksuvaidluste lahendamise kord.
Maksukuritegu – maksudeklaratsiooni esitamisest või maksude tasumisest kõrvalehoidumine, maksuobjekti varjamine vms kriminaalseaduses ettenähtud tegu.
Maksumaksja – isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma, samuti isik, kes tolliseaduses sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse ja isik, kes reaalselt maksu tasub.
Maksumenetlus – maksu määramiseks vajalike asjaolude tuvastamine , maksu määramine kas deklaratsiooni esitamise teel või maksuhalduri poolt haldusakti väljaandmisel, maksu tasumine, samuti maksunõude sundkorras sissenõudmine.
Maksumäär – aritmeetiline näitaja, mille abil saab välja arvutada konkreetse maksusumma.
Maksunõue – seaduse alusel tekkiv maksu tasumise nõue, mille võib kuni selle aegumiseni täitmisele pöörata.
Maksuobjekt – tegevuse või toimingu resultaat , asi või väärtus, mida maksustatakse.
Maksuparadiis – ehk madala maksumääraga territoorium – on välisriik või välisriigis asuv iseseisva majandusjurisdiktsiooniga territoorium, kus ei kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 2/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt TMS-le. (VVm nr 11; 11.01.2000 – Austria Vabariik, iirimaa, Itaalia, Jaapan, Kanada , Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Soome jt).
Maksuseadus – konreetse riikliku maksu kehtestamise seadus, mis peab sisaldama maksu nimetust , maksu objekti, maksumäära, maksumaksjat, maksu laekumise kohta, maksu tasumine tähtpäeva või tähtaega, maksude tasumise korda, maksuseaduse rakendamise korda, võimalikke maksusoodustusi ja nende rakendamise korda.
Maksusoodustus – õigusnormis sisalduv eritingimus, mis võib vabastada isiku maksukohustustest, arvata konkreetse objekti maksustatavate objektide ringist välja, vähendada maksumäära või teha üldnormides muid korrektiive, mis viivad maksusumma vähendamisele.
Maksustamisperiood – tasumisele kuuluva maksu arvestamise aluseks olev ajavahemik – kalendriaasta , kuu vm ajavahemik.
Maksusumma – maksuseaduse kohaselt tasumisele kuuluv summa.
Maksusüsteem – riiklikest ja kohalikest maksudest koosnev süsteem.
Maksuteade – maksuhalduri väljastatud kirjalik teade tasumisele kuuluva maksusumma kohta.
Maksuvabastus – teatava isikukategooria vabastamine maksu tasumisest (subjektiivne maksuvabastus) või teatava maksuobjekti jätmine täielikult või osaliselt maksustamata (objektiivne maksuvabastus).
Maksuvaidlus – maksuhalduri ettekirjutuse vaidlustamine kohustatud isiku poolt.
Maksuvõlg – maksumaksja poolt tähtpäevaks tasumata või maksu kinnipidaja poolt tähtpäevaks ülekandmata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata või üle kandmata jäetud maksusummalt arvestatud intress või tähtpäevaks tasumata tollivõlg.
Maksõigus – maksustamist reguleerivate õigusnormide kogum, finantsõiguse valdkond.
Maksuõigussuhe – maksuseaduse alusel tekkiv õigussuhe maksumaksja ja maksu saaja vahel, millest tulevad kummagi poole õigused ja kohustused.
Maa maksustamishind – korralisel hindamisel määratav maa maksustamise alus.
Tehing – (TSÜS 5. Peatükk) on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguse ja –kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingud on ühepoolsed ja kahe- või mitmepoolsed ( lepingud ). Tehingus on oluline isiku tahe , mis on väljendatud tahteavalduses. Tahe peab olema kujunenud tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ettekujutust omades . Tahteavaldus võib olla väljendatud otseselt või või kaudselt . Tehingu kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka õigustoimingu suhtes, mis ei ole tehing kui seadusest ei tulene teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles otseselt avaldub tehingu tegemise tahe, mis võib väljenduda kõnes, kirjas või märkides, millel on sõnaline tähendus. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu tegemise tahet.

MAKSUNDUSE AJALOOST
Makse on inimesed maksnud juba tuhandeid aastaid. Makse võeti sajandeid enne meie ajaarvamist Hiinas, Babüloonias, Pärsias, Vana-Kreekas, Roomas jm. Maksustati enamasti omandit (maad) ja isikuid. Eriti levinud oli isikumaks nn. Pearaha kujul. Alguses tasuti makse valdavalt natuuras. Kuna maksude kogumine oli küllaltki tülikas, siis müüsid valitsejad tihti oma maksuvõtmisõiguse maksurentnikule, kes tasus valitsejale korraga mingi kindla summa ja korraldas seejärel maksude sissenõudmist oma äranägemise järgi.
Majandussuhete areenile ilmusid maksud kohe riigi tekkimisel. Riik vajas oma ülesannete täitmiseks raha. Karl Marx on väga tabavalt öelnud: „Maks on emarind, mis toidab valitsust“.
Pikka aega peeti makse ainult riigi erakorraliseks tuluks. Feodaalriigi peamised tulud laekusid valitseja maavaldustest – domeenidest (maavalduse osa, mida feodaal ise majandab) ja regaalidest. Regaaliks nimetati valitseja ainuõigust mõnest majandusharust tulu saada. Tuntumad olid müntimis-, jahi-, kalapüügi- ja kaevandamisregaal jt.
Riigi

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

120 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liina172 Õppematerjali autor

Maksunduse valdkonna põhimõisted, maksunduse ajaloost, maksude kogumise tehnoloogiad, maksustamise põhimõtted, alused e baasid, maksud ja raamatupidamine, maksu teooriad, maksu mõiste, põhiolemus ja eesmärgid, maksu elemendid, maksude liigitamine, koormised ja maksud, maksusüteemi hindamine, maksustamise üldpõhimõtted, maksusüsteem ja selle kujunemine, kehtiv maksukorralduse seadus.

maksundus teooriad põhimõtted maksusüsteem maksupoliitika maksumaksja maksude liigid maks maksukoormus maksumaksja maksusoodustused maksusuhte elemendid maksustamise üldised põhimõtted

Sarnased õppematerjalid

pdf

Maksuõigus

Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud : Müügimaks, reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,mootorsõidukitemaks,loomapidamisemaks,lõbustusmaks,parkimistasu 5. Euroopa Ühenduse õigus Välislepingud Seadused (KOV volikogu määrused) Määrused Riigikohtu praktika (nn kohtunikuõigus) 6. Maksud liigitatakse reeglina väliste tunnuste ehk maksu elementide järgi. 1) Objekti järgi liigitatakse: a. Subjektiivsed – selle maksuobjektiks on juriidilise või füüsilise isiku tegevus (tulumaks, käibemaks, aktsiisid) b

Maksuõigus ja maksumenetlus

doc

Maksundus

tähendab ka enamuse huvide kaitset. 5. õiglus maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaamale õiglusest. Maksusüsteem peab kaasa aitama sotsiaalse tasakaalustatuse saavutamisele. (õiglaste sissetulekute kujunemise ja varade ümberjaotamisele) 6. maksusüsteemi ühetaolisus kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt. Maksu tunnused: 1. maks on kehtestatud Riigikogu poolt maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele. 2. maks on rahaline kohustis. 3. maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine eelarvetesse, riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. 4. maksu puhul puudub otsene mõõdetav vastuteenevõi tasu maksumaksjale. 5. maksukohustus tekib seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtajal. 6

Maksundus

docx

MAKSUNDUS, Viktor Arhipov

nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. Altkäemaks tuleb samuti deklareerida. Maksubaasid ehk alused Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega. Esimene rikkuse allikas mis maksustati oli maamaks. Järgnevaks rikkuse allikaks oli kaubavedu ning neid maksustati. 4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. II maksubaas – kirgedel põhinevad maksud. Põhineb inimese isiku edevusel, tarbimisvajadusel (erilisel). Nt: tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, mitteriiklike loteriide tulumaks.

Maksundus

doc

Maksundus I

lubanud enne võimule saamist. Poliitiline vastavus tähendab ka enamuse huvide kaitset. 5. õiglus maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaamise õiglusest. Maksusüsteem peab kaasa aitama sotsiaalse tasakaalustatuse saavutamisele. 6. maksustamise ühetaolisus kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt. Maksu tunnused: 1. maks on kehtestatud maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele. 2. maks on rahaline kohustis. 3. maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine riigi ja kohalikuomavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. 4. maksu puhul puudub otsene vastuteene maksumaksjale. 5. maksukohustus tekib seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtajal. 6. maksu kohustust tuleb täita vastuvaidlematus korras. Maksude eesmärgid

Maksundus

doc

Maksundus

Maksud lähevad siis vastavalt sotsiaalkaitseks( peretoetused, pension, vanemahüvitis), tervishoiuks (perearst, traumapunkt, haiglaravi), kultuur, teadus ja haridus (lasteaed, kool, teater, sport), keskkond ja põllumajandus (jäätmekäitlus toetus), transport (teede ehitamine ), riigikaitse ja turvalisus (kaitsevägi, äärte, politsei), muud valitsemisekulud (vallad ja linnad, riigikogu, valitsus). 3. Millised seadused reguleerivad maksundust. Milline on maksunduse baasseadus-maksukorralduse seadus. Miks on vaja maksuseaduseid Reguleerivad- baasseadus: maksukorralduse seadus (MKS) ,eraldi iga maksu reguleeriv seadus: tulumaksu-, käibemaksu-, sotsiaalmaksu- ja muud seadused. MKS alusel ei koguta ühtegi maksu, kuid see määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. MKS sätestab maksude kogumise süsteemi. 4. Riiklikud maksud(8).Nimetada

Majandus

rtf

Maksunduse konspekt

· MAKSEVÕIMELISUSE TEOORIA Aristoteles on autor Kõik riigikodanikud on kohustatud hoolitsema riigi heaolu eest vastavalt oma võimetele ja võimalustele. Aristoteles ütles, et riigi alamad peaks esmalt küsima, mida olen või saan mina riigi heaks teha, enne kui küsida midagi riigilt. Selle teooria alusel peaks suurema sissetuleku saajad maksma ka suuremat maksu. · PEAMAKSUTEOORIA Väga lihtne ja tema administreerimise kulud on väga madalad. Maks kehtestatakse kõikidele maksukohuslastele võrdselt. Puudub oluline maksusüsteemi eesmärk: võtta ära rikastelt rikkust. Miljonärid maksavad kõik 100 · OHVRITEOORIA Teooria on seotud usu ja piibliga. Ohverdamine on vabatahtlik , võib rahaliselt, võib ka mitterahaliselt. Ohvri suurus sõltub sellest, kuivõrd lugupeetud ja austatud on ohvri saaja. · PIIRVAJADUSE TEOORIA Keskmisest madalama sissetuleku saajad tunnetavad maksukoormust rohkem kui kõrge sissetuleku saajad

Maksundus

docx

Maksustamise olemus

·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Iga konkreetset maksu reguleerib vastav maksuseadus.

Majandusarvestus

docx

Maksunduse eksam

• Stabiilse arengu tagamise funktsioon 7. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. • Maks on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik, makse, mis maksu maksjale otsest kasu ei anna. • Maks – kohustuslik ja vastuteeneta. • Lõiv – tasu konkreetse teenuse eest. • Tasu – osutatava teenuse hind 8. Riiklikud ja kohalikud maksud Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks.

Maksundus

Rohkem sarnaseid